New Deal: Roosevelti majandusreformid ja programmid 1930. aastatel

New Deal: kuidas Franklin D. Roosevelti majandusreformid ja programmid 1930. aastatel lõid töökohti, stabiliseerisid majanduse ja muutsid Ameerika sotsiaalpoliitikat.

New Deal oli rida programme ja seadusandlikke samme, mille president Franklin D. Roosevelt käivitas 1930. aastate alguses. New Deal oli Roosevelti vastus Suure majanduslanguse põhjustatud probleemidele, nagu tööpuudus ja põllumajanduse ületootmine. Programmide kogum jaguneb sageli kaheks: esimene New Deal (1933–1934), mis keskendus erakorralisele abile ja finantssüsteemi stabiilseks muutmisele, ning teine New Deal (1935–1938), mis sisaldas ulatuslikumaid sotsiaalseid ja tööõiguslikke reforme. Roosevelti ametiaja esimese saja päeva jooksul pakuti välja palju eelnõusid ja käivitati hulga riiklikke programme majanduse stabiliseerimiseks ja töökohtade loomiseks.

Peamised eesmärgid ja strateegiad

New Deal töötas kolmel peamisel tasandil:

• Abi (relief) – kiiret toetust töötutele ja abivajajatele (nt FERA, CWA).
• Taastumine (recovery) – majandustegevuse ergutamine ja tööhõive taastamine (nt PWA, WPA).
• Reform – finantssüsteemi, tööliste õiguste ja maaomandi reguleerimine, et vältida sarnaseid kriise tulevikus (nt Glass–Steagalli seadus, Social Security Act).

Olulisemad programmid ja institutsioonid

• Emergency Banking Act (1933) – pankade sulgemise ja restruktureerimise kaudu taastati usaldus pangandussüsteemi vastu; sellega seotud oli ka FDIC-i asutamine (pandehoiusikindlustus).
• CCC (Civilian Conservation Corps) – töötas noori mehi looduskaitse ja infrastruktuuri projektidel (metsandus, erosiooni tõkestamine, parkide rajamine).
• AAA (Agricultural Adjustment Act) – püüdis vähendada põllumajanduse ületootmist ja tõsta toidukaupade hindu, pakkudes otsetoetusi ja tootmise kärpimist; seda on hiljem muudetud ja kohandatud kohtulahendite tõttu.
• TVA (Tennessee Valley Authority) – regionaalne arendusprogramm, mis ehitas hüdroelektrijaamu, parandas veemajandust ja tõstis tööstuslikku arengut Tennessee orus.
• HOLC (Home Owners Loan Corporation) – refinantseeris kodulaene, et vältida massilisi sundmüüke ja stabiliseerida kinnisvaraturgu.
• FERA (Federal Emergency Relief Administration) – andis föderaalset abi osariikidele ja otsetoetusi vaesematele peredele.
• PWA (Public Works Administration) – rahastas suuri avalikke ehitusprojekte (sildade, koolide, haiglate ehitus), eesmärgiga luua töökohti ja parandada infrastruktuuri.
• CWA (Civil Works Administration) – lühiajaline programmihooaeg, mis lõi talvekuudeks kiiresti suuri töökohti kohalike projektide kaudu.
• WPA (Works Progress Administration) – lai tööhõiveprogramm, mis palkas miljoneid inimesi avalike tööde, kunsti-, teatri- ja kirjandusprojektide tarbeks.
• NRA (National Recovery Administration) – püüdis koordineerida tootmist, hindu ja töötingimusi ülevalpool riikliku tasandi; NIRA/NRA osasilduse sätted kuulutas kõrgema kohtus 1935. aastal osaliselt põhiseadusevastaseks.
• Social Security Act (1935) – lõi rahvastikupõhised sotsiaalkindlustuse skeemid, sealhulgas vanaduspensionid ja töötuskindlustus (oluline osa teise New Deal’i reformidest).

Esimese ja teise New Deal'i erinevus

Esimene New Deal (1933–1934) keskendus kiirele abile ja pankade ning finantsinstitutsioonide stabiliseerimisele ning suuremate erakorraliste tööprojektide algatamisele. Teine New Deal (alates 1935) pani rõhku püsivamatele sotsiaalsetele reformidele, tööõiguste tugevdamisele ja riiklikule julgeolekule (nt Social Security, tugevam ametiühingute tugi ja avalike tööde laiendamine).

Mõju ja pärand

New Deal vähendas osa kriisi vahetuid tagajärgi, lõi miljoneid töökohti ja kujundas Ameerika riikliku poliitika suunda aastakümneteks. See tõi kaasa olulised institutsionaalsed muutused (nt FDIC, sotsiaalkindlustus) ja tugevdas riigi rolli majanduses. Samuti kasvas töörahvaste organiseerumine – ametiühingute liikmesuse osakaal mittetööstuslikes sektorites tõusis märgatavalt 1930. aastate jooksul, mis aitas pikemas perspektiivis parandada töötingimusi ja palku.

Ametiühingute liikmesuse näitajad (mittepõllumajandustöötajad):

• 1930: 11,6%
• 1937: 22,6%
• 1945: 35,5%
• 1999: 13,9%

Kõikide saavutuste kõrval tappis New Deal ka piiranguid: mõned programmid kuulutati kohtus põhiseadusevastaseks, ning majandus ei pöördunud täielikult normaalsele kasvule enne Teise maailmasõja suurt tööstuslikku mobilisatsiooni. New Deal’i pärand on siiski märkimisväärne – see laiendas avaliku sektori rolli, tõi sisse sotsiaalkaitse mehhanismid ja muutis Ameerika poliitilist ja majanduslikku maastikku.

Abreviaadid ja lühendid

• CCC: Civilian Conservation Corps – looduskaitse- ja tööprogrammid noortele.
• WPA: Works Progress Administration – suur avalike tööde ja kultuuriprojektide programm.
• FDR: Franklin Delano Roosevelt – USA president, kes New Deal’i käivitas.
• AAA: Agricultural Adjustment Act – põllumajanduse tootmise ja hindade reguleerimise seadus.
• TVA: Tennessee Valley Authority – regionaalne arendus- ja elektriprogramm Tennessee orus.
• HOLC: Home Owners Loan Corporation – kodulaenude refinantseerimise agentuur.
• FERA: Federal Emergency Relief Administration – föderaalne erakorraline abiamet.
• PWA: Public Works Administration – suured avalikud investeeringud infrastruktuuri kaudu.
• CWA: Civil Works Administration – lühiajaline tööhõiveprogramm kriisiolukorras.
• NRA: National Recovery Administration – majanduse koordineerimise püüdlus (osa NIRA-st).

Küsimused ja vastused

K: Mis on uus leping?

K: Kuidas on New Deal jagatud?

K: Mis juhtus Roosevelti eesistumise esimese saja päeva jooksul?

K: Kui suur oli 1930. aastal mittepõllumajandustöötajate osakaal ametiühingutes?

K: Kui suur oli 1999. aastal mittepõllumajanduslike töötajate osakaal ametiühingutes?

K: Millised on mõned New Deali raames käivitatud programmid?

Küsimus: Kui suur oli 1945. aastal mittepõllumajandustöötajate osakaal ametiühingutes?

Otsing