Roerichi pakt
Roerichi pakt on leping kunsti- ja teadusasutuste ning ajaloomälestiste kaitse kohta, millele 21 riigi esindajad kirjutasid alla 15. aprillil 1935. aastal Valge Maja ovaalses kabinetis. Seisuga 1. jaanuar 1990 oli Roerichi pakti ratifitseerinud kümme riiki: Brasiilia, Tšiili, Colombia, Kuuba, Dominikaani Vabariik, El Salvador, Guatemala, Mehhiko, Ameerika Ühendriigid ja Venezuela. See jõustus 26. augustil 1935. India valitsus kiitis lepingu 1948. aastal heaks, kuid ei võtnud edasisi ametlikke meetmeid. Roerichi pakt on tuntud ka kui Pax Cultura ("kultuuriline rahu" või "rahu kultuuri kaudu"). Roerichi pakti kõige olulisem osa on juriidiline tunnustus, et kultuuri kaitse on alati tähtsam kui igasugune sõjaline vajadus.
Roerichi pakti allkirjastamine (keskel: Franklin Delano Roosevelt)
Roerichi pakti allkirjastamine (keskel: Franklin Delano Roosevelt)
Nicholas Roerich
Vene maalikunstnik ja filosoof Nikolai Roerich (1874-1947) algatas kaasaegse liikumise kultuuriobjektide kaitseks, et saavutada "tsivilisatsioonide rahu".
Nikolai Roerich sündis 9. oktoobril 1874. aastal Peterburis. Temast sai edukas maalikunstnik. Ühe tema maalidest ostis Venemaa Nikolai II.
Pärast 1918. aastat lahkus Roerich Venemaalt. 1923. aastal asutati New Yorgis Roerichi muuseum. Praegu asub Roerichi muuseum Manhattanil, 107. tänava ja Riverside Drive'i nurgal. Lõpuks asus Roerich elama Kulu orgu Himachal Pradeshis Himaalajas. Ta suri 13. detsembril 1947.
1929. aastal kirjutas Nikolai Roerich koostöös Pariisi ülikooli professori Giorge Chklaveriga kultuuriväärtuste kaitsmisele pühendatud rahvusvahelise lepingu eelnõu (Roerichi pakt).
President Franklin D. Roosevelt mõjutas otsustavalt selle lepingu allkirjastamise protsessi kõigi Ameerika mandri riikide poolt. Muide, Roosevelt hoidis oma eraruumides Roerichi büsti.
Roerichi pakt oli aluseks 1954. aastal allkirjastatud ÜRO "Rahvusvahelisele konventsioonile kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral". Kuid kõik Roerichi pakti ideed ei ole rahvusvahelises õiguses täielikult rakendatud, eriti kultuuriväärtuste säilitamise eelistamine sõjalisele vajadusele.
50 aastat Roerichi paktist
Nicholas Roerich
Vene maalikunstnik ja filosoof Nikolai Roerich (1874-1947) algatas kaasaegse liikumise kultuuriobjektide kaitseks, et saavutada "tsivilisatsioonide rahu".
Nikolai Roerich sündis 9. oktoobril 1874. aastal Peterburis. Temast sai edukas maalikunstnik. Ühe tema maalidest ostis Venemaa Nikolai II.
Pärast 1918. aastat lahkus Roerich Venemaalt. 1923. aastal asutati New Yorgis Roerichi muuseum. Praegu asub Roerichi muuseum Manhattanil, 107. tänava ja Riverside Drive'i nurgal. Lõpuks asus Roerich elama Kulu orgu Himachal Pradeshis Himaalajas. Ta suri 13. detsembril 1947.
1929. aastal kirjutas Nikolai Roerich koostöös Pariisi ülikooli professori Giorge Chklaveriga kultuuriväärtuste kaitsmisele pühendatud rahvusvahelise lepingu eelnõu (Roerichi pakt).
President Franklin D. Roosevelt mõjutas otsustavalt selle lepingu allkirjastamise protsessi kõigi Ameerika mandri riikide poolt. Muide, Roosevelt hoidis oma eraruumides Roerichi büsti.
Roerichi pakt oli aluseks 1954. aastal allkirjastatud ÜRO "Rahvusvahelisele konventsioonile kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral". Kuid kõik Roerichi pakti ideed ei ole rahvusvahelises õiguses täielikult rakendatud, eriti kultuuriväärtuste säilitamise eelistamine sõjalisele vajadusele.
50 aastat Roerichi paktist
Roerichi pakti kronoloogia
- 1904: Nikolai Roerich pakkus välja idee kaitsta inimkonna kunstilisi ja teaduslikke saavutusi.
- 1914: Roerich esitas oma idee tolleaegsele Vene keiserlikule valitsusele Esimese maailmasõja ajal.
- 1929: Roerich tegi rahvastele ettepaneku sõlmida pakt maailma kunsti- ja teaduslike aarete säilitamiseks.
- 1930: Roerichi pakt esitati Rahvasteliidu muuseumikomiteele ja see kiideti heaks. Asutati "Roerichi rahupakti komitee" (New York) ja "Comité pour le Pact Roerich" (Pariis).
- 1931: "Union International pour le pact Roerich" (Brugge, Belgia) asutati. 13.-15. september - esimene rahvusvaheline konverents, mis on pühendatud Roerichi pakti tutvustamisele (Brugge).
- 1932: Roerichi pakti teine rahvusvaheline konverents (Brügge). "Foundation Roerich pro Pace, Arte, Scientiae et Labore" (Brugge) asutatakse.
- 1933: 17.-18. november 1933 - Roerichi pakti ja rahubänneri kolmas rahvusvaheline kongress (Washington, USA).
- 1935: aprillil 1935 allkirjastavad 21 Pan-Ameerika Liidu riiki Valges Majas Washingtonis (USA) Roerichi pakti.
- 1948: India valitsus kiitis heaks Roerichi pakti.
- 1954: mail võeti Haagis vastu ÜRO "Rahvusvaheline konventsioon kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral". Konventsiooni aluseks oli Roerichi pakt.
- 1956: augustil jõustus Haagi konventsioon.
Rahu märk
Roerichi pakti kronoloogia
- 1904: Nikolai Roerich pakkus välja idee kaitsta inimkonna kunstilisi ja teaduslikke saavutusi.
- 1914: Roerich esitas oma idee tolleaegsele Vene keiserlikule valitsusele Esimese maailmasõja ajal.
- 1929: Roerich tegi rahvastele ettepaneku sõlmida pakt maailma kunsti- ja teaduslike aarete säilitamiseks.
- 1930: Roerichi pakt esitati Rahvasteliidu muuseumikomiteele ja see kiideti heaks. Asutati "Roerichi rahupakti komitee" (New York) ja "Comité pour le Pact Roerich" (Pariis).
- 1931: "Union International pour le pact Roerich" (Brugge, Belgia) asutati. 13.-15. september - esimene rahvusvaheline konverents, mis on pühendatud Roerichi pakti tutvustamisele (Brugge).
- 1932: 8.-9. august 1932 - Roerichi pakti teine rahvusvaheline konverents (Brügge). "Foundation Roerich pro Pace, Arte, Scientiae et Labore" (Brugge) asutatakse.
- 1933: 17.-18. november 1933 - Roerichi pakti ja rahubänneri kolmas rahvusvaheline kongress (Washington, USA).
- 1935: aprillil 1935 allkirjastavad 21 Pan-Ameerika Liidu riiki Valges Majas Washingtonis (USA) Roerichi pakti.
- 1948: India valitsus kiitis heaks Roerichi pakti.
- 1954: mail võeti Haagis vastu ÜRO "Rahvusvaheline konventsioon kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral". Konventsiooni aluseks oli Roerichi pakt.
- 1956: augustil jõustus Haagi konventsioon.
Rahu märk
Rahu lipp
Roerichi paktis pakuti välja lipp kaitsealuste objektide tähistamiseks - rahulipp, mis oli valge riie, milles oli punane ring ja kolm punast ringi. Märk sümboliseeris mineviku, oleviku ja tuleviku ühtsust igaviku ringiks. Pakti ideed kajastusid Roerichi kunstis. Rahu sümbol on kujutatud mitmel Nikolai Roerichi maalil.
Rahu lipp
Roerichi paktis pakuti välja lipp kaitsealuste objektide tähistamiseks - rahulipp, mis oli valge riie, milles oli punane ring ja kolm punast ringi. Märk sümboliseeris mineviku, oleviku ja tuleviku ühtsust igaviku ringiks. Pakti ideed kajastusid Roerichi kunstis. Rahu sümbol on kujutatud mitmel Nikolai Roerichi maalil.
Roerichi pakti tähtsus XXI sajandile
Roerichi pakt ei ole ainult rahvusvaheline leping. See sisaldab õiguslikke ideid uut tüüpi riigi kohta. Riigieelarve peaks sisaldama kultuurile, kunstile ja haridusele kuluvat raha. Need kulutused peavad olema suuremad kui sõjalised kulutused. See on juriidiline tunnustus, et kultuuriobjektide kaitse on tähtsam kui igasugune sõjaline vajadus. Roerich arvas, et tulevaste põlvkondade eest hoolitsemine on põhiseadusliku riigi olemasolu oluline põhjus.
USA president Franklin D. Roosevelt ütles Roerichi pakti allkirjastamisel peetud kõnes: "Avades selle pakti maailma rahvaste ühinemiseks, püüame muuta ühe kaasaegse tsivilisatsiooni säilitamiseks hädavajaliku põhimõtte universaalselt kohaldatavaks. Sellel lepingul on palju sügavam vaimne tähendus kui dokumendi tekstil endal." Roerichi pakt oli oluline samm uue õiguskultuuri tulevase arengu suunas. Roerichi kontseptsiooni sätted põhinevad ideel, et riigi esmane kohustus on säilitada rahvuskultuuri. Roerichi pakti ideed ei ole siiani rahvusvahelises õiguses täielikult rakendatud. Mõned inimesed arvavad, et 21. sajand on hea aeg nende ideede rakendamiseks.
Roerichi pakti tähtsus XXI sajandile
Roerichi pakt ei ole ainult rahvusvaheline leping. See sisaldab õiguslikke ideid uut tüüpi riigi kohta. Riigieelarve peaks sisaldama kultuurile, kunstile ja haridusele kuluvat raha. Need kulutused peavad olema suuremad kui sõjalised kulutused. See on juriidiline tunnustus, et kultuuriobjektide kaitse on tähtsam kui igasugune sõjaline vajadus. Roerich arvas, et tulevaste põlvkondade eest hoolitsemine on põhiseadusliku riigi olemasolu oluline põhjus.
USA president Franklin D. Roosevelt ütles Roerichi pakti allkirjastamisel peetud kõnes: "Avades selle pakti maailma rahvaste ühinemiseks, püüame muuta ühe kaasaegse tsivilisatsiooni säilitamiseks hädavajaliku põhimõtte universaalselt kohaldatavaks. Sellel lepingul on palju sügavam vaimne tähendus kui dokumendi tekstil endal." Roerichi pakt oli oluline samm uue õiguskultuuri tulevase arengu suunas. Roerichi kontseptsiooni sätted põhinevad ideel, et riigi esmane kohustus on säilitada rahvuskultuuri. Roerichi pakti ideed ei ole siiani rahvusvahelises õiguses täielikult rakendatud. Mõned inimesed arvavad, et 21. sajand on hea aeg nende ideede rakendamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Roerichi pakt?
V: Roerichi pakt on leping kunsti- ja teadusasutuste ning ajaloomälestiste kaitse kohta.
K: Millal allkirjastati Roerichi pakt?
V: Roerichi pakt allkirjastati 15. aprillil 1935. aastal.
K: Mitu riigi esindajat kirjutas Roerichi paktile alla?
V: Roerichi paktile kirjutasid alla 21 riigi esindajad.
K: Mitu riiki ratifitseeris Roerichi pakti 1. jaanuari 1990. aasta seisuga?
V: 1. jaanuari 1990. aasta seisuga oli Roerichi pakti ratifitseerinud kümme riiki.
K: Millised riigid ratifitseerisid Roerichi pakti?
V: Roerichi pakti ratifitseerinud riigid on Brasiilia, Tšiili, Colombia, Kuuba, Dominikaani Vabariik, El Salvador, Guatemala, Mehhiko, Ameerika Ühendriigid ja Venezuela.
K: Mis on Roerichi pakti kõige olulisem osa?
V: Roerichi pakti kõige olulisem osa on juriidiline tunnustus, et kultuuri kaitse on alati tähtsam kui igasugune sõjaline vajadus.
K: Mis on Roerichi pakt ka tuntud?
V: Roerichi pakt on tuntud ka kui Pax Cultura, mis tähendab "kultuurilist rahu" või "rahu kultuuri kaudu".
