Tšiili (ametliku nimega Tšiili Vabariik) on riik Lõuna-Ameerika edelaosas. Enamik inimesi räägib seal hispaania keelt. Riigi pealinn on Santiago, Tšiili territoorium ulatub ribana piki Vaikse ookeani rannikut ning hõlmab lisaks mannerosadele ka saari, näiteks Rapa Nui (Paase saar) ja Juan Fernández’i saarestiku.

Geograafia ja loodus

Tšiili, mis pretendeerib osale Antarktise mandrist, on maailma üks pikimaid riike põhjast lõunasse. Riigi loodust iseloomustab suur mitmekesisus: põhjas asub Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem piirkond; keskmistes laiuskraadides leiab end laiuselt viljakas keskmaa ja mäestikualasid; lõuna poole liikudes muutub maastik mägiseks, esinevad fjordid, suuremad liustikud ja Patagoonia stepp.

Andide mäestik kulgeb riigi idaosas, olles oluline nii hüdroenergia, mineraalide kui ka turismi allikas. Tšiili rannik on pikk ja vaheldusrikas ning seal asuvad suured kalandussüsteemid. Riigi territoriaalne piklikkus tekitab suuri kliima- ja maastikuerinevusi lühikese horisondi jooksul.

Kliima

Tšiilis esinevad paljud kliimatüübid: kõrbest Põhja-Atacama, vahemereline kliima keskosas kuni jahedamate, niiskemate tingimusteni lõunas. Keskmine jaanitemperatuur Tšiili keskosas võib ulatuda suvel (jaanuaris) umbes 28 °C-ni ning talvel (juulis) langeda ligi 11 °C-ni — sel alal asuvad suured linnad nagu Santiago ja Valparaíso. Lõunaosas on ilm märksa jahedam ja vihmasem, seal leidub tihti udusid, rohumaid, metsasid ning suurt glatsiaali- ja fjordimaastikku.

Tšiili geograafia ja asukoht maavöötmes tähendab, et riik on teinekord maavärinate ning vulkaanipurskete ohus. Samuti mõjutavad kliimatooksi ookeani voolud ja Andes.

Rahvastik ja linnastumine

Tšiilis elab 2009. aastal umbes 16,9 miljonit inimest. Riigi rahvastik on tugevalt koondunud keskosas: umbkaudu 10 miljonit inimest elab Tšiili keskosas Valparaíso ja Santiago ümbruses, mis moodustab suurt osa riigi linnastumisest ja majandustegevusest, kuid hõlmab suhteliselt väikest osa kogu pinna-alast.

Suured linnad peale Santiago on näiteks Valparaíso, Concepción, Antofagasta, La Serena ja Temuco. Linnaelanike osatähtsus on kõrge, mistõttu linnaplaneerimine, transport ja eluasemeprobleemid on riigis olulised teemad.

Rahvus ja kultuur

Tšiili elanikkond on kultuuriliselt mitmekesine. Traditsiooniliselt on suur osa elanikkonnast Euroopast pärit järeltulijad, kuid paljudel inimestel on ka põliselanike päritolu: palju tšilli inimesi on segu euroopa ja põlisrahvaste esivanematest (mestitsod). Tekstis mainitud rahvusgrupid on esindatud erineval määral: Euroopa päritolu inimesed, sealhulgas hispaanlased, aga ka sakslased, inglased, itaallased ja araablased. Samuti elavad riigis indiaanlased, kuid põlisrahvaid (näiteks mapudže, aymara jt) on märkimisväärne osa ajaloolisest pärandist ja kultuurist. Immigrante on lisaks, nende hulgas on peruulasi, boliivlasi, kolumbialasi, haitilasi, hiinlasi ja eurooplasi.

Kultuuris on tugevalt kohal hispaania keelest ja katoliiklikust pärandist tulenevad tavad, aga ka kohalike rahvaste rituaalid, muusika ning kaasaegsed kunstivoolud. Tšiili on andnud maailmakultuurile oluline kirjanduspärand — näiteks kaks Tšiili luuletajat on saanud Nobeli kirjandusauhinna (Pablo Neruda, Gabriela Mistral).

Keel ja religioon

Riigi ametlik keel on hispaania. Lisaks kasutatakse mitmetes kogukondades põlisrahvaste keeli, nagu mapudungun, aymara ja rapanui (Paase saare keel). Haridus- ja ametlik suhtlus toimub peamiselt hispaania keeles.

Enamik inimesi on roomakatoliiklased (ligikaudu 62,8%), kuigi osad ei ole aktiivsed kirikutegelased. Umbes 10% kuulub protestantideks, leidub ka juudid ja moslemid ning usulise kuuluvuse mitmekesisus on kasvav. Religiooni ja traditsioonide mõju avaldub paljudes avalikes pühades ja rituaalides.

Haridus ja kirjandusoskus

Tšiili on suhteliselt hästi haritud riik: ametlikud andmed näitavad, et ainult umbes 2,7% elanikkonnast ei oska lugeda ega kirjutada — see tähendab madalat analüüsituse määra võrreldes mõnede teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Mõned eksperdid hindavad Tšiili haridussüsteemi üheks paremini toimivaks regioonis, kuigi hariduskvaliteedi ja juurdepääsu erinevused linnade ja maapiirkondade vahel on endiselt päevakorral.

Majandus ja tööstus

Tšiili majandus põhineb mitmel peamisel sektoril: kaevandustööstusel (eriti vase tootmisel, Tšiili on maailma juhtiv vase eksportija), põllumajandusel ja toiduainetööstusel (vein, puuviljad), kalandusel ja akvakultuuril (nt lõhe), metsandusel ning kasvaval teenindussektoril. Riigi majandus on avatud ekspordile ja tal on tugevad kaubandussuhted Aasia, Põhja-Ameerika ja Euroopa turuga.

Valuuta ja rahandus

Tšiili valuuta on Tšiili peeso. Rahapoliitika ja majanduslik stabiilsus on viimastel aastakümnetel aidanud riigil saavutada suhteliselt kõrge elatustase võrreldes paljude teiste Lõuna-Ameerika riikidega, kuigi majanduslik ebavõrdsus ning regionaalsed arenguerinevused on jätkuvalt väljakutse.

Köök ja kultuuripärand

Tšiili köök on mitmekesine: populaarsed on mereannid, empanadad, asado (lihasüstitused), traditsioonilised supid ja erinevad kohalikud road, mis kasutavad nii Põhja kui Lõuna piirkondade tooraineid. Tšiili veinid on maailmas tuntud ja eksporditavad laialdaselt. Muusika, tants (näiteks cueca) ning tähistamised loovad rikkaliku kultuurielu, mida täiendavad festivalid, kirjandus ja moodne kunst.

Turism ja looduskaitse

Tšiili pakub külastajatele väga erinevaid elamusi: Atacama kõrb, Torres del Paine rahvuspark, Patagoonia liustikud, Rapa Nui monumendid ning maalilised linnad nagu Valparaíso. Samas on oluline looduskaitse ja jätkusuutlik turism, et säilitada tundlikke ökosüsteeme ja kohalikku kultuuripärandit.

Transport ja ühendused

Tšiili transportivõrgustik tugineb maantee- ja raudteeliinidele keset piklikku maastikku, suuremates linnades on ühistransport ning rahvusvahelised lennujaamad (nt Santiago). Rannikualadel on sadamad tähtsal kohal impordi ja ekspordi tagamisel.

Lisaks mainitud faktidele tasub Tšiili kohta huvi tundes pöörata tähelepanu tänastele uuematele andmetele (rahvastik, majandusnäitajad ja poliitiline olukord), kuna statistikad ja olud võivad aja jooksul muutuda.