Tšiili

Tšiili (ametliku nimega Tšiili Vabariik) on riik Lõuna-Ameerika edelaosas. Enamik inimesi räägib seal hispaania keelt.

Tšiili, mis pretendeerib osale Antarktise mandrist, on kõige pikem riik maakeral. Riigi põhjaosas asuv Atacama kõrb on maailma kõige kuivem koht. Keskmine sademete hulk on seal alla 0,05 mm aastas. Tšiili keskosas, kus asuvad kaks linna Santiago ja Valparaíso, valitseb vahemereline kliima, mille keskmine temperatuur on jaanuaris 28 °C ja juulis 11 °C. Tšiili keskosas on väga hea kasvukeskkond.

Tšiilis elab 2009. aastal umbes 16,9 miljonit inimest. Umbes 10 miljonit inimest elab Tšiili keskosas Valparaíso ja Santiago ümbruses, umbes 20% kogu maa-alast.

Tšiili on hästi haritud riik. Ainult 2,7% ei oska lugeda ega kirjutada. Mõned usuvad, et Tšiili koolisüsteem on üks Lõuna-Ameerika parimaid.

Umbes 95% tšiillastest on Euroopa päritolu inimesed, peamiselt hispaanlased, kuid ka sakslased, inglased, itaallased ja araablased. Umbes 2% elanikkonnast on indiaanlased, kuid enamikul inimestest on põliselanike esivanemad. Immigrante on 7% elanikkonnast. sealhulgas peruulasi, boliivlasi, kolumbialasi, haitilasi, hiinlasi ja eurooplasi. Enamik inimesi on roomakatoliiklased (62,8%), kuid paljud ei käi kirikus. Umbes 10% on protestantideks, samuti on mõned juudid ja moslemid. Riigi ametlik keel on hispaania keel. Tšillipipar, mida esmakordselt kasvatasid teiste Ladina-Ameerika riikide ja Ameerika Ühendriikide põlisameeriklased, ei ole pärit sellest riigist, kuigi tal on sarnane nimi.

Tšiili valuuta on Tšiili peeso.

Geograafia

Tšiili piirneb põhjas Peruu, kirdes Boliivia, idas Argentiina ja kaugel lõunas Drake'i väina ääres. Selle laius põhjast lõunasse on üle 4630 kilomeetri, kuid kõige laiemalt ida-lääne suunal on see vaid 430 kilomeetrit.

Atacama kõrbe põhjaosas on suur maavarade rikkus, peamiselt vask ja nitraadid. Tšiili on suurim vasetootja. Idapiiril asuvad Andide mäed.

Tšiili kontrollib Lihavõtte saart ja Sala y Gómezi saart, mis on Polüneesia idapoolseimad saared.

Parinacota vulkaan Tšiili põhjaosas

Loomad ja taimed

Loomad

Tšiilis leidub vaid mõned paljudest Lõuna-Ameerika iseloomulikest loomadest. Suuremate imetajate hulgas on puma ehk puuma, laamalaadne guanaco ja rebase moodi chilla. Metsapiirkonnas leidub mitut liiki mardikalisi ja väikest hirve, keda tuntakse pudu nime all.

Väikeste lindude liike on palju, kuid mitte enamikku suurematest Ladina-Ameerikas levinud liikidest. Tšiilist on pärit vähe mageveekalasid, kuid Andide järvedesse on edukalt asustatud Põhja-Ameerika forelli. Tšiili rannik on Humboldti hoovuse lähedal, nii et ookeanivetes on palju kalu ja muid mereelukaid. See omakorda toetab rikkalikult erinevaid veelinde, sealhulgas mitmeid pingviine. Piirkonnas on palju vaalasid ja kuus liiki hülgeid.

Seened

Tšiilis on registreeritud veidi üle 3000 seeneliigi. See arv ei ole kaugeltki täielik. Tõeline seente koguarv Tšiilis on tõenäoliselt palju suurem. Üldine hinnang on, et seni on avastatud vaid umbes 7% kõigist maailma seentest.

Taimed

Kõige põhjapoolsem rannikuala ja keskosa on suures osas taimestikust tühi. See on kõige lähemal absoluutsele kõrbele maailmas. Andide nõlvadel leidub peale hajutatud tola kõrbepõõsaste ka rohttaimi. Keskmises orus kasvab mitu kaktuseliiki, vastupidav espinos (akaatsiapuu liik), Tšiili mänd, lõunapoolsed pöögid ja kopihue, punane kellukujuline lill, mis on Tšiili rahvuslill.

Tšiili lõunaosas, Biobío jõest lõuna pool, on rohkete vihmade tõttu tekkinud tihedad loorberi-, magnoolia- ja mitmesuguste okaspuuliikide ning pöögide metsad, mis muutuvad lõuna suunas väiksemaks ja kängusamaks.

Äärmise lõunaosa külmad temperatuurid ja tuuled ei võimalda tihedat metsastumist. Rohumaad leidub Atlandi Tšiilis (Patagoonias).

Suur osa Tšiili taimestikust erineb naaberriigi Argentina omast. See näitab, et Tšiili tekkimise ajal eksisteeris Andide barjäär.

Tšiili lõunaosas Beagle'i kanalil asuv liustik

Juan Fernández Firecrown

Piirkonnad

Tšiili on jagatud 16 piirkonnaks. Seejärel jagunevad piirkonnad provintsideks. Iga provints on jagatud kommuunideks.

Lipu	Nimi (inglise/ hispaania keeles)	Capital	Pindala (km2)	Rahvastik (2017. aasta rahvaloendus)
	Arica ja Parinacota Región de Arica y Parinacota	Arica	16,873.3	226,068
	Tarapacá Región de Tarapacá	Iquique	42,225.8	330,558
	Antofagasta Región de Antofagasta	Antofagasta	126,049.1	607,534
	Atacama Región de Atacama	Copiapó	75,176.2	286,168
	Coquimbo Región de Coquimbo	La Serena	40,579.9	757,586
	Valparaíso Región de Valparaíso	Valparaíso	16,396.1	1,815,902
	Santiago Región Metropolitana de Santiago	Santiago	15,403.2	7,112,808
	O'Higgins Región del Libertador General Bernardo O'Higgins	Rancagua	16,387.0	914,555
	Maule Región del Maule	Talca	30,296.1	1,044,950
	Ñuble Región de Ñuble	Chillán	13,178.5	480,609
	Biobío Región del Biobío	Concepción	23,890.2	1,556,805
	Araucanía Región de La Araucanía	Temuco	31,842.3	957,224
	Los Ríos Región de Los Ríos	Valdivia	18,429.5	384,837
	Los Lagos Región de Los Lagos	Puerto Montt	48,583.6	828,708
	Aysén Región Aysén del General Carlos Ibáñez del Campo	Coihaique	108,494.4	103,158
	Magallanes Región de Magallanes y de la Antártica Chilena	Punta Arenas	132,291.1	166,533

Kirjandus

Tšiili elanikud nimetavad oma riiki país de poetas - poeetide riigiks. Gabriela Mistral oli esimene Ladina-Ameerika inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna (1945). Tšiili kuulsaim luuletaja on siiski Pablo Neruda. Ka tema sai Nobeli kirjandusauhinna (1971).

Teiste Tšiili luuletajate hulgas on Lily Garafulic, Vicente Huidobro, Pablo Simonetti ja Paulo Coloane. Isabel Allende on Tšiili enimmüüdud romaanikirjanik, tema romaane on maailmas müüdud 51 miljonit. Kirjanik José Donoso romaani "Öine rõveduslind" peab kriitik Harold Bloom üheks 20. sajandi lääne kirjanduse oluliseks teoseks. Teine rahvusvaheliselt tunnustatud Tšiili romaanikirjanik on Roberto Bolaño. Tema tõlked inglise keelde on saanud kriitikutelt suurepärase vastuvõtu.

Toit ja jook

Tšiili toit näitab maa erinevusi kogu riigis. Valikus on mereannid, veiseliha, puuviljad ja köögiviljad. Traditsiooniliste retseptide hulka kuuluvad asado, cazuela, empanadas, humitas, pastel de choclo, pastel de papas, curanto ja sopaipillas.

Crudos on näide Tšiili eri etniliste rühmade kulinaarsetest lisanditest. Sibulaid tõid Hispaania kolonistid, majoneesi ja jogurti kasutasid saksa immigrandid, samuti õlut.

Tšiili Cazuela ja mitmesugused salatid.

Sport

Tšiili kõige populaarsem spordiala on jalgpall. Tšiili on osalenud kaheksal FIFA maailmameistrivõistlustel, sealhulgas 1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste võõrustajaks. Jalgpalli rahvusmeeskonna teiste tulemuste hulka kuuluvad neli finaali Copa Américal, üks hõbe- ja kaks pronksmedalit Pan-Ameerika mängudel, pronksmedal 2000. aasta suveolümpiamängudel ning kaks kolmandat kohta FIFA alla 17-aastaste ja alla 20-aastaste noorte turniiridel. Tšiili jalgpalliliiga süsteemi kõrgeim liiga on Tšiili Primera División. IFFHS nimetas selle 2011. aastal maailma üheksandaks tugevaimaks riiklikuks jalgpalliliigaks.

Tennis on Tšiili kõige edukam spordiala. Selle rahvusmeeskond võitis kahel korral (2003 ja 2004) võistkondliku maailmameistrivõistluste turniiri. Nad mängisid 1976. aastal Davis Cupi finaali Itaalia vastu. 2004. aasta suveolümpiamängudel võitis riik kulla ja pronksi meeste üksikmängus ning kulla meeste paarismängus. Marcelo Ríosist sai esimene Ladina-Ameerika mees, kes jõudis 1998. aastal ATP üksikmängu edetabelis esikohale. Anita Lizana võitis 1937. aastal US Openi. Ta oli esimene naine Ladina-Ameerikast, kes võitis grand slam-turniiri. Luis Ayala oli Prantsusmaa lahtistel kaks korda teine ning nii Ríos, Nicolas Massu Friedt kui ka Fernando González Ciuffardi jõudsid Austraalia lahtiste meeste üksikmängu finaali. González võitis ka 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis üksikmängus hõbemedali.

Suveolümpiamängudel on Tšiilil kokku kaks kuldmedalit (tennis), seitse hõbemedalit (kergejõustik, ratsasport, poks, laskesport ja tennis) ning neli pronksmedalit (tennis, poks ja jalgpall). 2012. aastal võitis Tšiili oma esimese paraolümpiamängude medali (kuld kergejõustikus).

Rodeo on riigi rahvussport. Seda harrastatakse riigi maapiirkondades. Jäähokiga sarnane spordiala. Suusatamist ja lumelauasõitu harrastatakse Kesk-Andide suusakeskustes. Surfamine on populaarne mõnes rannikulinnas. Tšiilis harrastatakse professionaalselt polosporti. 2008. aastal võitis Tšiili Polo maailmameistrivõistlustel esikoha.

Korvpall on populaarne spordiala. Tšiili võitis 1950. aastal toimunud esimestel meeste FIBA maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Nad võitsid teise pronksmedali, kui Tšiili võõrustas 1959. aasta FIBA maailmameistrivõistlusi. Tšiili korraldas 1953. aastal esimesed FIBA naiste maailmameistrivõistlused, mis lõppesid turniiril hõbemedaliga. Ka muud spordialad, nagu maratonid ja ultramaratonid, koguvad üha suuremat populaarsust. San Pedro de Atacamas toimub igal aastal "Atacama Crossing", kuuetapiline 250 kilomeetri pikkune jooksuvõistlus, kus igal aastal osaleb umbes 150 võistlejat 35 riigist. Alates 2009. aastast on Tšiilis ja Argentinas peetud Dakari ralli maastikuautode võistlust.

Tšiili, praegune maailmameister polo võistkond, koos president Michelle Bachelet'i ja 2008. aasta maailmameistrivõistluste karikaga.

Estadio Nacional de Chile

Sisseränne Tšiilisse

Üheksateistkümnendal ja kahekümnendal sajandil asus Tšiilisse elama mõni Euroopa sisserändaja, peamiselt Hispaaniast. Üldine pilt on järgmine:

Aasta	Kogu elanikkond	Sisserändajate arv ^Allikas:
Aasta	Kogu elanikkond	Kokku	%	Eurooplased	Ladina-Ameeriklased	Teised
1865	1.819.223	21.982	1,21%	53,7%	41,4%	4,9%
1875	2.075.971	25.199	1,21%	62,3%	33,0%	4,7%
1885	2.057.005	87.077	4,23%	30,1%	67,2%	2,7%
1907	3.249.279	134.524	4,5%	53,3%	42,7%	4,0%
1920	3.731.593	114.114	3,06%	60,0%	31,2%	8,9%
1930	4.287.445	105.463	2,46%	60,0%	24,6%	15,4%
1940	5.023.539	107.273	2,14%	67,2%	21,7%	11,1%
1952	5.932.995	103.878	1,75%	55,9%	23,4%	20,7%
1960	7.374.115	104.853	1,42%	60,9%	26,1%	13,0%
1970	8.884.768	90.441	1,02%	53,3%	34,4%	12,3%
1982	11.275.440	84.345	0,75%	31,8%	54,5%	13,7%
1992	13.348.401	114.597	0,86%	20,1%	65,1%	14,8%
2002	15.116.435	184.464	1,22%	17,2%	71,8%	11,0%

Riiklikud sümbolid

Rahvuslill on kopihue (Lapageria rosea, Tšiili kellalill), mis kasvab Tšiili lõunaosa metsades.

Vapil on kujutatud kaks rahvusloomi: kondor (Vultur gryphus, väga suur lind, mis elab mägedes) ja huemul (Hippocamelus bisulcus, ohustatud valge sabaga hirv). Samuti on kirjas ütlus Por la razón o la fuerza (mõistuse või jõu abil).

Tšiili lipul on kaks võrdset horisontaalset valge (üleval) ja punase värvi riba. Valge ribaga sama kõrge on sinine ruut. Ruudu keskel on valge viiekandiline täht. Täht tähistab edasiminekut ja au. Sinine tähistab taevast, valge tähistab lumega kaetud Andeid ja punane tähistab iseseisvuse saavutamiseks valatud verd.