Humboldti hoovus — külm, toitainerikas ookeanivool Peruu ja Tšiili rannikul

Humboldti hoovus — külm ja toitainerikas ookeanivool Peruu ja Tšiili rannikul, mis toetab rikkalikku mereelu ja ligi 20% maailma kalasaagist.

Humboldti hoovus on külm, madala soolasisaldusega ookeanivool. See voolab põhja piki Lõuna-Ameerika läänerannikut Tšiili lõunatipust kuni Peruu põhjaosani. Seda nimetatakse ka "Peruu vooluks" ja see voolab ekvaatori suunas. See ulatub 1000 kilomeetri kaugusele avamerest.

Humboldti hoovus on suur mereökosüsteem, mis on saanud nime Preisi loodusteadlase Alexander von Humboldti järgi. See on üks maailma peamisi toitainesüsteeme, mis toob toitained ookeani pinnavette. See toetab erakordselt rikkalikku mereelu. Ülelaine esineb Peruu rannikul aastaringselt, kuid Tšiili rannikul ainult kevadel ja suvel. See on tingitud sellest, et suveperioodil nihkub subtroopiline kõrgsurvekese.

Umbes 18-20% maailma kalasaagist pärineb Humboldti hoovusest. Tegemist on peamiselt pelaagiliste liikidega: sardiinid, anšoovised ja makrellid. See kõrge tootlikkus toetab teisi olulisi kalavarusid ning mereimetajate (merihülged ja vaalalised) ja merelindude elupaiku. Süsteemi erakordne tootlikkus on tingitud külma, toitaineterikka vee tõusust pinnale.

Humboldti hoovus on osa palju suuremast süsteemist, Vaikse ookeani lõunapoolsest keeristormist.

Füüsika ja teke

Humboldti hoovuse ja sellega seotud tõusulaine (upwelling) peamine mehhanism on püsivad kagutuulte mõjud rannikualal. Kui pinnatuul viib sooja pinnavett rannikult eemale, tõmbub selle asemele sügavamast veekihist üles külm ja toitainerikas vesi. Selle protsessi põhjustavad tuulekoormus, Coriolis’e jõud ja ranniku topograafia — eriti Tšiili ja Peruu lai, suhteliselt madal mandrilaiend, mis soodustab tõusu ka laiema rannikualal.

Humboldti hoovuse vesi on tavaliselt jahedam ja madalama soolsusega kui vahemereline avameri ning hoovuse ulatus võib varieeruda: see hõlmab nii mandrilaiu lähedast rannikuala kui ka avamerd, tihti kuni kuni ~1000 km rannikust väljapoole sõltuvalt tingimustest ja hooajast.

Toitainete tõus ja tootlikkus

Tõusva vee tõttu viiakse pinnakihtidesse lämmastiku- ja fosforirikkaid ühendeid (näiteks nitraadid ja fosfaadid) ning räni, mis on vajalikud nii vetikate kui ka teiste planktoniliikide kasvuks. See põhjustab tihedaid fütoplanktoni õitsenguid (rohe- ja pruunsest planktonist), mis on toiduahelate aluseks ja viivad väga kõrgele primaarsele tootlikkusele — seetõttu on Humboldti hoovus maailma kõige produktiivsematest ookeanisüsteemidest üks.

Selle süsteemi tugev tootlikkus toetab suurt biomassi: suuri kalaparvi, merelinde ja imetajaid ning ka kalatööstust, mis kasutab suurt osa saagist nii inimtoiduks kui ka kalajahu ja -õli tootmiseks.

Elurikkus ja majanduslik tähtsus

Humboldti hoovuse kalandus on väga oluline nii kohalikule majandusele kui ka globaalsele toidutagatisusele. Umbes 18–20% maailma kalasaagist on seotud selle piirkonnaga, kus domineerivad eelkõige pelagilised liigid nagu sardiinid, anšoovised ja makrellid. Need liigid moodustavad toidubaasi paljudele kõrgema tasandi röövkaladele, merelindudele ja mereimetajatele.

• Olulised kalaliigid: sardiinid, anšoovised (anchoveta) ja makrellid.
• Toeatavad rühmad: merihüljed, vaalalised ja arvukad merelindude kolooniad.
• Majanduslikud tegevused: rannakalandus, kalatööstus (sh kalajahu tootmine), huvikalandus ja mereturism.

Mõjud, ohud ja kõikumised

Humboldti hoovus on dünaamiline ja tundlik erinevatele häiretele:

• El Niño: perioodiliselt tugevnev soojakeha Vaikse ookeani ekvaatoril vähendab rannikualal upwellingut ja jahutab toitainete toimetust pinnale. Selle tulemuseks on fütoplanktoni langus, kalavarude kokkuvarisemine ja majanduslikud kaotused kaluritele ning mõjutused mereloomastikule.
• Ülekalandus: intensiivne kalapüük, eriti anšoovisalaste varude puhul, võib viia üleekspluateerimiseni ja mõjutada kogu toiduahelat.
• Ökoloogilised muutused: hapnikuvaesed piirkonnad (nn oxygen minimum zones) on Humboldti hoovuse all olevas veesalt keerulised — OMZ-id võivad laieneda, mis mõjutab bentos- ja kalakooslusi.
• Kliimamuutus: pikaajaline soojenemine ja muutused tuulemustrites võivad muuta upwellingu tugevust ja mustreid ning suurendada El Niño-laadsete sündmuste sagedust või intensiivsust.
• Saaste ja meremüra: kohalik reostus ja globaalne saaste võivad mõjutada mereelustikku ja kalavarude tervist.

Järelevalve ja kaitse

Piirkonna riigid ja rahvusvahelised teadlased jälgivad Humboldti hoovust mitmel viisil: satelliitvaatlused (merepinna temperatuur, klorofülli kontsentratsioon), veesondid, uurimislaevad ja kalandusandmete monitooring. Majanduslikku tegevust püütakse reguleerida kohalikul ja riiklikul tasandil läbi püügikvootide, ajutiste sulgemiste, MPAd (mereliste kaitsealade) ja teiste halduspoliitikate.

Oluline kokkuvõte

Humboldti hoovus on globaalsete mereökosüsteemide hulgas erakordselt oluline — see toidab suuri kalavarusid, toetab linnastuvaid kogukondi Lõuna-Ameerika läänerannikul ja kujundab regionaalset kliimat ja bioloogiat. Samas on süsteem haavatav nii looduslike kõikumiste (nt El Niño) kui ka inimtegevuse tagajärgede suhtes. Hoolikas majandamine, teaduspõhine jälgimine ja rahvusvaheline koostöö on hädavajalikud, et säilitada Humboldti hoovuse tootlikkus tulevastele põlvedele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Humboldti vool?

K: Kelle järgi on see nime saanud?

K: Mis teeb sellest olulise mereökosüsteemi?

Küsimus: Millal tekib Peruu rannikul tõusuvee?

K: Kui palju kalasaaki tuleb sellest hoovusest?

K: Milliseid liike leidub selles voolus?

K: Millest tuleneb selle erakordne tootlikkus?

Otsing