Orkaan Helene (2006): 3. kategooria Cape Verde-tüüpi orkaan Atlandi ookeanil
Orkaan Helene (2006) — tugev Cape Verde-tüüpi 3. kategooria orkaan Atlandi ookeanil: teekond, intensiivsus ja vähene maismaamõju Briti saartel.
Orkaan Helene oli 2006. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaja üks tugevaimaid ja pikema elueaga orkaane. See oli võrdne orkaan Gordoniga, mis oli samuti väga tugev. Helene oli selle hooaja üheksas troopiline torm, neljas orkaan ja teine tugev (major) orkaan.
Meteoroloogiline ajalugu
Helene oli pikk Cape Verde-tüüpi orkaan, mis tekkis Põhja-Atlandi ookeani kaguosas, tavapärase Aafrika päritoluga easest lainest. Cape Verde-tüüpi orkaanid saavad alguse tihti lähedal Aafrika rannikule asuvatest subtroopilistest või ekvatoriaalsest laineulatustest ja arenevad soodsates tingimustes kiiresti tugevateks, pikaealisteks tsükloniteks. Helene intensiivsust hinnati peamiselt satelliidivaatluste ja Dvoraki analüüsi abil ning ta saavutas oma tugevima faasi üle Atlandi ookeani keskosa.
Saffiri–Simpsoni orkaaniskaalal jõudis Helene 3. kategooriani, mis klassifitseerib ta tugevaks (major) orkaaniks. Pärast tipptugevuse saavutamist kaldus süsteem põhja suunas ja sattus külmemasse õhku ning tugevamasse tuulepärasesse kihti, mis alandas troopilist iseloomu. Lõpuks läbis Helene ekstratropilise ülemineku, muutes oma struktuuri ja kaotades troopilised tunnused enne kui jõudis maismaale.
Mõjud ja hoiatused
Helene ei põhjustanud otsest ja suurt maakahjustust, sest tema peamine trajektoor jäi avamerele. Orkaan avaldas mõju peamiselt merendusele ja rannikualadele:
- Mereliselt tõi Helene suureid lainetusi ja tugevaid tuuli, mis mõjutasid laevandust ning sundisid väljaandma mereteateid ja ohutushoiatusi.
- Rannikutel tekitas orkaan ulatuslikke hajusuid lainet ja tugevat koondlainetust; sellised suured lained võivad põhjustada kohalikke üleujutusi ja erosiooni, eriti lainetuse suunaga rannikualadel.
- Helene avaldas vaid väikest mõju Briti saarte põhjaosas – seal registreeriti mõningaid tugevaid tuulepuhanguid ja kõrgeid laineid, kuid olulisi kannatusi või suurt infrastruktuurikahju ei olnud.
Olulisus ja järeldused
Helene on näide klassikalisest Cape Verde-tüüpi orkaanist: kiiresti arenev ja pikaealine tsüklon, mis võib saada suureks ja tugevaks, kuid sageli jääb ookeanile ega tekita suurt maismaakahju. Tema võrdsustamine orkaan Gordoniga rõhutab 2006. aasta hooaja mitmete tugevate, pikaealiste süsteemide olemasolu. Meteooroloogid kasutasid Helene puhul eelkõige kaugseiremeetodeid, et jälgida intensiivsust ja trajektoori, mis on tüüpiline avamere-orkaannide puhul.
Kuigi Helene ei olnud laialdaselt hävitav, tõstis ta tähelepanu merendusturvalisuse ja rannikualade lainetuse riskide olulisusele. Sellised orkaanid rõhutavad vajadust püsivate jälgimis- ja hoiatussüsteemide järele, et vähendada ohtu laevadele, rannikualade elanikele ja turismile.
Tormi ajalugu
Septembri teisel nädalal hakkas Aafrika rannikul liikuma tugev troopiline laine. See oli algusest peale hästi organiseeritud ja 11. septembril, veel enne Atlandi ookeani sisenemist, arvas riiklik orkaanikeskus, et see võib kiiresti muutuda troopiliseks madalrõhkkonnaks. Nii juhtuski ja 12. septembri hommikul sai sellest troopiline depressioon kaheksas.
Kuna madalrõhkkond oli nii suur, oli selle areng üsna aeglane, mis oli seotud mõningase idatuule lõikega Atlandi ookeani idaosas ja Sahara õhukihi tõttu põhjas, kui see liikus Cabo Verde saartest lõuna poole. Tegelik tugevnemine aeglustus, sest konvektsioon oli väga aeglane. Kuid 13. septembril tugevnes madalrõhkkond troopiliseks tormiks Helene. Seejärel tugevnes torm aeglaselt Atlandi ookeani idaosa soojade vete kohal, kui ta liikus lääne-kirde suunas.
Mõned Sahara õhukihist pärinevad kuivad õhuvoolud pidurdasid 14. septembril Helene tugevnemist, kuna Helene oli endiselt nõrk troopiline torm. Kuid 15. septembril toimus äkiline tugevnemine, kui nihked langesid.
16. septembri hommikul hakkas torm tegema räsitud silma ja tugevnes orkaaniks Helene. Intensiivsus jäi mõnda aega nõrgaks 1. kategooria orkaaniks, sest tugevnemist pidurdas keskmine tuuleiil, kuigi kuiva õhku oli vähe. Hilisõhtul hakkas torm taas aeglaselt tugevnema.
17. septembril muutus tugevnemine kiiremaks ja Helene muutus tol hommikul kiiresti 2. kategooria orkaaniks, kuna silm muutus selgemaks ja seda ümbritses sügavam konvektsioon. Helene pöördus ka rohkem põhja poole ja aeglustus Atlandi ookeani keskosas, mis oli tingitud Gordoni poolt kaugemal põhjas tekitatud subtroopilise harja nõrkusest. Kuna Helene pöördus põhja poole, eemaldus orkaan kõikidest maismaapiirkondadest. Tugevnemine jätkus ka pärastlõunal ning samal õhtul tugevnes Helene suureks orkaaniks kiirusega 115 mph (185 km/h) ja minimaalse keskrõhuga 962 mbar. Kuna nihked jäid madalaks ja ookeanid jäid soojaks, muutus Helene veidi tugevamaks. Enamasti oli ta 18. septembri alguses tugev 3. kategooria orkaan 120 mph (195 km/h) tuulega. Sel ajal olid Helene ja Gordon avamerel umbes samal pikkuskraadil.
Kui Gordon 18. detsembri pärastlõunal ida poole liikus, tekkis kitsas harju, mis sundis Helene'i läände. Silmamüür varises üsna palju kokku ja Helene nõrgenes 2. kategooria orkaaniks, kuhu ta jäi umbes 48 tunniks kuni 20. septembrini, sest silmamüür asendus pika tsükli ja venitatud pilvemustri tõttu. 20. päeval pöördus Helene tagasi loodesse ja nõrgenes pisut, sest tuulepuhang muutus veidi suuremaks. Samal pärastlõunal alandati orkaan 1. kategooria orkaaniks, milleks Helene jäi kuni ekstratroopiliseks muutumiseni.
21. septembri alguses liikus liikumine põhja poole, kui ta liikus mööda subtroopilise harja loodeserva. See liikumine jätkus kogu päeva jooksul, kuid õhtul hakkas Helene piki subtroopilise harja serva, Bermudadest ida pool, rohkem loodesse pöörduma. Kuna tuuletõmbed vähenesid ja vesi oli üsna soe, umbes 27 °C, jäi Helene 1. kategooria orkaaniks, ilma et tema tugevus oleks oluliselt muutunud. Tugevus jäi umbes 80 mph (130 km/h) juurde, enne kui ta 22. septembri lõpus veidi tugevnes, kuigi kaotas mõned troopilised tunnused (ta langes lühikeseks ajaks tagasi troopiliseks tormiks), kui ta kiirenes Atlandi ookeani põhjaosas kirdesse. Kui QuikSCAT analüüsis seda 23. septembri alguses, ütlesid nad, et tegemist on kindlasti kõrge 1. kategooria orkaaniga, mille tuuled puhuvad 145 km/h (90 mph).
Helene muutus pärastlõunal "hübriidtormiks", millel olid nii troopilised kui ka ekstratroopilised tunnused ning mille sügav ja soe tuum oli. Pärast seda nõrgestas suurem nihkumine Helene'i taas, kuigi ta jäi orkaani tugevusega tormiks, kuni ta 24. septembri hommikul täielikult ekstratroopiliseks muutus. Pärast täielikku ekstratroopiliseks muutumist nõrgenes torm ida poole liikudes, muutudes 27. septembri alguses Iirimaast lääne pool tormikeskuseks. Lõpuks ühines ta 27. detsembri lõpus suurema ekstratroopilise madalrõhkkonnaga Briti saarte põhjaosa lähedal.
Tormi tee
Orkaan Gordon (üleval) ja Helene.
Helene 17. septembril kosmosesüstik Atlantisest vaadatuna.
Impact
Kuigi Helene oli troopiline tsüklon, ei jõudnud torm kunagi maa lähedale. Kolm laeva sattus Helene'i välisesse ossa. Neist tugevaim teatas 23. septembri alguses Atlandi ookeani põhjaosas 56 miili tunnis (91 km/h) puhuvatest tuuledest. Kuigi see jäi saarest kaugele, tekitas orkaan Bermuda saarel karmid lained. Nõrgenenud ekstratroopilise süsteemina teatati tugevatest tuulepuhangutest Iirimaal ja Šotimaa põhjaosas. Kõige tugevam tuulepuhang Iirimaal oli Valentia observatooriumis, kus teatati puhangutest kiirusega 56 miili tunnis (91 km/h). Šotimaal oli tugevaim puhang South Uisti saarel Välis-Hebriididel, kus teatati puhangutest kiirusega 118 km/h (74 mph). Helene'i tõttu ei teatatud kahjustustest ega surmajuhtumitest.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Milline oli orkaan Helene?
V: Orkaan Helene oli 2006. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaja üks tugevamaid orkaane. See on võrdne orkaan Gordoniga, mis oli samuti väga tugev.
K: Kuidas see tekkis?
V: Helene tekkis Põhja-Atlandi ookeani äärmises kaguosas pika Cabo Verde-tüüpi orkaanina.
K: Millise kategooria orkaan oli oma tugevaimas seisundis?
V: Kõige tugevamal ajal oli Helene Saffiri-Simpsoni orkaaniskaalal 3. kategooria orkaan.
K: Kuhu see liikus, et saavutada see tase?
V: See saavutas selle taseme, kui ta liikus üle Atlandi ookeani keskosa.
K: Kas ta tabas oma elutsükli jooksul kunagi maismaad?
V: Ei, ta ei tabanud maismaad enne oma elu lõpuni nõrga ekstratroopilise tsüklonina.
K: Millist mõju avaldas see maismaale, kui ta lõpuks maismaale jõudis?
V: Kui orkaan Helene lõpuks maismaale jõudis, oli selle mõju vaid väike Briti saarte põhjaosas.
Otsige