Briti saared: Suurbritannia ja Iirimaa, geograafia, ajalugu ja poliitika

Briti saared on saarestik (saarerühm) Loode-Euroopas. Neil on pikk geograafiline ja geoloogiline ajalugu. Esimesed inimesed olid Suurbritannias 800 000 aastat tagasi (Happisburghi jalajäljed). Saarestikusse kuulub sadu kuni tuhandeid väiksemaid saari ja skäre, kokku moodustavad need mitmekesise maastiku – rannikualad, ürgse kaljukooslusega mäed, laiad tasandikud ja rohumaa. Saarte geoloogia ulatub varajastest kivimitest kuni hilisemate orogeneetiliste sündmusteni; lisaks on ala olnud tugevalt mõjutanud jääaegade jäätumine ja sulamine, mis on kujundanud mereranniku ning settekihte. Merevee taseme tõus ja langus on ajalooliselt ühendusi ja lõiganud lahti mandriga (nt Doggerlandi ala, mis varem sidus saarestiku mandriga).

Suurimad saared on Suurbritannia ja Iirimaa, millele järgneb Mani saar. Suurbritannia, mis on suurim saar, on koduks kolmele riigile. Need on Inglismaa, Wales ja Šotimaa. Iirimaa saar jaguneb Põhja-Iirimaaks ja Iiri Vabariigiks. Suurbritannia on Euroopa suurim saar ja Iirimaa on suuruselt kolmas. Lisaks suurtele saartele kuuluvad saarestikku paljud saarerühmad nagu Hebriidid, Orkney ja Shetland Šotimaal, samuti Scilly saared Inglismaa läänerannikul. Suurbritannia on ka piirkonna rahvarohkeim saar; saarte kliima on üldiselt parasvöötme mereline, mida iseloomustab leebe talv, jahedam suvi ning sage sademe- ja tuuliste ilmastikunähtuste esinemine.

Geograafia ja geoloogia

Briti saarte pinnamood on tekkinud pikaajaliste geoloogiliste protsesside läbi: kivimite vanus ulatub miljarditesse aastatesse, suuremaid maastikuvorme on kujundanud maakoore liikumised (näiteks Caledonian orogenees) ja hilisemad erosiooniprotsessid. Jääaegade järgse sulamise ja mereveetaseme muutused lõid tänapäevased rannajooned ning saartevahelised väikesaared ja madalikud. Elurikkus on piirkonniti varieeruv – läänerannikute udused ja niisked rohumaad pakuvad teistsugust elupaika kui idapoolsed põllumajandusmaad.

Ajalugu ja poliitika

Inglismaa, Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa ühinevad Ühendkuningriigiks. Ühendkuningriigi tänane vorm on arenenud läbi mitme ühinemise ja seadusliku reformi: 1707. aastal ühinesid Inglismaa ja Šotimaa kuningriigiks Suurbritannia, 1801. aastal liitus sellega Iirimaa kui osa Ühendkuningriigist ning 20. sajandi alguses ja keskel toimusid olulised poliitilised muutused, mis viisid Iirimaa jagunemiseni ja Põhja-Iirimaa jäämiseni Ühendkuningriigi koosseisu. Poliitiline olukord saartel on olnud mitmetahuline – küsimused enesemääramisest, identiteedist ja suveräänsusest on ajaloos ja tänapäevas tervelt kohal.

Mõned inimesed lisavad Jersey, Guernsey ja Sark'i Kanalisaared mõiste "Briti saared" alla, kuid need on Prantsusmaale palju lähemal kui Suurbritanniale. Poliitiliselt on nad Briti saared, kuid geoloogiliselt on nad Prantsuse saared. Kanalisaared (Jersey, Guernsey ja nende kõrvalsaared) ning Mani saar on Crown dependency ehk kroonialad, mis ei kuulu Ühendkuningriigi koosseisu ega ole samal ajal iseseisvad riigid — neil on oma seadusandlus ja haldus, kuid välispoliitiline kaitse on seotud Suurbritanniaga. See erisus on oluline nii õiguse kui ka avaliku halduse kontekstis.

Nimekasutus ja kultuurilised eriarvamused

Iirimaal ei kasutata seda terminit, sest paljud inimesed leiavad, et see viitab sellele, et Iirimaa on poliitiliselt britt. Arvestades, et mõiste "Briti saared" on seotud Briti sissetungi ja Iirimaa koloniseerimise pika ajalooga, on selle mõiste kasutamine paljude iirlaste jaoks sügavalt solvav. Sellest põhjustatud tundlikkus tähendab, et ametlikus ja neutraalses kõnepruugis eelistatakse sageli teisi sõnastusi, näiteks "Saared Suurbritannia ja Iirimaa ümber", "Briti–Iiri saarestik" või lihtsalt loetleda konkreetsed geograafilised nimetused. Avalikus diskussioonis ja rahvusvahelistes suhetes on mõistlik arvestada kohalike eelistusi ja ajaloolist konteksti.

Keel ja kultuur saartel on mitmekesine: enamlevinud keel on inglise keel, kuid mitmetes piirkondades elavad elujõulised keeletraditsioonid – iiri keel (Gaeilge) Iiri Vabariigis ja osaliselt Põhja-Iirimaal, šoti gaeli keel Šotimaal, Walesi keel (Cymraeg) Walesis ning manxi keel (Gaelg) Manil. Need keeled ja kohalikud traditsioonid annavad saarestikule rikkaliku kultuuripildi, mis hõlmab muusikat, kirjandust, rahvakalendri kombeid ja eripärast kohalikku õigust ja haldust Crown-dependency eriolukorras.

Lõpetuseks on Briti saared geopoliitiliselt ja kultuuriliselt oluline piirkond Euroopa lääneosas: nende ajalugu, keeleline mitmekesisus, looduskeskkond ja eriline poliitiline korraldus muudavad nad uurimis- ja avaliku huvi objektiks nii kohalike elanike kui ka rahvusvaheliste huvigruppide jaoks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Briti saared?

K: Kui kaua on inimesed elanud Suurbritannias?

K: Millised on Briti saarte suurimad saared?

K: Mitmest riigist koosneb Suurbritannia?

K: Kas Iirimaa on osa Ühendkuningriigist?

K: Kas Jersey, Guernsey ja Sark loetakse Briti saarte osaks?

K: Kes oli Ptolemaios ja mida ta tegi seoses Briti saarte osade nimetamisega?

Otsing