Briti ülemereterritooriumid: määratlus, staatus ja ajalugu
Ülevaade Briti ülemereterritooriumidest: määratlus, õiguslik staatus, ajalooline taust ja erinevused kroonisalade ning endiste kolooniatega — selgitused ja põhjalik ajalugu.
Briti ülemereterritoorium on üks neljateistkümnest territooriumist, mida Ühendkuningriik peab oma suveräänsuse alla kuuluvaks, kuid mis ei ole osa Ühendkuningriigist endast. Need territooriumid asuvad eri maailma paikades ja nende poliitiline-õiguslik staatus võib olla väga erinev – alates peaaegu täieliku isevalitsusega piirkondadest kuni täielikult Ühendkuningriigi haldusradahasse kuuluvaile baasidele või asustamata aladele.
Määratlus ja staatus
Terminit kasutab Ühendkuningriik kirjeldamaks territooriume, mille üle tal on suveräänsuse nõue, kuid mis on eraldi Ühendkuningriigi territoriaalsest koosseisust. Enne 1981. aastat nimetati neid tavaliselt kolooniadeks või kroonikakolooniadeks. Ajalooliselt on nimetus ja staatus muutunud: 1983. aasta ümberstruktureerimisest sai laialdaselt kasutatav nimetus „British Dependent Territories“ ning alates 2002. aastast kasutab Suurbritannia ametlikult määratlust „British Overseas Territories“ ehk Briti ülemereterritooriumid.
Ühendkuningriik vastutab enamikus küsimustes – eelkõige välissuhetes, kaitses ja lõppkujul seadusandluse alusel määratud reservaatõigustes –, kuid paljud territooriumid omavad oma valitsust ja seadusandlust kohaliku omavalitsuse tasandil. Kohalikke esindusi juhib tavaliselt Ühendkuningriigi poolt määratud kuvernöri või kõrge esindaja, kellel on teatud volitused järelevalve tagamiseks.
Erinevus krooni sõltuvuste ja teiste staatusvormide vahel
Jersey, Guernsey ja Mani saar kuuluvad küll Briti krooni suveräänsete õiguste alla, kuid on põhiseaduslikult Ühendkuningriigiga erilisemas suhtes ja liigitatakse pigem krooni sõltuvusteks (Crown dependencies) kui ülemereterritooriumideks. Krooni sõltuvustel on laiem autonoomia ning nende suveräänsussuhe Ühendkuningriigiga on erinev.
Territooriumid ja krooni sõltuvused erinevad ka Rahvaste Ühendusest, mis on endiste Briti kolooniate vabatahtlik poliitiline ja ajalooline ühendus. Samuti tuleb eristada kolooniate, protektoraatide, kaitstud riikide ja dominiikide mõisteid: protektoraadid ja kaitstud riigid olid tihti Briti kontrolli all, kuid formaalselt iseseisvad; dominiigid olid aga iseseisvad riigid, mis pärast 1931. aasta Westminsteri statuuti moodustasid koos Ühendkuningriigiga võrdse suveräänsusega osa impeeriumist/Commonwealthist.
Ajalooline taust ja olulisemad õiguslikud muudatused
- 19. ja 20. sajandil moodustus ülemaailmne Briti imperium, kus eri tüüpi haldusüksused (kolooniad, kroonikolooniad, protektoraadid, dominiigid) eksisteerisid kõrvuti.
- Kroonikolooniaid, nagu Hongkong, haldas otse kroon ilma kohaliku laia autonoomiata; vastukaaluks olid näiteks isevalitsetud kolooniad nagu Bermuda, kus oli märksa rohkem kohaliku omavoli.
- British Nationality Act 1981 ja sellele järgnenud rakendused muutsid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses rahvuspoliitikat: loodi eraldi kodakondsusklassid ning 2002. aasta British Overseas Territories Act andis enamikule ülemereterritooriumide elanikele täiendava Briti kodakondsuse.
- Kaasaegne dekoloniseerimine on tähendanud iseseisvumist mitmele varasemale territooriumile, ent mõned territooriumid on valinud säilitada seoses Ühendkuningriigiga tiheda sideme (nt Gibraltar, Falklandi saared), sageli rahvahääletuste kaudu.
Juhtimine ja õigused
Briti ülemereterritooriumide juhtimispraktika varieerub:
- Mõned territooriumid omavad suurt autonoomiat, oma parlamenti ja õigussüsteemi ning Ühendkuningriigi roll piirdub peamiselt kaitse ja välissuhetega.
- Mõned on väiksemad ja majanduslikult seotud peamiselt finantsteenuste, turismi või maksupoliitikaga (näiteks Cayman Islands, British Virgin Islands).
- Mõni on militaar-kasutuses või asustatud vähesel määral (näiteks Akrotiri ja Dhekelia Küprosel või Briti India ookeani territoorium – Chagos).
- Elanike õigused on aja jooksul muutunud: enamik territooriume elanike on saanud 2002. aasta aktiga Briti kodakondsuse, kuid erandeid ja keerukaid asjaolusid (nt Chagose saarte küsimus) esineb.
Näited ja tänased vaidlused
Briti ülemereterritooriumid hõlmavad eri olukordi: mõnel on suveräänsusvaidlusi (Gibraltar Hispaania suhtes; Falklandi saared Argentina nõudmise tõttu), mõni territoorium on vaidluse all rahvusvahelise õiguse tasandil (Briti India ookeani territooriumi ehk Chagose saarte staatus ning saarte elanike ümberasustamine) ning mõni on praktiliselt asustamata (nt Briti Antarktika territoorium, mille suhtes kehtib Antarktika lepingu sätete tõttu eritingimused).
Nimekiri (näited) — Briti ülemereterritooriumid
Ühendkuningriigi käsutuses on kokku 14 ülemereterritooriumi. Nende hulka kuuluvad (näited, mitte linkidena):
- Anguilla
- Bermuda
- Briti Antarktika territoorium
- Briti India ookeani territoorium (Chagos)
- Briti Neitsisaared (British Virgin Islands)
- Cayman Islands
- Falklandi saared
- Gibraltar
- Montserrat
- Pitcairn Islands
- Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha (loetakse ühena)
- South Georgia and the South Sandwich Islands
- Turks ja Caicos Islands
- Akrotiri ja Dhekelia (suveräänsed baasiüksused Küprosel)
Oluline märkida
Kuigi need territooriumid asuvad sageli kaugel Ühendkuningriigist, mõjutavad arengud seal Briti välis- ja sisejulgeolekupoliitikat, rahvusvahelisi suhteid ning õiguslikke arutelusid dekoloniseerimise, enesemääramise ja inimõiguste teemadel. Kui arutada ülemereterritooriumide staatust, on oluline eristada neid krooni sõltuvustest (nt Jersey, Guernsey, Mani saar) ning mõista ajaloolisi ja õiguslikke erinevusi võrreldes kolooniate, protektoraatide ja dominiikidega.
Praegused ülemereterritooriumid
| Lipu | Relvad | Territoorium | Asukoht | Moto | Piirkond | Rahvastik | Capital |
|
|
| Anguilla | Tugevus ja vastupidavus | 102 km² | 12,800 | Valley | |
|
|
| 53,3 km² | 64,482 | Hamilton | |||
|
|
| Teadusuuringud ja avastamine | 1,709,400 km² | 200 töötajat | Rothera (põhibaas) | ||
|
| Briti India ookeani territoorium | India ookean | In tutela nostra Limuria (ladina keeles: "Limuria on meie hoole all"). | 60 km² | 3200 sõjaväelast ja töötajat | Diego Garcia (baas) | |
|
|
| Vigilate (ladina keeles: "Ole valvel") | 153 km² | 21,730 | |||
|
| Kaimanisaared | Ta rajas selle merede peale | 260 km² | 46,600 | George Town | ||
|
|
| Lõuna-Atlandi ookean | Soovige õigust | 12,173 km² | 2,967 | Stanley | |
|
|
| Lõuna-Euroopa | Nulli expugnabilis hosti (ladina keeles: "Mitte ükski vaenlane ei suuda vallutada"). | 6,5 km² | 27,776 | ||
|
|
| Montserrat | Igaüks püüab, kõik saavutavad | 102 km² | 9,000 | Plymouth (mahajäetud vulkaanide tõttu - de facto pealinn on Brades). | |
|
|
| Vaikne ookean | Dieu et mon droit (prantsuse: "Jumal ja minu õigus") | 43 km² | 67 | Adamstown | |
|
|
| Saint Helena (sealhulgas Ascension, Tristan da Cunha) | Lõuna-Atlandi ookean | Lojaalne ja vankumatu | 410 km² | 6,563 | Jamestown |
|
|
| Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Lõuna-Atlandi ookean | Leo terram propriam protegat (ladina: "Lõvi kaitsku oma maad"). | 3903 km² | 11-26 töötajat | King Edward Point/Grytviken |
|
| Akrotiri ja Dhekelia suveräänsed baasipiirkonnad | Dieu et mon droit (prantsuse: "Jumal ja minu õigus") | 254 km² | 15 000 (peaaegu pool Briti sõjaväelastest ja personalist) | Episkopi kantonment | ||
|
| Üks rahvas, üks rahvas, üks saatus | 430 km² | 21,500 | Cockburn Town |
Valitsus
Riigipea
Ülemereterritooriumide riigipea on Briti monarh, praegu kuninganna Elizabeth II. Kuninganna roll territooriumidel on tema kui Ühendkuningriigi kuninganna, mitte iga territooriumi õigus. Kuninganna määrab igal territooriumil esindaja, kes teostab tema täidesaatvat võimu.
|
Ülemereterritooriumide kubernerid, volinikud ja haldurid | ||
| Anguilla kuberner | Bermuda kuberner | Briti Antarktikaterritooriumi volinik | Briti India ookeani territooriumi volinik | Briti Neitsisaarte kuberner | Kaimanisaarte kuberner | Falklandi saarte kuberner | Gibraltari kuberner | Montserrati kuberner | Pitcairni saarte kuberner | Saint Helena kuberner | | ||
Valitsus
Kõigil ülemereterritooriumidel on oma valitsemissüsteem ja kohalikud seadused. Valitsuse struktuur näib olevat tihedalt seotud territooriumi suuruse ja poliitilise arenguga.
| Territooriumid | Valitsus |
| Puudub põliselanikkond, seega puudub valitud valitsus. Territooriumi asju juhib volinik, keda toetab administraator. |
| Seal puudub valitud valitsus ja praegu ei ole seal ühtegi põliselanikku. Chagose saarte elanikud, kes 1971. aastal territooriumilt sunniviisiliselt välja aeti ja keda võib põhjendatult pidada selle territooriumi elanikeks, kaitsevad praegu apellatsioonkaebust Inglismaa kõrgema kohtu otsuse vastu, millega tühistati korraldus, mis takistas nende tagasipöördumist. |
| Seal ei ole valitud valitsust, kuid Briti sõjaväeasutused püüavad tagada võimaluse korral seaduste ühtlustamist Küprose Vabariigi seadustega. |
| On valitud linnapea ja saare volikogu, kellel on õigus teha ettepanekuid ja hallata kohalikke õigusakte. Nende otsused peab siiski heaks kiitma kuberner, kellel on Ühendkuningriigi valitsuse nimel peaaegu piiramatu õigus võtta vastu täieõiguslikke õigusakte. | |
| Valitsus koosneb valitud seadusandlikust nõukogust. Kuberner on valitsusjuht ja juhib täitevnõukogu, mis koosneb seadusandliku nõukogu määratud liikmetest ja kahest ex-officio liikmest. | |
| Nendel suurematel territooriumidel on suurem seadusandlik nõukogu, millel on poliitilised erakonnad. Täitevnõukogu nimetatakse tavaliselt kabinetiks ja seda juhib peaminister (välja arvatud Kaimanisaartel, kus on valitsusjuht), kes on parlamendi enamuspartei juht. Kuberneril on vähem võimu kohalike asjade üle ja ta tegeleb peamiselt välis- ja majandusküsimustega, samas kui valitud valitsus kontrollib enamikku "siseasju". |
| Vastavalt 2006. aasta põhiseadusele, mis kiideti Gibraltaril rahvahääletusel heaks, on Gibraltaril nüüd parlament. Valitsus, mida juhib peaminister, on valitud. Kaitse, välisasjad ja sisejulgeolek kuuluvad volituste jaotuse alusel kubernerile. Ühendkuningriik ei halda Gibraltaril absoluutselt mitte midagi. | |
| Bermuda, mis asutati 1609. aastal, on ülemereterritooriumidest vanim ja suurima rahvaarvuga ning enamik täidesaatvat võimu on antud valitsusjuhile, keda nimetatakse peaministriks. Bermuda valitsemissüsteem on väga sarnane suveräänse Briti Rahvaste Ühenduse kuningriigi omaga. Ühendkuningriigi valitsus säilitab ainult väiksemad volitused, mida ta teostab kuberneri kaudu, kuid enamik neist on igapäevaseks tegevuseks antud kohalikele ministritele. Bermuda parlament pidas oma esimese istungjärgu 1620. aastal ning sellest ajast alates on Bermuda olnud suures osas omavalitsuslik ja iseseisev. Turks- ja Caicosisaared võtsid 9. augustil 2006 vastu uue põhiseaduse; nende valitsusjuhi tiitel on nüüd ka peaminister ja nende autonoomia on oluliselt suurenenud. |
Õigussüsteem
Igal ülemereterritooriumil on oma õigussüsteem, mis on Ühendkuningriigist sõltumatu. Õigussüsteem põhineb üldjuhul inglise tavaõigusel, kusjuures kohalikele oludele vastavad erisused on olemas. Igal territooriumil on oma peaprokurör ja kohtusüsteem. Väiksemate territooriumide puhul võib Ühendkuningriik määrata Ühendkuningriigis asuva juristi või kohtuniku, kes tegeleb õigusasjadega. See on eriti oluline raskete kuritegudega seotud juhtumite puhul ja juhul, kui väikesearvulise saare puhul on võimatu leida vandekohtunikke, kes ei tunne kostjat.
Pildigalerii
· 
Anguilla
· 
Linnahall, Hamilton, Bermuda
· 
Vaade sõjaväebaasile Diego Garcia, Briti India ookeani territooriumil
· 
Stanley, Falklandi saared
· 
Gibraltari kalju
· 
Montserrat
· 
Vaade Jamestownile, Saint Helena
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Briti ülemereterritoorium?
V: Briti ülemereterritoorium on üks neljateistkümnest territooriumist, mis kuulub Ühendkuningriigi suveräänsete õiguste alla, kuid ei ole Ühendkuningriigi enda osa. Enne 1981. aastat tunti neid kolooniatena või kroonikakolooniatena.
K: Kes hoolitseb Briti ülemereterritooriumi kaitse- ja välissuhete eest?
V: Kaitse- ja välissuhete eest hoolitseb Briti valitsus.
K: Mis juhtub, kui Briti ülemereterritooriumi valitsetakse halvasti?
V: Briti ülemereterritooriumi valitsuse võib üle võtta Briti valitsus ja valitseda otse, ilma Briti ülemereterritooriumi nõusolekuta.
K: Mille poolest erinevad Jersey, Guernsey ja Mani saar teistest ülemereterritooriumidest?
V: Jersey, Guernsey ja Mani saare põhiseaduslik suhe Ühendkuningriigiga on veidi teistsugune kui teistel ülemereterritooriumidel, mistõttu neid liigitatakse pigem krooni sõltuvusteks kui ülemereterritooriumideks. Erinevalt Briti ülemereterritooriumidest ei saa Briti valitsus nende valitsusi üle võtta, kui nad ei ole sellega nõus.
K: Kuidas on ülemereterritooriumi staatus seotud Rahvaste Ühenduse riikide hulka kuulumisega?
V: Territooriumid ja sõltkonnad erinevad Rahvaste Ühenduse riikidest, mis on endiste Briti kolooniate vabatahtlik ühendus. Kolooniaid tuleb samuti eristada protektoraatidest ja kaitstud riikidest, mis olid nominaalselt iseseisvad riigid, samas kui kolooniad olid Ühendkuningriigi riigi osa. Neid ei tohiks segi ajada dominiikumistega, mis olid iseseisvad riigid, mida pärast Westminsteri põhikirja 1931. aastal peeti Ühendkuningriigi suveräänse staatusega võrdseks impeeriumi ja Briti Rahvaste Ühenduse raames.
Küsimus: Kuidas erinesid kroonikolooniad, nagu Hongkong, teistest kolooniatest?
V: Kroonikolooniad, nagu Hongkong, erinesid teistest kolooniatest selle poolest, et neid haldas otse kroon, ilma kohaliku autonoomiata, nagu seda oli isevalitsetud kolooniates või muudel Ühendkuningriigi ülemereterritooriumidel, näiteks Bermuda.
Otsige