Saint Helena on vulkaanilise päritoluga saar Lõuna-Atlandi ookeanis, 15°57′S 5°43′W / 15,950°S 5,717°W / -15,950; -5,717. See on nimetatud Konstantinoopoli Püha Helena järgi. See on osa Briti ülemereterritooriumist Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha, mis hõlmab ka Ascensioni saart ja Tristan da Cunha saari. Saint Helena on umbes 16 x 8 kilomeetri suurune ja seal elab 4084 inimest (2008. aasta rahvaloendus).

Napoleon saadeti sellele saarele brittide ja nende liitlaste poolt pärast Napoleoni naasmist Elba saarelt ja kaotust Waterloo lahingus. Napoleon suri seal 1821. aastal.

Saar on kantud UNESCO maailmapärandi objektide esialgsesse nimekirja.

Asend ja geograafia

Saint Helena asub Lõuna-Atlandi ookeanis ja on üks maailma maismaast kõige üksikumaid asustatud saari. Saare pindala on ligikaudu 122 km² ning kõrgeim tipp on Diana's Peak, mis ulatub umbes 823 meetri kõrgusele. Rannik on järsk ja kaljune, mistõttu traditsiooniliseks sadamaks on väike Jamestowni laht, mis on ka saare halduskeskus.

Geoloogia ja maastik

Saar on vulkaanilise päritoluga ja koosneb vanadest laavatest ning kivimitest, milles on palju kaljuseinu ja kanjoneid. Sisemaa on mägine ning orud ja kõrgendikud loovad mitmekesise maastiku, kus leidub nii kuiva rohtu, niiskemaid ürgseid metsalaike kui ka viljakaid aasaalasid inimese majapidamise ümbruses.

Ajalugu lühidalt

Eurooplased avastasid Saint Helena 1502. aastal (tavapäraselt liidetakse avastajaks portugallane João da Nova). Saare strateegiline asukoht tegi sellest varsti tähtsa sadama pikamaa meretranspordi peatuse ja varude täiendamise kohaks. 1659. aastal asutasid Britid saarele püsiasustuse ning sellest sai oluline laevaväeline ja varustamisjaam Briti mereliikluses.

19. sajandil, pärast Napoleoni lõplikku kaotust, otsustasid britid saarele saata Napoleoni eluaegseks pagulusse, sest see asus väga kaugel Euroopa võimupiirkondadest ja oli kergesti kaitstav. Napoleon majutati Longwood House'is, kus temast on säilinud nii asjade kui ka arhiivide kaudu rikkalik ajalooline pärand. Tema surm 1821. aastal ja hiljem (1840) Prantsusmaale repatrieritud keha meenutavad saare rolli Euroopa ajaloos.

Elanikkond ja haldus

Saint Helena kuulub koos Ascensioni ja Tristan da Cunhaga ühte Briti ülemereterritooriumi. Saare halduskeskus on Jamestown. Elanike arv on väikese ja suhteliselt stabiilse kogukonnaga: 2008. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 4 084; hiljem, 2016. aasta rahvaloenduse põhjal, ligikaudu 4 500 inimest. Elanikkond on segu põlisrahvast, Briti pärandist ja hiljem lisandunud rahvustest.

Majandus

Saint Helena majandus põhineb peamiselt avalikel teenustel, avalikul sektori palgakulul ja Ühendkuningriigi toega. Täiendavad tulud tulevad piiratud põllumajandusest, kalandusest, kohalike toodete – näiteks tuntud Saint Helena kohvi – ning turismist. Majandus on õrn ja sõltuv impordist ning välisabist.

Transport ja ligipääs

Pikkade aastate jooksul pääses saar peamiselt meritsi, peamise transpordivahendina teenis laev RMS St Helena. 2016. aastatel valmis saarele ka lennujaam ning alates 2017. aastast on toimunud regulaarsemad lennuühendused, eelkõige Johannesburgi kaudu (teave sõltub lennuettevõtete graafikutest). Lennujaama avamine muutis saarele pääsu kiiremaks, kuigi ilmastikuolude ja tuuletingimuste tõttu on lennuliiklus olnud algul keeruline.

Kliima

Saint Helena kliima on pehmelt subtroopiline, aasta keskmised temperatuurid on mõõdukad ja ilma suurtel kõikumisteta. Tingimusi mõjutavad ookeanilised hoovused ning saarel on selgelt märgatav kuivem ja niiskem periood sõltuvalt asukohast ja merevooludest.

Loodus ja kaitse

Saarel on mitmeid endeemilisi liike nii taime- kui loomariigis. Tänu intensiivsele inimpõlvele ja võõrliikide sissetulekule oli saare loodus varem tugevalt muutunud, kuid hiljutised korrastamis- ja taastamisprojektid keskenduvad kohalikule taimestikule ja kaitsealade loomisele. Näiteks Diana's Peaki ümbrus on looduskaitseala ning saarel tegutsevad projektid taastamaks kunagist metsastunud maastikku (Millennium Forest jt). Endeemiliste lindude hulka kuulub näiteks Saint Helena plover ehk "wirebird", mis on saarele iseloomulik ja keda kaitstakse.

Kultuur ja turism

Saint Helena köidab turiste, kes otsivad kaugeid ja rahulikke sihtkohti ning huvilisi Napoleoni elust ja ajaloost. Peamised vaatamisväärsused on Longwood House (Napoleoni elukoht), Jamestowni ajalooline sadamalinn, Jacob's Ladder (sammastest koosnev sammupikk tõus) ning saare looduskaunid matkarajad ja vaated. Külastajatele pakutakse väiksema mahuga majutust ning kohalikke giide ja ekskursioone. Saaral on tugev kogukondlik elu ning leidub kohalikke traditsioone ja pidustusi.

Märkus UNESCO kohta

Saint Helena on kantud UNESCO maailmapärandi objektide esialgsesse nimekirja, mis peegeldab nii saare loodus- kui ka ajaloolist väärtust. Ettevalmistused püsiva kaitse ja säilituse parandamiseks jätkuvad, et hoida saare unikaalset pärandit tulevastele põlvedele.

Kokkuvõte: Saint Helena on väike, ent ajaloo- ja loodusrikas saar, mille keerukas pärand hõlmab nii merendusajalugu, Briti kolonialismi kui ka Napoleoni pagulust. Tänapäeval on saar püüdnud tasakaalustada majandusarengu, kogukonna vajadusi ja loodushoiuprojekte, säilitades samal ajal oma erilise, kauge asukoha Lõuna-Atlandi ookeanis.