Saint Helena
Saint Helena on vulkaanilise päritoluga saar Lõuna-Atlandi ookeanis, 15°57′S 5°43′W / 15,950°S 5,717°W / -15,950; -5,717. See on nimetatud Konstantinoopoli Püha Helena järgi. See on osa Briti ülemereterritooriumist Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha, mis hõlmab ka Ascensioni saart ja Tristan da Cunha saari. Saint Helena on umbes 16 x 8 kilomeetri suurune ja seal elab 4084 inimest (2008. aasta rahvaloendus).
Napoleon saadeti sellele saarele brittide ja nende liitlaste poolt pärast Napoleoni naasmist Elba saarelt ja kaotust Waterloo lahingus. Napoleon suri seal 1821. aastal.
Saar on kantud UNESCO maailmapärandi objektide esialgsesse nimekirja.
Ajalugu
Varajane ajalugu (1502-1658)
Saare avastas 1502. aastal portugali admiral João da Nova ja ta nimetas selle Konstantinoopoli Helena järgi Santa Helenaks. Selle avastamise traditsiooniliseks kuupäevaks peeti pikka aega 21. maid, kuid 2015. aastal avaldatud avastamise uurimise tulemused jõudsid järeldusele, et see kuupäev on tõenäoliselt vale, 3. mai näib olevat ajalooliselt kehtivam. Teise teooria kohaselt oli De Nova leitud saar tegelikult Tristan da Cunha, mis asus 2430 kilomeetrit lõuna pool, ja et Saint Helena avastati mõne Estêvão da Gama juhitud laeva poolt 30. juulil 1503. aastal.
Portugallased leidsid saare asustamata, kus oli palju puid ja magevett. Nad tõid sisse kariloomi, viljapuid ja köögivilju ning ehitasid kabelit ja ühe või kaks maja. Kuigi nad ei moodustanud alalist asulat, oli saar Aasiast Euroopasse sõitvate laevade jaoks oluline peatuspaik toidu ja vee saamiseks ning sageli jäeti haiged meremehed saarele tervenema. Pärast 1588. aastat külastasid saart ka hollandi ja inglise laevad.
Hollandi Vabariik esitas 1633. aastal ametlikult nõude Püha Helena saarele, kuigi puuduvad tõendid, et nad seda kunagi okupeerisid, koloniseerisid või kindlustasid. Aastaks 1651 olid hollandlased saarest enamasti loobunud, et rajada oma koloonia Hea Lootuse Kapi juurde.
Ida-India kompanii (1658-1815)
1657. aastal andis Oliver Cromwell Inglise Ida-India Kompaniile loa valitseda Püha Helenat ja järgmisel aastal otsustas kompanii saarel koloniseerida talupojad. Esimene kuberner, kapten John Dutton, jõudis sinna 1659. aastal ja tegi Saint Helenast ühe Suurbritannia vanima koloonia väljaspool Põhja-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda. Valmisid kindlus ja ehitati hulk maju. Pärast Inglise monarhia taastamist 1660. aastal sai Ida-India kompanii kuningliku loa saarel koloonia rajamiseks. Fort nimetati James Fortiks ja linn Jamestowniks Yorki hertsogi, hilisema Inglismaa kuninga James II auks.
Orjade sissevedu muudeti 1792. aastal ebaseaduslikuks ja taludesse toodi tööle hiina töölisi. Paljudel lubati jääda ja nende järeltulijad integreerusid elanikkonda.
Briti valitsemine (1815-1821) ja Napoleoni pagemine
1815. aastal otsustas Briti valitsus kasutada Püha Helena saart Napoleon Bonaparte'i kinnipidamiskohana. Et takistada põgenemiskatseid lähedalasuvatelt saartelt, annekteerisid nad ametlikult Ascensioni ja Tristan da Cunha saared. 1821. aastal suri Napoleon Saint Helena saarel.
1858. aastal sai Prantsuse keiser Napoleon III Prantsuse valitsuse nimel Longwood House'i ja seda ümbritsevate maade, Napoleon I (kes suri seal 1821. aastal) viimase elukoha, omanikuks. See on endiselt Prantsusmaa omandis.
Krooni koloonia (1834-1981)
22. aprillil 1834 sai Püha Helena saarest Briti krooni koloonia.
Uus-Meremaa linakiudu kasutav kohalik tööstus loodi 1907. aastal edukalt uuesti ja tõi Esimese maailmasõja ajal märkimisväärset sissetulekut. Kuid transpordikulude ja sünteetiliste kiudude konkurentsi tõttu tööstus vähenes ning viimane linatööstus suleti 1965. aastal.
1922. aastal liideti Ascension, millele järgnes 12. jaanuaril 1938 Tristan da Cunha saar.
1981 kuni tänapäevani
1981. aastal muutis Briti valitsus Saint Helena ja teiste kroonikakolooniate staatuse "Briti sõltuvaks territooriumiks".
2009. aastal said Saint Helena ja selle kaks territooriumi uue põhiseaduse alusel võrdse staatuse ning Briti ülemereterritoorium nimetati ümber Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha.
Vaade Inglismaa Ida-India kompaniile kuuluvale Püha Helena linnale ja saarele Atlandi ookeanis, gravüür, 1790. aasta paiku.
Longwoodi maja, Napoleoni vangistamise paik
Saint Helena kosmosest vaadatuna (foto on orienteeritud kagu suunas)
Geograafia, taimed ja loomad
Saint Helena saare kogupindala on 122 km2 . Keskosa on kaetud metsaga, millest osa on istutatud. Suur osa saarest on BirdLife Internationali poolt tunnistatud oluliseks lindude, eriti endeemilise Saint Helena räime või traatlinnu ja2 ranniku lähedal asuvatel saarekestel pesitsevate merelindude jaoks.
Saare kõrgeim punkt on Diana's Peak (15°57′35″S 5°41′29″W / 15.95972°S 5.69139°W / -15.95972; -5.69139 (Diana's Peak)) 818 m kõrgusel. 1996. aastal sai sellest saare esimene rahvuspark. Aastal 2000 alustati projekti, mille eesmärk on taastada osa kadunud Suurest metsast, mida nimetatakse aastatuhande metsa, ja mida nüüd haldab 2002. aastal asutatud Saint Helena National Trust.
Rannikul on mitmeid kalju ja saarekesi, sealhulgas: Castle Rock, Speery Island, The Needle, Lower Black Rock, Upper Black Rock (lõuna), Bird Island (edela), Black Rock, Thompson's Valley Island, Peaked Island, Egg Island, Lady's Chair, Lighter Rock (lääne), Long Ledge (loode), Shore Island, George Island, Rough Rock Island, Flat Rock (ida), poid, Sandy Bay Island, Chimney Island, White Bird Island ja Frightus Rock (kagu), mis kõik asuvad ühe kilomeetri kaugusel kaldast.
Saint Helena rahvuslind on Saint Helena rähn, mida kohalikul tasandil tuntakse traatlinnuna. Ta on märgitud Saint Helena vappi ja lipule.
Kliima
Saint Helena kliima on troopiline, mereline ja mahe, mida leevendavad peaaegu pidevalt puhuvad passaadituuled.
Saint Helena topograafiline kaart.
Haldusüksused
Saint Helena on jagatud kaheksaks piirkonnaks. Jamestowni sadamas ja kuninglikul postilaeval St. Helena (RMS) töötavad ja elavad inimesed on loendusse kaasatud nende töökohtades (vt viide).
|
Saint Helena linnaosad.
Economy
Kuni 1966. aastani oli saarel vaid ühe põllukultuuriga majandus, mis põhines Uus-Meremaa lina kasvatamisel ja töötlemisel köie ja nööride tootmiseks. Praegu on Saint Helena majandus nõrk ja seda toetab peaaegu täielikult Briti valitsuse abi.
Turismitööstus põhineb suuresti Napoleoni kohalolul saarel.
Saint Helena toodab väidetavalt maailma kõige kallimat kohvi. Samuti toodetakse ja eksporditakse "Tungi Spirit", mida valmistatakse kaktusepirnide (Opuntia ficus-indica) viljadest ("Tungi" on selle taime kohalik nimetus Püha Helena keeles). Ascensioni saar, Tristan da Cunha ja Saint Helena annavad välja oma postmarke, mis annavad märkimisväärset tulu.
Pangandus ja valuuta
Saint Helena saarel on oma valuuta, Saint Helena nael, mis on pariteetne naelsterlingiga. Saint Helena valitsus laseb välja münte ja pangatähti. Saint Helena ja Ascensioni saarel asutati 2004. aastal Saint Helena pank. Tal on filiaalid Jamestownis Saint Helena saarel ja Georgetownis Ascensioni saarel.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Saint Helena?
V: Saint Helena on vulkaanilise päritoluga saar Atlandi ookeani lõunaosas aadressil 15°57′S 5°43′W / 15.950°S 5.717°W / -15.950; -5.717.
K: Kes andis saarele nime?
V: Saar sai oma nime Konstantinoopoli Püha Helena järgi.
K: Millised teised territooriumid kuuluvad Briti ülemereterritooriumi Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha alla?
V: Briti ülemereterritooriumi Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha kuuluvad ka Ascensioni saar ja Tristan da Cunha saared.
K: Kui suur on Saint Helena?
V: Saint Helena on umbes 16 korda 8 kilomeetrit (10 korda 5 mi) suur.
K: Kui palju inimesi elab saarel?
V: Saarel elab 4084 inimest (2008. aasta rahvaloendus).
K: Miks saatsid britid ja nende liitlased Napoleoni sellele saarele?
V: Napoleon saadeti sellele saarele brittide ja nende liitlaste poolt pärast Napoleoni naasmist Elba saarelt ja kaotust Waterloo lahingus.
K: Millal Napoleon seal suri?
V: Napoleon suri seal 1821. aastal.
