AlegsaOnline.com

Hollandlased: kes nad on? Madalmaade rahvus, kultuur ja diaspora

Avasta Hollandlased: Madalmaade ajalugu, kultuur, kuulsused ja globaalne diaspora — kes nad on, identiteet ja rahvuslik mitmekesisus.

Autor: Leandro Alegsa

09-11-2025

Hollandlased on inimesed, kes elavad Madalmaades või kes on pärit Madalmaadest. Sageli nimetatakse Hollandit Hollandiks, kuid see on ainult osa Hollandist. Hollandi kultuuri ja rahvust leidub ka väljaspool Madalmaid, suur hulk hollandlasi elab Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Aafrikas, Surinames ja Namiibias.

Paljud leiutajad olid hollandlased, sealhulgas Hans Lippershey ja Zacharias Janssen, kelle kohta öeldakse, et nad leiutasid mikroskoobi ja teleskoobi. Ka paljud kuulsad maalijad on olnud hollandlased, nende hulgas Rembrandt van Rijn, Vincent van Gogh ja Johannes Vermeer.

Etnilise kuuluvuse määratlus ei ole alati selge. Kõiki Madalmaades elavaid inimesi võib lugeda hollandlasteks, kuid paljud ei ole seda. Seda seetõttu, et paljud Madalmaades elavad inimesed ei ole seal sündinud. Umbes 15,5 miljonit inimest Madalmaades on tegelikult hollandi rahvusest. Umbes 1 miljonil Madalmaades elaval inimesel ei ole Madalmaade kodakondsust. Et asi oleks veel segasem, on Madalmaade Kuningriigi teistes osades (sealhulgas Aruba, Curaçao, Sint Maarten ja Kariibi mere Madalmaad) elavatel inimestel samuti Madalmaade kodakondsus. Veelgi enam inimesi Madalmaades, kes ei ole seal sündinud, võivad samuti nimetada end "hollandlasteks". Mõnede määratluste kohaselt ei saa hollandlasteks nimetada ka inimesi, kes on sündinud Madalmaades, kuid kelle vanemad ei ole seal sündinud. Selle määratluse kohaselt on peaaegu 20% kogu Madalmaade elanikkonnast "välismaalane".

Kes täpsemalt on hollandlased?

Termin "hollandlane" kasutatakse mitmel moel. Kitsamas tähenduses viitab see Hollandile kui kahe provintsi (Põhja-Holland ja Lõuna-Holland) elanikele. Laiemas tähenduses kasutatakse seda tihti kogu Madalmaade (Netherlands) elanikke tähistamiseks, kuigi ametlikult on õigem öelda "nederlandlane". Keelte kontekstis nimetavad paljud välismaalased hollandi keelt "hollandi keel", tegelik nimi on aga nederlands ehk madalmaade keel.

Ajalugu ja kultuur

Madalmaad on ajalooliselt tuntud kui mereriik ja kaubandusvõim 16.–17. sajandil, mida nimetatakse sageli Hollandi kuldajaks. Sel ajal arenesid merendus, kaupmeeskapitalism, teadus ja kunst kiirelt — tekkisid suured kaubanduskompaniid nagu VOC, laienesid kolooniad ja hakati looma modernset pangandust ning kindlustatud üleviimissüsteeme.

Kultuuriliselt on Holland tuntud:

kuulsatest kunstnikest nagu Rembrandt, Johannes Vermeer ja Vincent van Gogh;
teadlaste ja leiutajate panusest optika, meditsiini ja navigatsiooni alal;
tolerantsusest ja liberaalsetest sotsiaalpoliitikatest (nt. usuvabadus ajalooliselt, kaasaegsed sotsiaalsed reformid);
innovatsioonist vee- ja maaplaneerimises — tammid, poldrid ja tuuleveskid on osa kultuurilisest pärandist;
traditsioonidest nagu kuningapäev (Koningsdag), Sinterklaas ja kohalike turgude juustumarssid.

Keel ja rahvuslik identiteet

Hollandi ametlik keel on hollandi keel (nederlands). Lisaks on mitmeid piirkondlikke dialekte ja keeli: friisi keel (ametlik Regionaalne keel Frisia provintsis), lääne-brabandi, limburgi ja madalsaksakeelsed murded. Keel ja kultuur varieeruvad provintsiti; idapoolsetes ja lõunapoolsetes piirkondades on dialektid märgatavalt erinevad.

Elulaad ja sümbolid

Tuntud hollandi sümbolid ja argielu tavad hõlmavad jalgrattakultuuri (jalgratas on igapäevane transport), juustu- ja tulpide kasvatust, tuuleveskeid, kanaleid ning köögikunsti, kus esindatud on näiteks stroopwafelid ja räim (haring). Poliitiliselt iseloomustab madalmaade ühiskonda nii nimetatud "polderimudel" — konsensuslik otsustusviis ja koostöö erinevate huvigruppide vahel.

Diaspora ja koloniaalsed sidemed

Madalmaade ajalugu koloniaalvõimuna on jätnud tugeva jälje rahvastiku ja kultuuri levikule maailmas. Paljud hollandlased ja nende järglased elavad väljaspool tänapäevaseid Madalmaid — näiteks Ameerika Ühendriigid, Lõuna-Aafrika, Suriname ja Namiibia on iseloomulikud sihtkohad. Lisaks on suur kogukond inimesi, kelle juured on endises Ida-Indias (Indoneesia) ja teistes kolooniates.

Madalmaade Kuningriik hõlmab mitut iseseisvuse astet — lisaks Euroopa Mandrile on Kuningriigi koosseisu kuuluvad Aruba, Curaçao, Sint Maarten ja Kariibi mere Madalmaad, mille elanikel on Madalmaade kodakondsus ja tihedad sidemed mandriga.

Demograafia ja kodakondsus

Madalmaade elanikkond on mitmekesine. Nagu artikli alguses mainitud, on etnilise kuuluvuse piirid hägused: mõned uuringud ja rahvaloendused toovad esile, et ligikaudu 15,5 miljonit inimest võib pidada end hollandlaste päritoluga, samas kui suur hulk elanikke on välismaalaste või mitme-taustaga perede järeltulijad. Umbes üks miljon elanikku elab riigis ilma Madalmaade kodakondsuseta — see hõlmab ajutisi elanikke, migrante ja kodakondsuseta inimesi. Mõnede määratluste järgi moodustavad "välismaalased" ligi 20% elanikkonnast.

Tuntud hollandlased ja panused

Hollandi panus kunstis, teaduses ja tehnoloogias on märkimisväärne. Lisaks mainitud kunstnikele ja leiutajatele on palju teisigi mõjukaid isikuid teaduse, filosoofia, muusika ja kirjanduse alal. Hollandi uurijate ja ettevõtjate pärand mõjutab jätkuvalt maailma kultuuri ja tehnoloogiat.

Kokkuvõte

"Hollandlased" ei ole ühetaoline kategooria — see võib tähistada nii provintside Põhja- ja Lõuna-Holland elanikke kui ka kogu Madalmaade rahvust või kultuurilist identiteeti. Hollandi mõju väljapoole oma piire on suur tänu ajaloolisele kaubandusele, koloniaalajaloole, rändele ja diasporaale. Identiteet on ajas ja kontekstis muutuv ning sisaldab nii keele, päritolu, kodakondsuse kui ka kultuuriliste tavade kombinatsiooni.

Jalgrattaparkla Zwolle Overijsseli jaamas, tüüpiline Hollandi leiutis.

Demograafia

Kogu maailmas elab umbes 30 miljonit hollandlast:

Riik	Inimeste arv
Madalmaad	16,587,551
USA	5,087,000
Lõuna-Aafrika Vabariik	~5,000,000
Kanada	923,000
Austraalia	268,000
Saksamaa	164,000
Belgia	123,454
Prantsusmaa	83,000
Uus-Meremaa	~50,000
Ülejäänud maailm	~50,000
Kokku	33,892,000

Rahvastiku kasv

Viimase 150 aasta jooksul on Madalmaade rahvaarv võrreldes ülejäänud Euroopaga suhteliselt kiiresti kasvanud. Võrdluseks: Belgia rahvaarv kasvas 50% rohkematest elanikest 1850. aastal kuni kolmandiku võrra vähemateni 2000. aastal. Madalmaade rahvaarv kasvas 3 miljonilt 1850. aastal 5 miljonile 1900. aastal, 10 miljonile 1950. aastal ja 16 miljonile 2000. aastal.

Tänapäeva ühiskond

Hollandi ühiskonda võib praegu pidada väga mitmekultuuriliseks ühiskonnaks. Umbes 20% kogu Hollandi elanikkonnast ei ole hollandi päritolu (neid inimesi nimetatakse hollandi keeles allochtooniks). Isegi enamik Hollandi kuningliku perekonna liikmeid on allochtoonid. See tuleneb asjaolust, et Madalmaad olid Hollandi Vabariigi algusest (1588. aastal) teiste rahvuste ja teiste religioonide suhtes tolerantsed. sajandil ei olnud näiteks Amsterdamis elavate moslemite puhul imelik elada. Alates 1960ndatest aastatest tulid Madalmaadesse ajutiseks tööks paljud Türgist ja Marokost pärit töölised. Paljud neist külalistöölistest (gastarbeiders) jäid Madalmaadesse elama. Seetõttu on Madalmaades suur Türgi ja Maroko kogukond. Immigratsioon eelkõige endistest kolooniatest Suriname ja Indoneesia viis ka praeguse mitmekultuurilise ühiskonna tekkimiseni. Hiljutised sündmused (nagu Theo van Goghi mõrvamine radikaalse moslemi poolt) on toonud kaasa negatiivse suhtumise allochtonen'ile mõne hollandlase poolt.

Hollandi ühiskond on kuulus ka oma liberaalsete vaadete poolest. Holland oli esimene riik, mis seadustas samasooliste abielu (homoseksuaalide abielu). Hollandis on tugev homoõiguste liikumine. Abort ja eutanaasia on Hollandis samuti rangetel tingimustel seaduslikud. Madalmaad on ka ainus riik maailmas, kus marihuaana kasutamine on "gedoogd". See tähendab, et selle tootmine ei ole seaduslik, kuid selle kasutamise vastaseid seadusi aktiivselt ei jõustata.

Madalmaad on üks maailma kõige tihedama liiklusega riike. Väikeses riigis elab 2018. aasta juuliks umbes 17,2 miljonit registreeritud inimest. Enamik hollandlasi elab linnades, kusjuures linn on koht, kus elab vähemalt 25 000 inimest. 8,7 miljonit hollandlast elab aglomeratsioonides (linnapiirkonnad, mis on omavahel seotud, omamoodi suurlinnapiirkonnad). See on umbes 54% kõigist hollandlastest. Umbes 15% hollandlastest elab linnades, mis ei kuulu aglomeratsioonidesse. Ülejäänud 30% elab külades (vähem kui 25 000 elanikuga paigad).

Reisimine

Madalmaad on riik, kus jalgrattaid kasutatakse väga palju. Peaaegu 30% kõigist reisidest tehakse Hollandis jalgrattaga. Jalgrattaid kasutatakse nii palju, et kogu Madalmaades on ehitatud sadu jalgrattaparklaid (fietsenstallingen). Amsterdamis on isegi 3-korruseline jalgrattaparkla. Väga palju kasutatakse ka ronge (erinevalt näiteks USAst). Suurimal raudtee-ettevõttel (NS) on 1,1 miljonit reisijat päevas. See on 7 protsenti kogu Hollandi elanikkonnast iga päev.

3-korruseline kõrge jalgrattapartii Amsterdamis

Küsimused ja vastused

K: Kes on hollandlased?

V: Hollandlased on inimesed, kes elavad Hollandis või kes on pärit Hollandist.

K: Mida nimetatakse sageli Hollandiks?

V: Hollandit nimetatakse sageli Hollandi osaks.

K: Kus veel võib leida hollandi kultuuri ja rahvust?

V: Hollandi kultuuri ja rahvust võib leida ka väljaspool Madalmaid, suur hulk hollandlasi elab Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Aafrikas, Surinames ja Namiibias.

K: Kes leiutas mikroskoobi ja teleskoobi?

V: Mikroskoobi ja teleskoobi leiutajad olid Hans Lippershey ja Zacharias Janssen.

K: Millised kuulsad maalijad on olnud hollandlased?

V: Kuulsad maalijad, kes on olnud hollandlased, on näiteks Rembrandt van Rijn, Vincent van Gogh ja Johannes Vermeer.

K: Kui paljudel Madalmaade elanikel on tegelikult Hollandi kodakondsus?

V: Umbes 15,5 miljonit inimest Madalmaades on tegelikult Hollandi kodanik.

K: Kui paljudel Madalmaades elavatel inimestel ei ole Madalmaade kodakondsust?

V: Umbes 1 miljonil Madalmaades elaval inimesel ei ole Madalmaade kodakondsust.