Eutanaasia
Eutanaasia on see, kui inimese elu lõpetatakse haiguse või valu tõttu, mis on pannud ta kannatama. See erineb abistatavast enesetapust, kus inimene aitab kellelgi end tappa. Samuti erineb see mõrvast, mille põhjuseks ei ole mitte kannatused, vaid tapja enda eesmärkide saavutamiseks tehtav tapmine. Eutanaasia võib olla vabatahtlik, kui surev inimene palub abi oma elu lõpetamisel. Kui inimene ei ole võimeline oma otsust teatavaks tegema, nimetatakse seda tavaliselt mittevabatahtlikuks eutanaasiaks. Kui kedagi tapetakse tema tahte vastaselt, nimetatakse seda tavaliselt mõrvaks.
Eutanaasia on enamikus riikides ebaseaduslik. See on lubatud vähestes riikides, näiteks Madalmaades, Belgias ja Austraalias Victoria osariigis. Uus-Meremaa parlament hääletas 69:51, et võtta vastu elulõpu valimise seaduse eelnõu. Raamatus Is it Time to Kill the Kiwi ütles Rt Hon Simeon Brown, et rahvusvahelised pretsedendid näitavad, et eutanaasiarežiimide tulemuseks on süütute elude tahtmatu surm, sageli nende, kes on tõrjutud ja haavatavad. Lõplik otsus tehakse siduval avalikul referendumil. Seal, kus see on lubatud, on palju reegleid ja ainult juhul, kui patsient on surmahaige. Kuigi eutanaasia ei ole Ameerika Ühendriikides seaduslik, võivad arstid aidata inimestel end tappa. See on seaduslik Washingtonis, Oregonis ja Montanas. Arsti abiga sooritatav enesetapp (PAD) erineb eutanaasiast; siin on tegemist sellega, kes annab patsiendi elu lõpetamiseks vajalikud ravimid. World Federation of Right to Die Societies ütleb, et arsti abiga enesetapp tähendab "surmavate vahendite kättesaadavaks tegemist patsiendi jaoks, et neid saaks kasutada patsiendi enda valitud ajal". Sellistel juhtudel võtab patsient ise seadusliku mürgiannuse, seda ei anna arst. Tegemist on eutanaasiaga, kui arstil on peamine roll patsiendi elu lõpetamisel mürki andmisega.
Riigid, kus eutanaasia on olnud või on lubatud
Riigid, kus eutanaasia on olnud või on lubatud
Eutanaasia liigid
Eutanaasia võib olla aktiivne või passiivne ning vabatahtlik, mittevabatahtlik ja tahtmatu. Paljud inimesed näevad olulisi erinevusi ja nad võivad mõnda liiki aktsepteerida, kuid teist liiki mitte.
Aktiivne ja passiivne eutanaasia
Passiivne eutanaasia tähendab, et inimene lastakse surra. Surmahaigel inimesel lubatakse surra, isegi kui ravi aitaks tal kauem elada. See hõlmab elutegevuse lõpetamist, näiteks elushoidmiseks kasutatava hingamisaparaadi eemaldamist või toidu ja vee andmata jätmist. Aktiivne eutanaasia tähendab, et tehakse midagi inimese elu lõpetamiseks. See võib olla süstimine või tablettide manustamine, mis põhjustab inimese surma.
Mõned inimesed peavad passiivset eutanaasiat vastuvõetavamaks valikuks, sest see ei ole tahtlik tapmine. Teised aga väidavad, et kui keegi on otsustanud lubada teisel inimesel surra, peaks ta seda tegema võimalikult kiiresti ja valutult ning seejärel tegutsema, et põhjustada tema surma. Seda nimetatakse ka halastustapuks.
Vabatahtlik, mittevabatahtlik ja tahtmatu eutanaasia
Vabatahtlik eutanaasia on see, kui keegi palub, et tal lubataks surra või et ta tapetaks. Seda peavad eutanaasiasse uskujad sageli parimaks võimaluseks, sest on selge, et inimene tahab surra. Kui inimene ei saa öelda, et ta tahab surra, kuid inimesed arvavad, et ta paluks surra, kui saaks, siis on tegemist mittesoovitava eutanaasiaga. Mittevabatahtlik eutanaasia on valik inimestele, kes on koomas või kes on väga noored, sest nad ei saa öelda, mida nad tahavad. Tahtmatu eutanaasia on see, kui keegi tapetakse, kuigi ta ei soovinud surra, või kui ta oleks võinud soovida surra, kuid ei soovinud seda teha. Paljud inimesed arvavad, et see on mõrv, mitte eutanaasia.
Need eutanaasia liigid võivad olla segatud. Kui keegi palub surra ja mõni teine inimene annab talle süsti, mis teda tapab, siis on tegemist aktiivse vabatahtliku eutanaasiaga. Kui kedagi, kes on koomas ja keda hoitakse elus hingamisaparaadi abil, arstid lülitavad selle välja ja ta sureb, oleks see passiivne mittevabatahtlik eutanaasia.
Eutanaasia liigid
Eutanaasia võib olla aktiivne või passiivne ning vabatahtlik, mittevabatahtlik ja tahtmatu. Paljud inimesed näevad olulisi erinevusi ja nad võivad mõnda liiki aktsepteerida, kuid teist liiki mitte.
Aktiivne ja passiivne eutanaasia
Passiivne eutanaasia tähendab, et inimene lastakse surra. Surmahaigel inimesel lubatakse surra, isegi kui ravi aitaks tal kauem elada. See hõlmab elutegevuse lõpetamist, näiteks elushoidmiseks kasutatava hingamisaparaadi eemaldamist või toidu ja vee andmata jätmist. Aktiivne eutanaasia tähendab, et tehakse midagi inimese elu lõpetamiseks. See võib olla süstimine või tablettide manustamine, mis põhjustab inimese surma.
Mõned inimesed peavad passiivset eutanaasiat vastuvõetavamaks valikuks, sest see ei ole tahtlik tapmine. Teised aga väidavad, et kui keegi on otsustanud lubada teisel inimesel surra, peaks ta seda tegema võimalikult kiiresti ja valutult ning seejärel tegutsema, et põhjustada tema surma. Seda nimetatakse ka halastustapuks.
Vabatahtlik, mittevabatahtlik ja tahtmatu eutanaasia
Vabatahtlik eutanaasia on see, kui keegi palub, et tal lubataks surra või et ta tapetaks. Seda peavad eutanaasiasse uskujad sageli parimaks võimaluseks, sest on selge, et inimene tahab surra. Kui inimene ei saa öelda, et ta tahab surra, kuid inimesed arvavad, et ta paluks surra, kui saaks, siis on tegemist mittesoovitava eutanaasiaga. Mittevabatahtlik eutanaasia on valik inimestele, kes on koomas või kes on väga noored, sest nad ei saa öelda, mida nad tahavad. Tahtmatu eutanaasia on see, kui keegi tapetakse, kuigi ta ei soovinud surra, või kui ta oleks võinud soovida surra, kuid ei soovinud seda teha. Paljud inimesed arvavad, et see on mõrv, mitte eutanaasia.
Need eutanaasia liigid võivad olla segatud. Kui keegi palub surra ja mõni teine inimene annab talle süsti, mis teda tapab, siis on tegemist aktiivse vabatahtliku eutanaasiaga. Kui kedagi, kes on koomas ja keda hoitakse elus hingamisaparaadi abil, arstid lülitavad selle välja ja ta sureb, on see passiivne, mitte vabatahtlik eutanaasia.
Eutanaasia argumendid
Mõned inimesed usuvad, et eutanaasia peaks olema lubatud, ja mõned inimesed arvavad, et seda ei tohiks lubada.
Libedad tõusud
Mõned inimesed usuvad, et eutanaasia lubamine toob kaasa halbu asju. Kui see on lubatud inimestele, kes paluvad surra, siis võib see olla lubatud inimestele, kes on väga haiged, kuid ei suuda paluda surma. Kui see juhtub, siis võib-olla oleks see lubatud inimestele, kes on väga haiged ja ei saa terveks, kuid ei soovi surra. Seda nimetatakse "libedaks nõlvaks".
Inimesed, kes usuvad libedat nõlva käsitlevasse argumenti, viitavad aegadele, mil see juhtus. Saksamaal lubas Adolf Hitler puudega laste tapmist ja nimetas seda eutanaasiaks. Nüüd ollakse nõus, et see oli vale, kuid kui eutanaasia oleks lubatud, võiks see uuesti juhtuda. Nad arvavad, et see on liiga suur risk, et eutanaasiat üldse lubada.
Teised inimesed ütlevad, et on suur vahe, kas tappa väga haige inimene, kes palub surra, või tappa puudega laps. Nad ei usu, et eutanaasia toob kaasa halbu asju. Nad ütlevad, et Hitleri tegevus ei olnud eutanaasia.
Ameerika Arstide Liit (AMA) ja teised arstid usuvad, et arsti ülesanne on aidata, mitte tappa inimesi. [] Ühes uuringus ütles 76% arstidest, et nad ei teeks eutanaasiat, isegi kui see oleks seaduslik. [] Nad tunnevad, et patsiendid ei usaldaks neid. Madalmaades, kus eutanaasia on seaduslik, kartis 60% eakatest inimestest ühes uuringus, et nende arstid tapavad neid. []
Eutanaasia argumendid
Mõned inimesed usuvad, et eutanaasia peaks olema lubatud, ja mõned inimesed arvavad, et seda ei tohiks lubada.
Libedad tõusud
Mõned inimesed usuvad, et eutanaasia lubamine toob kaasa halbu asju. Kui see on lubatud inimestele, kes paluvad surra, siis võib see olla lubatud inimestele, kes on väga haiged, kuid ei suuda paluda surma. Kui see juhtub, siis võib-olla oleks see lubatud inimestele, kes on väga haiged ja ei saa terveks, kuid ei soovi surra. Seda nimetatakse "libedaks nõlvaks".
Inimesed, kes usuvad libedat nõlva käsitlevasse argumenti, viitavad aegadele, mil see juhtus. Saksamaal lubas Adolf Hitler puudega laste tapmist ja nimetas seda eutanaasiaks. Nüüd ollakse nõus, et see oli vale, kuid kui eutanaasia oleks lubatud, võiks see uuesti juhtuda. Nad arvavad, et see on liiga suur risk, et eutanaasiat üldse lubada.
Teised inimesed ütlevad, et on suur vahe, kas tappa väga haige inimene, kes palub surra, või tappa puudega laps. Nad ei usu, et eutanaasia toob kaasa halbu asju. Nad ütlevad, et Hitleri tegevus ei olnud eutanaasia.
Ameerika Arstide Liit (AMA) ja teised arstid usuvad, et arsti ülesanne on aidata, mitte tappa inimesi. [] Ühes uuringus ütles 76% arstidest, et nad ei teeks eutanaasiat, isegi kui see oleks seaduslik. [] Nad tunnevad, et patsiendid ei usaldaks neid. Madalmaades, kus eutanaasia on seaduslik, kartis 60% eakatest inimestest ühes uuringus, et nende arstid tapavad neid. []
Eutanaasia alternatiivid
Palliatiivne ravi
Palliatiivne hooldus on see, kui haigele ja surevale inimesele antakse erihooldust, et muuta tema seisund mugavamaks. See võib hõlmata hospice-hooldust, kui patsient saadetakse spetsiaalsesse haiglasse surevate inimeste jaoks. Palliatiivne hooldus võib hõlmata valu leevendamist ning patsiendi ja perekonna abistamist surmaga leppimisel. Mõnel juhul annavad arstid patsiendile ravimeid, mis panevad ta magama, et ta ei tunneks valu.
Palliatiivne ravi ei ole täiuslik ja seetõttu ei nähta seda alati eutanaasia asendajana. Ikka on veel valu ja võib esineda muid kõrvalmõjusid, mille puhul patsient võib end ikka veel väga haigena tunda. Palliatiivne ravi ei ole kõigile inimestele kättesaadav ja kõik inimesed, kes soovivad surra eutanaasia kaudu, ei ole nii haiged, et nad peagi surevad. Mõne inimese keha on terve, kuid ta kannatab muul moel ja palliatiivne ravi ei aita teda alati.
Topeltmõju põhimõte
Topeltmõju põhimõtet kirjeldas esmakordselt Thomas Aquinas üle 700 aasta tagasi. See ütleb, et mõnikord on õige teha halba, kui juhtub midagi head ja kui halba lõppu ei tahetud. Aquinose kasutas enesekaitse näidet: mõnikord tapab inimene kellegi, kes teda ründab, kuid tapmine ei olnud see, mida inimene tahtis teha. Nad tahtsid ainult ennast kaitsta. Nii et kuigi kellegi tapmine on halb, ei olnud enesekaitsetaotlus halb.
Mõned inimesed ütlevad, et arstid võivad ravida inimest, et vähendada tema valu, ja selle tulemusena sureb inimene varem. Kui arst annab ravi selleks, et aidata patsiendil surra, siis on tegemist eutanaasiaga. Kui aga arst annab ravi selleks, et lõpetada valu ja ei kavatse, et patsient sureb, siis ei pruugi see olla eutanaasia, isegi kui arst teadis, et ravi tapab patsiendi.
Abistatud enesetapp
Enesetapp on see, kui inimene tapab end. Mõnikord, kui inimene on väga haige, vajab ta abi, et surra, ja seda nimetatakse abistatud enesetapuks. Mõnes riigis on inimestel lubatud aidata, kui nad ei tapa inimest, ja seda võib pidada vastuvõetavamaks võimaluseks, sest see peab olema inimese enda otsus. Kuna abistav inimene ei tapnud, ei peeta seda alati eutanaasiaks.
Eutanaasia alternatiivid
Palliatiivne ravi
Palliatiivne hooldus on see, kui haigele ja surevale inimesele antakse erihooldust, et muuta tema seisund mugavamaks. See võib hõlmata hospice-hooldust, kui patsient saadetakse spetsiaalsesse haiglasse surevate inimeste jaoks. Palliatiivne hooldus võib hõlmata valu leevendamist ning patsiendi ja perekonna abistamist surmaga leppimisel. Mõnel juhul annavad arstid patsiendile ravimeid, mis panevad ta magama, et ta ei tunneks valu.
Palliatiivne ravi ei ole täiuslik ja seetõttu ei nähta seda alati eutanaasia asendajana. Ikka on veel valu ja võib esineda muid kõrvalmõjusid, mille puhul patsient võib end ikka veel väga haigena tunda. Palliatiivne ravi ei ole kõigile inimestele kättesaadav ja kõik inimesed, kes soovivad surra eutanaasia kaudu, ei ole nii haiged, et nad peagi surevad. Mõne inimese keha on terve, kuid ta kannatab muul moel ja palliatiivne ravi ei aita teda alati.
Topeltmõju põhimõte
Topeltmõju põhimõtet kirjeldas esmakordselt Thomas Aquinas üle 700 aasta tagasi. See ütleb, et mõnikord on õige teha halba, kui juhtub midagi head ja kui halba lõppu ei tahetud. Aquinose kasutas enesekaitse näidet: mõnikord tapab inimene kellegi, kes teda ründab, kuid tapmine ei olnud see, mida inimene tahtis teha. Nad tahtsid ainult ennast kaitsta. Nii et kuigi kellegi tapmine on halb, ei olnud enesekaitsetaotlus halb.
Mõned inimesed ütlevad, et arstid võivad ravida inimest, et vähendada tema valu, ja selle tulemusena sureb inimene varem. Kui arst annab ravi selleks, et aidata patsiendil surra, siis on tegemist eutanaasiaga. Kui aga arst annab ravi selleks, et lõpetada valu ja ei kavatse, et patsient sureb, siis ei pruugi see olla eutanaasia, isegi kui arst teadis, et ravi tapab patsiendi.
Abistatud enesetapp
Enesetapp on see, kui inimene tapab end. Mõnikord, kui inimene on väga haige, vajab ta abi, et surra, ja seda nimetatakse abistatud enesetapuks. Mõnes riigis on inimestel lubatud aidata, kui nad ei tapa inimest, ja seda võib pidada vastuvõetavamaks võimaluseks, sest see peab olema inimese enda otsus. Kuna abistav inimene ei tapnud, ei peeta seda alati eutanaasiaks.
Seotud leheküljed
- Õigus surra
- ↑ Diaconescu, A. (2012). Eutanaasia. Contemporary Readings In Law & Social Justice, 4(2), 474-483.
Küsimused ja vastused
K: Mis on eutanaasia?
V: Eutanaasia on see, kui inimese elu lõpetatakse tahtlikult haiguse või valu tõttu, mis on teda kannatama pannud.
K: Kuidas erineb eutanaasia abistatavast enesetapust?
V: Abistatud enesetapp tähendab, et keegi aitab teisel inimesel end tappa, samas kui eutanaasia tähendab inimese elu lõpetamist ilma tema abita.
K: Kas eutanaasia on enamikus riikides seaduslik?
V: Ei, eutanaasia on enamikus riikides ebaseaduslik. See on lubatud ainult mõnes kohas, näiteks Madalmaades, Belgias ja Austraalias Victoria osariigis.
K: Mida hääletas Uus-Meremaa parlament eutanaasia suhtes?
V: Uus-Meremaa parlament hääletas 69:51, et võtta vastu elulõpu valiku eelnõu.
K: Kas on olemas eeskirjad, mille alusel on eutanaasia lubatud?
V: Jah, seal, kus see on lubatud, on palju reegleid ja seda võib kasutada ainult juhul, kui patsient on surmahaige.
K: Kas arsti abiga sooritatav enesetapp on mõnes USA osariigis seaduslik?
V: Jah, arstliku abiga enesetapp on seaduslik Washingtonis, Oregonis ja Montanas.
K: Mille poolest erineb arsti abiga sooritatav enesetapp eutanaasiast?
V: Arsti abiga enesetapp tähendab, et patsiendi käsutusse antakse surmavad vahendid, mida ta võib kasutada oma äranägemise järgi; eutanaasia puhul on aga tavaliselt arst see, kes annab mürki patsiendi elu lõpetamiseks.
