Adolf Hitler

Adolf Hitler (20. aprill 1889 - 30. aprill 1945) oli saksa poliitik ja natsi-Saksamaa juht. Ta sai Saksamaa kantsleriks 1933. aastal pärast 1932. aasta demokraatlikke valimisi. Ta sai 1934. aastal natsi-Saksamaa liidriks (Führer).

Hitler juhtis natside partei NSDAP-d alates 1921. aastast. Võimul olles lõid natsid diktatuuri, mida nimetati Kolmandaks Reichiks. Aastal 1933 blokeerisid nad kõik teised poliitilised parteid. See andis Hitlerile absoluutse võimu.

Hitler andis 1939. aastal käsu sissetungiks Poola, millega algas Teine maailmasõda. Hitleri tõttu hukkus vähemalt 50 miljonit inimest. Teise maailmasõja ajal oli Hitler Saksamaa relvajõudude ülemjuhataja ja tegi kõik olulised otsused. See oli osa nn Führerprintsiibist. Ta lasi end 1945. aastal maha, kui Nõukogude armee jõudis Berliini, sest ta ei tahtnud, et Nõukogude Liit teda elusalt kinni võtaks.

Hitler ja natside režiim vastutasid hinnanguliselt 19,3 miljoni tsiviilisiku ja sõjavangi tapmise eest. Lisaks sellele hukkus Euroopas toimunud sõjategevuse tagajärjel 28,7 miljonit sõdurit ja tsiviilisikut.

Natsijõud panid sõja ajal toime palju sõjakuritegusid. Nad tegid seda, mida Hitler käskis neil teha. Nad tapsid oma vaenlased või panid nad koondus- ja surmalaagritesse. Hitler ja tema mehed kiusasid taga ja tapsid juute ja teisi etnilisi, usulisi ja poliitilisi vähemusi. Natsid tapsid nn holokausti käigus kuus miljonit juuti, romasid, homoseksuaale, slaavlasi ja paljusid teisi inimrühmi.

Perekondlik taust

Hitleri perekond sündis Waldviertelis, Alam-Austrias. Sel ajal muutus Hitleri nimi selles piirkonnas mitu korda Hüttleri, Hiedleri, Hittleri ja Hitleri vahel. See nimi oli 19. sajandil Euroopa saksakeelses piirkonnas üldlevinud. Kirjanduses öeldakse, et see nimi pärineb tšehhi nimest Hidlar või Hidlarcek.

Lapsepõlv ja varane täiskasvanueas

Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Braunau am Innis neljanda lapsena kuuest. See on väike linn Linzi lähedal Ülem-Austria liidumaal. See asub Saksamaa piiri lähedal, tolleaegses Austria-Ungaris. Tema vanemad olid Klara Pölzl ja Alois Hitler. Isa töö tõttu kolis Hitler Braunau'st Passausse, hiljem Lambachisse ja lõpuks Leondingi. Ta käis mitmes rahvakoolis.

Hitleri ema Klara Pölzl oli tema isa kolmas naine ja ühtlasi tema nõbu. Hitleri isa suri 1903. aastal.

Hitler kukkus Linzis kaks korda keskkoolieksamitel läbi. Aastal 1905 jättis ta kooli pooleli. Ta hakkas huvituma professor Leopold Poetschi antisemiitlikest (juudivastastest), pansaksa õpetustest. Septembris 1907 läks ta Viini ja sooritas sisseastumiseksami. 1. ja 2. oktoobril kukkus ta teisel eksamil läbi. Oktoobri lõpus läks Hitler tagasi Linzi. Detsembris 1907 suri Hitleri ema ja selle tõttu oli ta masenduses. Hitleri ema oli katoliiklane, kuid Hitler vihkas kristlust. ^[] Ta vihkas ka juute.

1909. aastal läks Hitler taas Viini kunsti õppima. Ta üritas saada kunstiakadeemia üliõpilaseks, kuid kukkus esimesel sisseastumiseksamil läbi. Hitler ütles, et Viinis sai temast esimest korda antisemiit. Selles linnas oli suur juudi kogukond.

1913. aastal oli Hitler 24-aastane. Sel ajal pidid kõik noored Austria mehed astuma armeesse. Hitlerile ei meeldinud Austria armee, mistõttu ta lahkus Austriast Saksamaale. Ta elas Saksamaal Münchenis.

Hitler u. 1889-90

Esimene maailmasõda

16. augustil 1914 astus Hitler Baieri armeesse. Ta võitles Saksamaa eest I maailmasõjas. Hitler teenis Belgias ja Prantsusmaal 16. Baieri tagavararügemendis. Ta veetis peaaegu kogu aja läänerindel. Ta oli jooksja, mis oli üks kõige ohtlikumaid töid rindel. See tähendab, et ta jooksis ühest positsioonist teise, et viia sõnumeid. 1. novembril 1914 sai Hitlerist gefreiter (mis oli sama, mis Ameerika Ühendriikide armees oli esimese klassi eramees või Briti armees korrapidaja). Valitsus andis talle 2. detsembril 1914 Raudristi teise klassi teenetemärgi.

5. oktoobril 1916 sai Hitler kuuliga haavata. Ajavahemikul 9. oktoobrist kuni 1. detsembrini viibis ta Belitzis sõjaväehaiglas. Märtsis 1917 läks ta tagasi rindele. Seal võitles ta lahingus ja talle omistati Militärverdienstkreuz III klassi mõõkadega.

Märtsis 1918 osales Hitler kevadrünnakus. 4. augustil 1918 autasustas juudi Hugo Gutmann Hitlerit Raudristiga I klassi. Pärast Saksamaa kapituleerumist oli Hitler šokeeritud, sest Saksa armee hoidis 1918. aasta novembris veel vaenlase ala.

Hitler koos teiste saksa sõduritega I maailmasõjas

Poliitikasse sisenemine

Pärast Esimest maailmasõda jäi Hitler armeesse ja naasis Münchenisse. Seal osales ta tapetud Baieri peaministri Kurt Eisneri matuserongkäigul. 1919. aastal osales ta 5.-12. juunist ja 26. juunist 5. juulini propagandakõnelejate koolitusel.

Hiljem samal aastal liitus Hitler väikese poliitilise erakonnaga nimega Saksa Tööliste Partei. Ta sai liikmeks number 555. Peagi võitis ta erakonna liikmete toetuse. Kaks aastat hiljem sai temast partei juht. Ta nimetas partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Tööliste Parteiks. See sai tuntuks kui natside partei.

Hitleri liikmekaart Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööliste Partei (NSDAP) liikmeks.

Weimari Vabariigi ajal

1923. aastal kogus Hitler kokku veel mitusada natside partei liiget ja üritas õllesaaliputši käigus Weimari Vabariigi (1918-34) valitsust üle võtta. Riigipööre ebaõnnestus. Valitsus tappis 13 oma meest (need 13 surnud meest kuulutati hiljem natsideoloogias pühakuks). Nad panid Hitleri ka Landsbergi vanglasse. Nad ütlesid, et ta jääb vanglasse viieks aastaks, kuid lasid ta üheksa kuu pärast välja.

Mein Kampf

Kui Hitler oli vanglas, kirjutas ta oma lähedase sõbra Rudolf Hessi abiga raamatu. Algul tahtis Hitler nimetada raamatu "Neli ja pool aastat võitlust valede, rumaluse ja argpükslikkuse vastu". Lõpuks nimetas ta raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus").

Mein Kampf koondab kokku mõned Hitleri erinevad ideed ja selgitab, kust need pärinevad:

Tema idee elust kui võitlusest: selle idee sai ta sotsiaaldarvinismist, mida mõjutas inglise evolutsioonibioloog Charles Darwin.
Tema idee, et "aaria rass" on parem kui kõik teised: see pärineb Arthur de Gobineau raamatust "Inimrasside ebavõrdsus".
Tema plaanid impeeriumi loomiseks idas: Need plaanid tulenesid sellest, kuidas Saksamaa oli esimeses maailmasõjas vallutanud põllumajandusmaad.
Idee, et judaism ja kommunism on omavahel seotud: Ta sai selle idee natsikirjanikult Alfred Rosenbergilt.

Hitlerit võis mõjutada ka Martin Lutheri teos "Juutidest ja nende valedest". Mein Kampfis ütleb Hitler, et Martin Luther oli "suur sõdalane, tõeline riigimees ja suur reformer".

Diktatuuri algus

1933. aastal valiti Hitler Saksamaa valitsusse. Ta lõpetas sõnavabaduse ja pani oma vaenlased vangi või tappis nad. Ta ei lubanud ühtegi muud poliitilist erakonda peale natside partei. Hitler ja tema propagandaminister Joseph Goebbels levitasid Saksamaal äärmuslikku natsionalismi. Kõik meediakanalid pidid ülistama natside tegevust. Samuti sündis rohkem inimesi, sest Hitler tahtis, et rohkem inimesi kuuluksid "pererassi" (neid, keda ta nimetas "aarialasteks"). Ta tegi Saksamaast totalitaarse natsiriigi.

Teine maailmasõda ja holokaust

Hoolimata sellest, et Poola oli välja lõigatud endisest Saksa territooriumist, omistatakse Hitlerile II maailmasõja puhkemine, kui ta andis Saksa armeele käsu tungida Poolasse. Tema armee vallutas Poola ja suurema osa Euroopast, sealhulgas Prantsusmaa ja suure osa Nõukogude Liidust.

Sõja ajal käskis Hitler natsidel tappa palju inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi. Natsid tapsid holokausti käigus umbes kuus miljonit juuti. Teised inimesed, keda natsid tapsid, olid romad (mustlased), homoseksuaalid, slaavlased, nagu venelased ja poolakad, ja tema poliitilised vastased.

Lõpuks tegid mõned teised maailma riigid koostööd, et Saksamaad võita. Hitler kaotas kõik oma hõivatud maad. Miljonid sakslased said sõjas surma. Teise maailmasõja lõpus andis Hitler kõigile Führerbunkeris viibivatele inimestele loa sealt lahkuda. Paljud inimesed tegid seda ja kolisid Berchtesgadeni piirkonda. Nad kasutasid lennukeid ja veoautode konvoisid.

Hitler, Göbbelsi perekond, Martin Bormann, Eva Braun ja mõned teised töötajad jäid punkrisse. Hitler abiellus Eva Brauniga 29. aprillil 1945.

Haakrist oli Saksamaa lipp aastatel 1935-1945, mida kasutas Hitler.

Surm

See osa vajab rohkem teavet.

Nelikümmend tundi pärast seda, kui Hitler ja Eva Braun Berliinis abiellusid, kasutasid mõlemad mürki, et end tappa, seejärel tulistas Hitler ennast püstoliga pähe. Enne seda käskis Hitler nende laibad põletada. See takistas teda elusalt kinni võtmast Punaarmee sõdurite poolt, kes olid talle lähenemas.

Ameerika ajalehe The Stars and Stripes kaanepilt 2. mail 1945. aastal.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Adolf Hitler?

V: Adolf Hitler oli Austria päritolu Saksa poliitik ja natsipartei juht alates 1933. aastast kuni oma surmani 1945. aastal.

K: Kuidas sai Hitlerist Saksamaa juht?

V: Pärast 1932. aasta valimisi juhtis ta natsiparteid, millest sai Saksamaa kõige võimsam erakond, ning sai 1933. aastal Saksamaa kantsleriks. Natsid keelustasid kõik teised poliitilised parteid ja muutsid Saksamaa diktatuuriks, mis tähendab, et valitsust juhtis üks isik.

K: Kuidas nimetas Hitler ennast?

V: Pärast 1934. aastat nimetas ta end Führeriks (mis tähendab "juht").

Küsimus: Mis sündmus alustas Teist maailmasõda?

V: Hitler andis 1939. aastal käsu Poola ülevõtmiseks, millega algas Teine maailmasõda Euroopas.

K: Kui palju inimesi hukkus II maailmasõja ajal natside tõttu?

V: Teise maailmasõja ajal hukkus natsivõimude tõttu vähemalt 50 miljonit inimest; see hõlmab 28,7 miljonit sõdurit ja inimest, kes hukkusid lahingutegevuses, samuti 19,3 miljonit tsiviilisikut ja sõjavangi.

K: Milliseid rühmi kiusasid natsivõimud Teise maailmasõja ajal taga?

V: Teise maailmasõja ajal kiusasid ja tapsid natsivõimud taga juute ja teisi etnilisi, usulisi ja poliitilisi vähemusi. Holokaustiks nimetatavas protsessis tapsid nad kuus miljonit juuti, romasid, homoseksuaalid, slaavlasi ja paljusid teisi inimrühmi.

K: Kuidas Hitler suri ? V: 30. aprillil 1945 , kui Nõukogude armee jõudis Berliini , laskis Hitler end maha, sest ta ei tahtnud, et Nõukogude Liit teda elusalt kinni võtaks.