Läänerinne (Esimene maailmasõda)
Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal alustas Saksa armee läänerindel Luksemburgi ja Belgia vallutamisega. Nad saavutasid sõjalise kontrolli paljude tähtsate tööstuspiirkondade üle Prantsusmaal. Nende kiire edasiliikumine peatati Marne'i lahingus. Mõlemad pooled kaevasid seejärel kaitsekraavid. Lõpuks ulatusid kaevikud Põhjamerest kuni Šveitsi piirini Prantsusmaaga. Aastatel 1915-1917 alustati neist kaevikutest mitmeid pealetungioperatsioone. Mõlemad pooled kasutasid nendes rünnakutes suurtükiväge ja tuhandeid jalaväelasi. Siiski peatas nende edasitungi kaevikute, kuulipildujate pesade, okastraatide ja suurtükiväe kombinatsioon. Suuremat läbimurret ei toimunud. Välja töötati uus sõjatehnoloogia, nagu mürkgaas, lennukid ja tankid, et püüda läbi nende kaevikute liinide pääseda.
Ummikseis tuleneb peamiselt sellest, et kumbki pool ei võimaldanud ühelgi maatükil anda vaenlasele mingit eelist, isegi kui see oli väike eelis. Kui sõda jätkus ja mõlemal poolel kaotati üha rohkem verd, väsisid sõdurid sõjast üha enam ja enam ning olid hakanud valitsusele suuri lubadusi andma. Et sõjategevust jätkata, hakkasid nad ütlema, et nad tapavad sõdurid, kes ei ründa, öeldes, et nad reedavad armee, kui nad ei sõdi.
Küsimused ja vastused
K: Millest algas I maailmasõja läänerinne?
V: Läänerinne sai alguse sellest, et Saksa armee tungis 1914. aastal Esimese maailmasõja alguses Luksemburgi ja Belgia territooriumile ning saavutas sõjalise kontrolli paljude tähtsate tööstuspiirkondade üle Prantsusmaal.
K: Kuidas püüdsid mõlemad pooled vaenlase rindeid läbida?
V: Mõlemad pooled kasutasid rünnakutes suurtükiväge ja tuhandeid jalaväelasi, samuti uut sõjatehnikat, nagu mürkgaas, lennukid ja tankid.
K: Mis põhjustas ummikseisu läänerindel?
V: Ummikseisu põhjustas peamiselt see, et kumbki pool ei lubanud ühelgi maatükil anda vaenlasele mingit eelist, isegi kui see oli väike eelis.
K: Kuidas hoidsid valitsused sõdureid Esimese maailmasõja ajal sõdimas?
V: Et sõjategevust käigus hoida, hakkasid valitsused ütlema, et nad tapavad sõdurid, kes ei ründa, ja et sõdurid reedavad armee, kui nad ei sõdi.
K: Milline lahing peatas Saksamaa kiire edasitungi Prantsusmaale?
V: Saksamaa kiire edasitungi Prantsusmaale peatas Marne'i lahing.
K: Kuidas kasutati I maailmasõja ajal kaevikuid?
V: Mõlemad pooled kaevasid kaitsekraave, mis ulatusid lõpuks Põhjamerest kuni Šveitsi piirini Prantsusmaaga. Neid kaevikuid kasutati kaitseks vaenlase edasitungi vastu.
