Kuulipilduja
Kuulipilduja on relv, mis võib tulistada ühe kuuli teise järel nii kaua, kui päästikut vajutatakse ja kuulid on laskmiseks valmis. Seda nimetatakse automaatseks tuleks. Üldisem nimetus seda tüüpi relvale on automaatrelv. Kuulipildujad tulistavad kuulid pika padrunite ahela, mida nimetatakse laskemoona ("laskemoona") vööks, või kasutavad vedruga varustatud karpe, mida nimetatakse ajakirjadeks. Kuulipildujad jagunevad tavaliselt raskekuulipildujateks, kergekuulipildujateks ja alamkuulipildujateks.
Rasked kuulipildujad (HMG) paigutatakse maapinnale, statiivile või sõidukile. Sõidukil oleks relvale tugi koos pöörleva aluse või torniga. Raske kuulipilduja käsitsemiseks on sageli vaja kahte meest, kellest üks abistab laskemoona laadimisel ja teine sihtimisel ja tulistamisel. Ühe relva kandmiseks on alati vaja kahte või enamat meest. Tuntud näited on näiteks M2 Browningi kuulipilduja, MG42, M1919 Browning, M134 miinipüss, raske kuulipilduja Type 92 ja Maximi püss.
Kergekuulipildujat (LMG) kannab ja tulistab tavaliselt üks mees. Vaatamata oma nimele toetub LMG tulistamise ajal peaaegu alati kahe- või statiivile, kuna relv on tavaliselt liiga raske, et seistes tulistada, kuigi mõned LMG-d, nagu Bren LMG ja BAR, on piisavalt kerged, et tulistada ilma kahe- või statiivita, kui kasutaja kannab ümber rihma. Tuntud näited on Bren, BAR, SAW M249, M240, RPD, RPK, PK ja M-60.
Kuulipildujad (SMG) on kergemad relvad, mis tulistavad väiksema võimsusega kuulid (tavaliselt püstolikuulid). Neid on palju lihtsam varjata ja kanda kui raskemaid versioone. Kuulipildujatel on käepidemed (varred) ja neid kannavad üksikud sõdurid või politseiametnikud. Kuulsad näited on Uzi, Heckler & Koch MP5, Thompson (ehk Tommy gun), MAC-10, PPSh ja MP-40.
Ründepüssidel on automaatne võimekus, kuid neid ei nimetata kuulipildujateks. Neid kasutatakse peamiselt poolautomaatse tulega ning tavaliselt tulistavad nad ka kergemaid kuulid kui kuulipildujad.
Paljud rasked kuulipildujad, näiteks Browning M2 .50 kaliibriga kuulipilduja, on piisavalt täpsed, et tabada kaugemaid sihtmärke. Vietnami sõja ajal tulistas Carlos Hathcock 2250 m (7382 ft) kaugusele, kasutades .50 kaliibriga raskekuulipildujat, millel oli teleskoopsihik.
USA mereväe 7,62 mm GAU-17/A miinipüss. Selle peal on elektrimootor, mis teeb laadimise, süütamise ja tulistamise. Pange tähele kiiret padrunihülssi väljapaiskamist.
USA mereväe paadimeeskonna meeskonnaliige tulistab raskekuulipildujast. Pane tähele kaitserelvastust ja laskemoonavööd; kasutatud padrunid kukuvad. Meeskonnamees kamuflaažiriietuses, raadioseadmed, kaamera kiivril, püstolkuulipilduja üle õla.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kuulipilduja?
V: Kuulipilduja on relvaliik, mis võib tulistada ühe kuuli teise järel, kui päästikut vajutatakse ja kuulid on laskmiseks valmis. Seda nimetatakse automaatse tulega ja seda nimetatakse ka automaatrelvaks.
K: Kuidas püstolkuulipilduja kuulid välja annab?
V: Kuulid saadetakse tavaliselt kuulidega pika padrunite ahela, mida nimetatakse laskemoona ("laskemoona") vööks, või vedruga varustatud kastidest, mida nimetatakse ajakirjadeks.
K: Millised on erinevad kuulipildujatüübid?
V: Kolm peamist kuulipildujatüüpi on raskekuulipildujad (HMG), kergekuulipildujad (LMG) ja alamkuulipildujad (SMG).
K: Kuidas kasutatakse raskekuulipildujaid?
V: Raskekuulipildujad on tavaliselt paigutatud maapinnale, toetatud statiivile või paigaldatud sõidukile, millel on pöörleva aluse või torniga relva tugi. Nende käsitsemiseks on sageli vaja kahte inimest - üks abistab laskemoona laadimisel ja teine sihtimisel ja tulistamisel. Ühe relva kandmiseks on alati vaja kahte või enamat inimest.
K: Kuidas kasutatakse kergeid kuulipildujaid?
V: Kergekuulipildujaid saab tavaliselt kanda ja tulistada üks inimene, kuid sageli tuleb neid tulistamise ajal toetuda kahe- või kolmjalgadele, sest nad on liiga rasked, et neid ilma abita püsti hoida.
K: Mille poolest erinevad kergekuulipildujad teistest kuulipildujatüüpidest?
V: Kuulipildujad (SMG) kasutavad üldiselt väiksema võimsusega kuulid kui muud tüüpi püstolkuulipildujad, näiteks HMG-d ja LMG-d, mistõttu neid on lihtsam varjata ja kaasas kanda. Neil on ka käepidemed (varred), mis teeb nende kandmise üksiksõduritele või politseiametnikele lihtsaks.
K: Mis vahe on ründepüssil ja kuulipildujal?
V: Ründepüssidel on automaatne võimekus, kuid neid ei peeta tõelisteks "kuulipildujateks", sest nad kasutavad peamiselt poolautomaatset, mitte täisautomaatset tuld nagu enamik traditsioonilisi "kuulipildujaid", lisaks kasutavad nad tavaliselt kergemaid kuulid kui enamik "kuulipildujaid", nagu HMG-d ja LMG-d.
