Bullet
Kuulid on väikesed metallist esemed, mida tulistatakse püssidest. Paljud kuulid on valmistatud vasega kaetud pliist. Need pannakse pakendisse, mida nimetatakse padruniks. Padrun pannakse püstolisse. Kuul on padruni esiosas (pildil number 1). Kuuli surutakse püstolist välja kuuma gaasi abil suure rõhu all. Hülsi (number 2) sisse pannakse püssirohuks nimetatav pulber (pildil number 3). Väike plahvatus sütikust (pildil number 5) süütab püssirohu. Püssirohi põleb väga kiiresti. See tekitab kuumi gaase. Kuumad gaasid on kõrge rõhu all. Kõrge rõhk surub kuuli suure kiirusega püstolitorust välja.
Kuulid on relvad. Sõdurid ja politsei kasutavad neid. Neid kasutatakse enesekaitseks. Neid kasutatakse loomade küttimiseks toidu saamiseks või sportimiseks. Neid kasutatakse sihtmärkide tulistamiseks. On olemas palju erinevaid kuuli liike. Igale relvale sobib teatud suurusega ehk kaliibriga kuul. Püssid ja käsirelvad kasutavad eri liiki kuulid ja mõnikord kasutatakse ühes relvas rohkem kui ühte liiki kuuli.
Kuigi sõna "kuul" kasutatakse sageli padrunipadruni kohta, ei ole kuul mitte padrun, vaid pigem selle osa. Laskemoona padrun sisaldab kuuli (mis on mürsk), hülssi (mis hoiab kõike koos), raketikütust (mis annab suurema osa energiast laskmiseks) ja süüteainet (mis süütab raketikütuse).
Kaasaegsel padrunil on need osad: 1. kuul; 2. hülss, mis hoiab kõik osad koos; 3. püssirohi; 4. äärik, hülsi osa, mida kasutatakse laadimiseks; 5. löökkork või süütepüünis, mis plahvatab ja süütab püssirohu.
Disain
Kuulide konstruktsioon peab lahendama kaks peamist probleemi. Kuul peab sobima tihedalt relva torusse (toru sisemusse). Kui see ei sobi tihedalt, lekib põlevast püssirohu gaas kuulist mööda ja ei aita seda välja suruda. Samuti peab kuul sobima tihedalt vastu riflingi (spiraalsed sooned, mis on barrelisse lõigatud), kuid mitte nii tihedalt, et see kahjustaks seda. Kuulid peavad sobima nii tihedalt, ilma et see tekitaks liiga suurt hõõrdumist. Kuulid peavad olema valmistatud kõrgete standardite kohaselt. Halvasti valmistatud kuulid ei pruugi olla täpsed. Halvasti valmistatud kuulid võivad kahjustada relva või vigastada relva kasutajat. Seda, kuidas kuul barrelis käitub, nimetatakse "sisemiseks ballistikaks".
Füüsikaseadusi saab kasutada selleks, et mõista, kuidas kuul pärast tünnist väljumist liigub. Seda, kuidas kuul käitub pärast tünnist väljumist, nimetatakse "välisballistikaks". Peamised tegurid, mis mõjutavad kuuli aerodünaamikat lennu ajal, on kuuli kuju ja relva toru vintrasteeringust tulenev pöörlemine. Pöörlemine aitab kuuli güroskoopiliselt ja aerodünaamiliselt stabiliseerida (pöörlemine hoiab seda õigel teel). Väikesed erinevused kuuli kujus enamasti tühistuvad, kui see pöörleb. Esimestel relvadel ei olnud riflingit. Siledakuulipildujate (ilma sooniketa) puhul oli ümmargune kuul parim, sest see oli igas asendis ühesugune. Kuid need kuulid ei olnud väga stabiilsed. Samuti ei olnud nad väga täpsed. Siiski ei muutunud kuulide ümmargune kuju sadade aastate jooksul väga palju.
Kuuli disain mõjutab ka seda, mis juhtub, kui kuul tabab objekti. Seda, kuidas kuul käitub sihtmärgi tabamisel, nimetatakse terminaalseks ballistikaks. Sihtmaterjali koostis ja tihedus, nurk, mille all kuul tabab, ning kuuli enda kiirus ja konstruktsioon on kõik tegurid. Kuulid on tavaliselt valmistatud nii, et need lähevad sihtmärgisse, muudavad kuju ja/või purunevad. Antud materjali ja kuuli puhul on kuuli kiirus peamine tegur, mis määrab, mis juhtub.
Kui kuulid lähevad kiiremini, suureneb kineetiline energia veelgi. See efekt on suur, mistõttu on püütud (ja see on õnnestunud) teha kuulid, mis lähevad kiiremini ja kaaluvad vähem. Kaasaegsed tulirelvad võtavad palju kergemaid kuulid ja tulistavad neid palju kiiremini kui I maailmasõjas. See muudab tulirelvad paremaks kahel viisil. Hoidik (mis hoiab padruneid relvas enne nende tulistamist) mahutab rohkem väiksemaid ja kergemaid kuulid. Samuti tekitab suurem kiirus palju rohkem kahju kui vana tüüpi kuulid.
Need on .45 kaliibriga kuulid. Ühel on ümmargune nina ehk ots (vasakul). Ühel on lame nina (paremal).
Kuulide tüübid
Püssi kuul
Püsse kasutatakse sihtmärgi laskmiseks ja tapmiseks. Püssikuuli saab kirjeldada selle täpsuse, läbilaskvuse, kuju, suuruse ja massi (kaalu) järgi. On olemas palju erinevaid püssikuulide liike.
Full Metal Jacket (FMJ) on sõjaväes tavaliselt kasutatav kuuli tüüp. Plii keskosa (tuum) on ümbritsetud tugeva metallkattega (mantel). See ümbris on tavaliselt valmistatud vasesulamist, kuid mõnikord ka terasest. FMJ ei levi sihtmärgi tabamisel laiali. See tungib sügavale sihtmärki ja on üldotstarbeline kuul. FMJ-d ei soovitata kasutada jahilaskmiseks. See on mõeldud peamiselt sihtmärgilaskmiseks ja sõjaliseks kasutamiseks.
Jacketed Hollow Point'il (JHP) on plii keskosa (tuum), mille otsas on plii. Sellel on ka tugev metallkate (mantel). Tipu keskel on auk (hollow point). Tänu sellele konstruktsioonile hakkab JHP ots sihtmärgi tabamisel kiiresti laiali valguma (paisuma). Õõnespunkthunnik püssis võib olla nii väike kui tihvt. Kui õõnespea on nii väike, läheb kuul kiiremini ja levib siiski laiali, kui ta tabab elusat sihtmärki. Mõne püssist õõnespea kuulide puhul võib esiosa laiuda kaks korda laiemaks kui kuul oli algul. See on hea jahikuuli, sest kuuli energia kandub sihtmärgile teadaolevalt sügavale. Mantliga õõnespea kipub olema täpne ja vastupidav.
Plastikust otsaga kuul on õõnespunkthuul. Õõnespea on täidetud kõva, terava plastmassist otsaga. Seda kasutatakse seetõttu, et see võib minna kaugemale kui JHP ja ei kõverdu nii palju. Plastikotsakaga kuulid levivad samuti laiali või purunevad sihtmärgi tabamisel tükkideks.
Massiivne vasest kuul on kuul, millel ei ole pliisisu ega muid elemente peale vase. See kuul paisub sihtmärgi tabamisel lillekujuliseks, sest vasest kuulid on tavaliselt õõnsad. Vaskkuul ei sisalda pliid, seega on see ka keskkonnale parem. Püssides kasutatakse seda laialdaselt jahil ja muudel spordialadel.
Murdumisohtlik kuul puruneb paljudeks tükkideks, kui ta puutub kokku mis tahes materjaliga, mis on kõvem kui tema ise. Seda kuuli kasutatakse laskmise ajal ohutuse tagamiseks. See mõjutab keskkonda vähe. Samuti muudab see sihtmärgi taga olevad objektid veidi turvalisemaks.
Püstoli kuul
Käsirelvi kasutatakse enamasti sportlaskmiseks või enesekaitseks. Politsei kasutab püstolit, sest nad saavad seda hõlpsasti kaasas kanda ja kasutusvalmis hoida.
Püstolkuulide nimetused on osaliselt samad, mis püssikuulide omad, näiteks täismetallist mantel (FMJ) või mantliga õõnespunk (JHP). Näiteks on olemas õõnespinnalisi püstolikuulid, mis ka sihtmärgi tabamisel väga laiali valguvad. Kuid püstolkuuli puhul võib õõnespunkt olla palju suurem. Õõnespunkti tõttu aeglustub püstolkuuliga laskmine õhutakistuse tõttu kiiremini. Siiski ei pea püstoli kuul liikuma nii kaugele kui püssikuul. Püstolkuuli õõnespunkt võib olla peaaegu sama lai kui kuul. Kui õõnes püstolikuul tabab sihtmärki, lamedneb see peaaegu täielikult. Massiivne vaskpüstoli kuul on tavaliselt õõnespunkthaaval ja seda kasutatakse peamiselt enesekaitseks ja/või sihtmärgilaskmiseks.
Lameda ninaga kuuli kasutatakse enamasti käsirelvades, kuigi on olemas ka mõned püssikuulid, mida nimetatakse lameda ninaga kuulideks. Püstolkuuli lame nina võib olla sama lai kui kuul. Püssikuuli "lame nina" võib olla palju väiksem. Lameotsalise kuuli ballistiline koefitsient on tavaliselt madal. See tähendab, et see aeglustub kiiremini kui teravikujulised kuulid. Lameotsaga kuuli kasutatakse mõnikord selleks, et vältida järgmise padruni plahvatamist hoidikus, kui relv tagasilöögi ajal. Lameotsalised kuulid levivad sihtmärgi tabamisel ka kiiresti laiali. See muudab need kasulikuks lähivõitluses, kui kuul ei tohiks tabada seda, mis on sihtmärgi taga. Pärast sihtmärgi tabamist muutub see peaaegu sissepoole.
Frangible püstoli kuul puruneb kokkupuutel. See on tavaliselt valmistatud vaskmantlist, mis on liimitud kokku kas ümmarguste või keeratud pliitükkide peale. Liim puruneb, kui kuul tabab sihtmärki. Tükid hajuvad laiali. See tekitab suurema pindala. Selline kuul ei saa tungida sügavale sihtmärki. Seda on ohutum kasutada, kui on oluline mitte tabada midagi sihtmärgi teisel poolel.
9.3X62 ümar nina, 30-06 plastmassist ots, 8X57 plastmassist ots, 6.5X55 FMJ, .308 plii nina.
Õõnespinnalised käsirelvakuulid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kuul?
V: Kuul on väike metallist ese, mida tulistatakse relvadest.
K: Mis on padrun?
V: Padrun on pakend, mis sisaldab kuuli ja muid laskemoona komponente, näiteks püssirohtu ja sütikut.
K: Kuidas surutakse kuul püstolist välja?
V: Kuuli lükkavad relvast välja kuumad gaasid, mis tekivad kõrge rõhu all, kui sütiku plahvatus süütab püssirohu.
K: Kes kasutab kuulid?
V: Kuuleid kasutavad sõdurid, politsei ja enesekaitseks, loomade küttimiseks toiduks või sportimiseks ning sihtmärgi laskmiseks.
K: Kas kõik kuulid on ühesugused?
V: Ei, iga relv võtab teatud suurusega või kaliibriga kuuli ning püssid ja käsirelvad kasutavad eri liiki kuulid.
K: Millest koosneb laskemoona padrunipadrun?
V: Laskemoona padrunipadrun sisaldab kuuli (mis on mürsk), hülssi (mis hoiab kõike koos), raketikütust (mis annab suurema osa energiast laskmiseks) ja süüteainet (mis süütab raketikütuse).
