Tulirelv

Kassetid

Kaasaegne kuul on padruni või padruni esiosa. Padrun koosneb kuulist, kütuseainest ja süüteainest. Need on pakendatud metallist, paberist või plastist hülssi, mis on täpselt sobiva suurusega kasutatava tulirelva kambrisse. Kui hülssi tagumist osa (mis sisaldab süüteainet) lüüakse, süttib padruni tagumises osas plahvatus, mis süütab raketikütuse. Kontrollitud plahvatus sunnib kuuli tünnist välja. Padrunid on eri liiki relvadesse erinevalt laetavad. Padruneid võib laadida otse tulirelvade kambrisse. Või sagedamini klambrisse, hoidikusse või muusse padrunimahutisse, mis laaditakse tulirelvasse. Revolvritena tuntud käsitulirelvadel on silinder, milles on augud, millesse padrunid laaditakse. Kaasaegsed püstoliteks nimetatavad relvad on käsirelvad, mis on laetud hoidikuga.

Sõjaline kasutamine

Relvi on armeed kasutanud umbes alates 14. sajandist. Pikkade torudega relvad, mida nimetatakse musketiteks ja mida sai kanda ja kasutada üks inimene, olid kasutusel juba 1350. aastal. Need muutusid Euroopa armeede oluliseks relvaks umbes 1600. aastatel.

Kaasaegsed sõjaväelased kasutavad sõna "relv" suuremate suurtükkide kohta, mis vajavad mitut inimest ja mis tulistavad suurt laskemoona. Näiteks sõjalaevadel ja tankidel olevaid relvi nimetatakse "suurtükkideks". Need võivad olla "tornis" (pöörlev alus). Suured suurtükid tulistavad tavaliselt suurtükiväe mürske, mis kokkupõrkel plahvatavad.

Peaaegu igas riigis on tulirelvad peamised relvad, mida armeed kasutavad. Kaasaegsetes armeedes on igal sõduril standardvarustuses vähemalt üks tulirelv. Sõdurid on koolitatud kasutama tulirelvi ning hoidma neid puhtana ja kasutusvalmis.

Nõukogude AK-47 laialdaselt kasutatav sõjaline ründepüss

Sportlik kasutamine

Laskmine on võistlussport, mis hõlmab täpsus- ja kiiruskatset. Kasutatakse erinevaid relvaliike, näiteks püstoleid, revolvreid, vintpüsse, haavlipüsse ja õhupüsse. Laskespordialad liigitatakse tulirelvade, sihtmärkide ja sihtmärkide laskekauguste järgi. Laskesport on olümpiasport.

Alates esimestest inimestest muutus jahipidamine eluviisiks. See oli ja on mõnes kohas ikka veel ellujäämise võti. Inimkonda eristab teistest loomadest tööriistade kasutamine. Vähemalt 2 miljonit aastat tagasi õppis inimene liha saamiseks loomi küttima. Nad õppisid looma ja kasutama odasid ja kirveid. Vibud ja nooled võeti kasutusele vähemalt 71 000 aastat tagasi. Kaasaegne jahindus kasutab endiselt primitiivsemaid tööriistu. Kuid paljud elatusjahimehed on kohanenud kaasaegsete tulirelvade kasutamisega. Kaasaegsetes riikides on jahipidamine endiselt lubatud, kuid seda peetakse spordiks. Jahindust saab kasutada paljude loomaliikide populatsioonide kontrollimiseks. Nagu paljud relva omamise ja kasutamise aspektid, on ka kaasaegne jahipidamine jätkuvalt vastuoluline. Käsirelvi ei kasutata üldiselt jahipidamiseks.

Jahipüss, nagu see siin, on mõeldud pigem loomade kui inimeste tapmiseks.

Seaduslik kasutamine

Relvi võib kasutada teiste inimeste tapmiseks. Seetõttu lubavad paljud riigid neid omada ainult sõduritele, politseinikele ja teatud ühiskonnaklassidele. Mõnes riigis peab inimesel olema eriluba (või litsents), kui ta soovib relva omada. Sõltuvalt relvast peavad inimesed olema teatud vanuses ja võivad sellise loa saamiseks vastata muudele kriteeriumidele.

Näiteks on Ameerika Ühendriikides föderaalseaduse kohaselt lubatud püsside ja/või haavlipüsside ostmine 18-aastaselt, kui need on ostetud litsentseeritud relvakaupmehe käest. Kuid käsirelva ostmiseks peab isik olema 21-aastane või vanem - litsentseeritud relvakaupmehe käest. Kui aga relva ostetakse litsentseerimata isikult, ei tohi käsirelva müüa alla 18-aastasele isikule, välja arvatud mõned erandid. Vanusepiirangut ei ole selle kohta, kes võib osta püstolkuulipildujatelt ilma litsentsita isikutelt püsse või hülsi. Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides võivad inimesed osta relvi enesekaitseks, jahipidamiseks ja laskespordiks, näiteks sihtmärgi laskmiseks.

Mõnes riigis, näiteks Austraalias, on taludes elavatel inimestel lubatud relva hoida, kuid linnas elaval inimesel ei ole lihtne ilma mõjuva põhjuseta relva saada. Ühendkuningriigis on üldsuse juurdepääs tulirelvadele seadusega rangelt kontrollitud. Põhja-Iirimaal on see aga vähem piirav. Pärast Dunblane'i kooli veresauna 1996. aastal ja sellele järgnenud Hungerfordi veresauna 1987. aastal võttis Suurbritannia vastu 1988. aasta tulirelvade (muutmise) seaduse. Sellega nõuti tulirelvade registreerimist ning keelati poolautomaatsed ja pumbarelvad. Poolteist aastat hiljem kehtestati täiendav keeld kõikidele käsirelvadele Suurbritannia mandriosas.

Tavalised relvatüübid

• Õhupüstol
• Kuulipilduja
• Püstol
• Revolver
• Rifle
• Shotgun
• Kuulipilduja