Püss (ka tulirelv) on relv, mida kasutatakse ühe või mitme metallist mürsu, mida nimetatakse kuulide, laskmiseks. Tavaliselt kasutatakse püssides põlemisprotsessi (näiteks püssirohi või moodsamaid laskemoone), mis tekitab gaasi- ja rõhujuhtumi, mis kiirendab kuuli välja relva toru kaudu. Püssid võivad olla ehituselt ja kasutuselt väga erinevad: alates väikestest ühekäelistest käsirelvadest kuni suurte lahingukahuriteni.

Ajalugu

Arvatakse, et puidust või bambusest valmistatud relvad leiutati Hiinas umbes 1000. aastal pKr. Järgnevate sajandite jooksul levisid need teistesse Aasia piirkondadesse ja Euroopasse, kus neid hakati valmistama metallist. Algusaegadel olid need relvad sageli lihtsad torud, hiljem arendati padrunid, laengupatareid ja täpsema laskesüsteemiga mehhanismid.

Püssid asendasid suures osas katapuldid ning vibud ja nooled, kui need muutusid piisavalt tugevaks, et tabada sihtmärki suurematelt vahemaadelt. Aja jooksul on relvade tehnoloogia arenenud: läksid moodi padruniga täitmisel põhinevad süsteemid, torud sai soonte ehk rifliga, mis parandas kuuli trajektoori ja täpsust, ning ilmusid automaat- ja poolautomaatrelvad.

Ehitus ja toimimine

Väiksemaid püssilaadseid relvi, mida üks inimene saab kanda ja kasutada, iseloomustavad mõned põhilised osad:

  • päästik — mehhanism, mida sõrmega tõmmates relv tulistab;
  • toru — juhib kuuli ega lase laengul laialipuhuda; toru võib olla siledatuuriline (nt haavlipüss) või sooneline (rifling), mis paneb kuuli pöörlema;
  • korpus ja käepide/ varras — toestavad relva ja võimaldavad laskuril hoida;
  • laengumehhanism — padrunid, ajamid ja laadimissüsteemid, mis võimaldavad ühest või mitmest padrunist laskmist (ühe-, kordus- või automaatne).

Relva tööpõhimõte lühidalt: päästiku aktiviseerimisel lööb mehhanism põlemisainet või primerit, tekib gaas/ rõhk, mis surub kuuli toru kaudu välja ning kuuli kineetiline energia ja trajektoor määravad tabamise tõenäosuse sihtmärgileni.

Tüübid

Püsse on mitmesuguseid jaotusi, siin on põhilised kategooriad:

  • Püstolid — väiksemad käes kantavad relvad (sh revolvrid ja pool- või täisautomaatsed püstolid).
  • Püssid (riflelised suurtäpsed tulirelvad) — tavaliselt pikema toruga, mõeldud täpsel laskmisel past. relvade hulka kuuluvad snaipripüssid ja vintpüssid.
  • Haavlipüssid — siledatuurilised torud, kasutusel peamiselt jahis ja spordilaskmises; laeng jaguneb paljude väikeste kuulideks.
  • Automaat- ja masinrelvad — suudavad lasta järjest automaatselt seni, kuni päästik on all või ammollõpp.
  • Sõjanduskahurid ja suurtükid — suurte laskematerjalidega püssid, mis võivad olla fikseeritud või paigutatud sõjalaevale (sõjalaev) või soomukile.

Ammunitsioon

Kuulid ehk kuulide arv ja tüüp varieeruvad: on ühes tükis metallist projekte (nn solid bullets), haavliku kuulid, ekspansioonkuulid jpm. Tänapäevane padrun sisaldab tavaliselt korpust, primerit, sulamist või püssirohtu (propellant) ja ketast ehk kuuli. Kuulide kineetiline energia ja konstruktsioon mõjutavad nende kahjustusvõimet — seetõttu kasutatakse erinevate eesmärkide jaoks erinevaid tüüpe.

Täpsus ja jõud

Püssid on sageli väga tõhusad relvad. Nende kuulid lendavad tihti kiiremini kui nool või oda, mis tähendab suuremat ulatust ja väiksemat trajektoori hajumist. Suur kineetiline energia muudab nad laskmisel surmavamaks võrreldes mehaaniliste relvadega. Kuulide kaal, kiirus, kuuli kuju ja toru soonimine mõjutavad kõike seda.

Turvalisus ja seadusandlus

Relvadega käitumine nõuab rangeid turvareegleid ja seaduste järgimist. Mõned olulised põhimõtted:

  • Aina hoida relv laetud olekus ainult vajaduse korral;
  • hoida pöidla kaugusel päästikust kuni sihtimise alguseni;
  • suunata relv alati ohutu suunas;
  • kasutada turvaseadmeid (lukud, ohutuskatted) ja lasta relv väljaõppe saanud inimestele;
  • tundlik seadusandlus — enamikus riikides nõutakse relvalubasid, registreerimist ja erilisi piiranguid automaatrelvadele.

Kaasaegsed arengud

Tänapäeval on relvade disain muutunud kergemateks materjalideks, kõrgema täpsuse ja modulaarsete süsteemide suunas (näiteks lisatarvikud optikaks, laskeseadmete ja elektrooniliste abisüsteemide integreerimine). Samuti toimub pidev tehnoloogiline arendus laskeohutuse, laskemoonatootmise ja täpsuse parandamiseks.

Püssid võivad olla nii tööriistad spordis ja jahinduses kui ka masin relvavõitluses või kuritegevuses — nende mõju sõltub kasutusest, seadusandlusest ja ohutusest. Oluline on alati lähtuda vastutusest, seadusetundmisest ja ettevaatusest.