Püss (tulirelv) – definitsioon, ajalugu ja tüübid

Püss (ka tulirelv) on relv, mida kasutatakse ühe või mitme metallist mürsu, mida nimetatakse kuulide, laskmiseks. Tavaliselt kasutatakse püssides põlemisprotsessi (näiteks püssirohi või moodsamaid laskemoone), mis tekitab gaasi- ja rõhujuhtumi, mis kiirendab kuuli välja relva toru kaudu. Püssid võivad olla ehituselt ja kasutuselt väga erinevad: alates väikestest ühekäelistest käsirelvadest kuni suurte lahingukahuriteni.

Ajalugu

Arvatakse, et puidust või bambusest valmistatud relvad leiutati Hiinas umbes 1000. aastal pKr. Järgnevate sajandite jooksul levisid need teistesse Aasia piirkondadesse ja Euroopasse, kus neid hakati valmistama metallist. Algusaegadel olid need relvad sageli lihtsad torud, hiljem arendati padrunid, laengupatareid ja täpsema laskesüsteemiga mehhanismid.

Püssid asendasid suures osas katapuldid ning vibud ja nooled, kui need muutusid piisavalt tugevaks, et tabada sihtmärki suurematelt vahemaadelt. Aja jooksul on relvade tehnoloogia arenenud: läksid moodi padruniga täitmisel põhinevad süsteemid, torud sai soonte ehk rifliga, mis parandas kuuli trajektoori ja täpsust, ning ilmusid automaat- ja poolautomaatrelvad.

Ehitus ja toimimine

Väiksemaid püssilaadseid relvi, mida üks inimene saab kanda ja kasutada, iseloomustavad mõned põhilised osad:

• päästik — mehhanism, mida sõrmega tõmmates relv tulistab;
• toru — juhib kuuli ega lase laengul laialipuhuda; toru võib olla siledatuuriline (nt haavlipüss) või sooneline (rifling), mis paneb kuuli pöörlema;
• korpus ja käepide/ varras — toestavad relva ja võimaldavad laskuril hoida;
• laengumehhanism — padrunid, ajamid ja laadimissüsteemid, mis võimaldavad ühest või mitmest padrunist laskmist (ühe-, kordus- või automaatne).

Relva tööpõhimõte lühidalt: päästiku aktiviseerimisel lööb mehhanism põlemisainet või primerit, tekib gaas/ rõhk, mis surub kuuli toru kaudu välja ning kuuli kineetiline energia ja trajektoor määravad tabamise tõenäosuse sihtmärgileni.

Tüübid

Püsse on mitmesuguseid jaotusi, siin on põhilised kategooriad:

• Püstolid — väiksemad käes kantavad relvad (sh revolvrid ja pool- või täisautomaatsed püstolid).
• Püssid (riflelised suurtäpsed tulirelvad) — tavaliselt pikema toruga, mõeldud täpsel laskmisel past. relvade hulka kuuluvad snaipripüssid ja vintpüssid.
• Haavlipüssid — siledatuurilised torud, kasutusel peamiselt jahis ja spordilaskmises; laeng jaguneb paljude väikeste kuulideks.
• Automaat- ja masinrelvad — suudavad lasta järjest automaatselt seni, kuni päästik on all või ammollõpp.
• Sõjanduskahurid ja suurtükid — suurte laskematerjalidega püssid, mis võivad olla fikseeritud või paigutatud sõjalaevale (sõjalaev) või soomukile.

Ammunitsioon

Kuulid ehk kuulide arv ja tüüp varieeruvad: on ühes tükis metallist projekte (nn solid bullets), haavliku kuulid, ekspansioonkuulid jpm. Tänapäevane padrun sisaldab tavaliselt korpust, primerit, sulamist või püssirohtu (propellant) ja ketast ehk kuuli. Kuulide kineetiline energia ja konstruktsioon mõjutavad nende kahjustusvõimet — seetõttu kasutatakse erinevate eesmärkide jaoks erinevaid tüüpe.

Täpsus ja jõud

Püssid on sageli väga tõhusad relvad. Nende kuulid lendavad tihti kiiremini kui nool või oda, mis tähendab suuremat ulatust ja väiksemat trajektoori hajumist. Suur kineetiline energia muudab nad laskmisel surmavamaks võrreldes mehaaniliste relvadega. Kuulide kaal, kiirus, kuuli kuju ja toru soonimine mõjutavad kõike seda.

Turvalisus ja seadusandlus

Relvadega käitumine nõuab rangeid turvareegleid ja seaduste järgimist. Mõned olulised põhimõtted:

• Aina hoida relv laetud olekus ainult vajaduse korral;
• hoida pöidla kaugusel päästikust kuni sihtimise alguseni;
• suunata relv alati ohutu suunas;
• kasutada turvaseadmeid (lukud, ohutuskatted) ja lasta relv väljaõppe saanud inimestele;
• tundlik seadusandlus — enamikus riikides nõutakse relvalubasid, registreerimist ja erilisi piiranguid automaatrelvadele.

Kaasaegsed arengud

Tänapäeval on relvade disain muutunud kergemateks materjalideks, kõrgema täpsuse ja modulaarsete süsteemide suunas (näiteks lisatarvikud optikaks, laskeseadmete ja elektrooniliste abisüsteemide integreerimine). Samuti toimub pidev tehnoloogiline arendus laskeohutuse, laskemoonatootmise ja täpsuse parandamiseks.

Püssid võivad olla nii tööriistad spordis ja jahinduses kui ka masin relvavõitluses või kuritegevuses — nende mõju sõltub kasutusest, seadusandlusest ja ohutusest. Oluline on alati lähtuda vastutusest, seadusetundmisest ja ettevaatusest.

Sõjaline kasutamine

Relvi on armeed kasutanud umbes alates 14. sajandist. Pikkade torudega relvad, mida nimetatakse musketiteks ja mida sai kanda ja kasutada üks inimene, olid kasutusel juba 1350. aastal. Need muutusid Euroopa armeede oluliseks relvaks umbes 1600. aastatel.

Kaasaegsed sõjaväelased kasutavad sõna "relv" suuremate suurtükkide kohta, mis vajavad mitut inimest ja mis tulistavad suurt laskemoona. Näiteks sõjalaevadel ja tankidel olevaid relvi nimetatakse "suurtükkideks". Need võivad olla "tornis" (pöörlev alus). Suured suurtükid tulistavad tavaliselt suurtükiväe mürske, mis kokkupõrkel plahvatavad.

Peaaegu igas riigis on tulirelvad peamised relvad, mida armeed kasutavad. Kaasaegsetes armeedes on igal sõduril standardvarustuses vähemalt üks tulirelv. Sõdurid on koolitatud kasutama tulirelvi ning hoidma neid puhtana ja kasutusvalmis.

Nõukogude AK-47 laialdaselt kasutatav sõjaline ründepüss

Sportlik kasutamine

Laskmine on võistlussport, mis hõlmab täpsus- ja kiiruskatset. Kasutatakse erinevaid relvaliike, näiteks püstoleid, revolvreid, vintpüsse, haavlipüsse ja õhupüsse. Laskespordialad liigitatakse tulirelvade, sihtmärkide ja sihtmärkide laskekauguste järgi. Laskesport on olümpiasport.

Alates esimestest inimestest muutus jahipidamine eluviisiks. See oli ja on mõnes kohas ikka veel ellujäämise võti. Inimkonda eristab teistest loomadest tööriistade kasutamine. Vähemalt 2 miljonit aastat tagasi õppis inimene liha saamiseks loomi küttima. Nad õppisid looma ja kasutama odasid ja kirveid. Vibud ja nooled võeti kasutusele vähemalt 71 000 aastat tagasi. Kaasaegne jahindus kasutab endiselt primitiivsemaid tööriistu. Kuid paljud elatusjahimehed on kohanenud kaasaegsete tulirelvade kasutamisega. Kaasaegsetes riikides on jahipidamine endiselt lubatud, kuid seda peetakse spordiks. Jahindust saab kasutada paljude loomaliikide populatsioonide kontrollimiseks. Nagu paljud relva omamise ja kasutamise aspektid, on ka kaasaegne jahipidamine jätkuvalt vastuoluline. Käsirelvi ei kasutata üldiselt jahipidamiseks.

Jahipüss, nagu see siin, on mõeldud pigem loomade kui inimeste tapmiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on püss?

K: Kus ja millal püssid esmakordselt valmistati?

K: Kuidas asendasid relvad katapulte ja vibusid ning nooli?

K: Millised on käsirelvade põhiosad?

K: Kuidas relv tulistab?

K: Miks on relvad tõhusad relvad?

Otsing