Ameerika Ühendriikide õigus koosneb mitmetasandilistest kodifitseeritud ja kodifitseerimata õigusvormidest. Kõige olulisem neist on Ameerika Ühendriikide põhiseadus, millega loodi Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus ja määratleti föderaalse võimu piirid. Föderaalõigus sisaldab nii kongressi vastu võetud seadusi (statutes), senati poolt ratifitseeritud lepinguid, täidesaatva võimu määrusi ja korraldusi kui ka föderaalsest kohtupraktikast pärinevat pretsedenti. Ameerika Ühendriikide seadustik — kui ametlik ja organiseeritud kogumik — on üldine ja alaline föderaalseadusandluse esitaja ning oluline kodifitseerimise allikas.

Föderaalse ja osariikliku õiguse suhe

Föderaalsed seadused ja lepingud, kui need on kooskõlas põhiseadusega, on vastuolus olevate osariikide ja territooriumide seadustega USA 50 osariigis ja territooriumidel ülimuslikud. See põhimõte tuleneb põhiseaduse ülemvõimuspõhimõttest, mille alusel föderaalseadused võivad osariikide õigust ankurdada või sellest kõrgemale astuda. Siiski on föderaalse võimu ulatus piiratud: Ameerika föderalismi kahesuveräänses süsteemis on osariigid endiselt täieõiguslikud suveräänid ning neil on tähtis osa paljudes õigusvaldkondades. Põhiseaduse 10. paranduses sätestatud printsiip, mille kohaselt kõik föderaalvalitsusele mitte antud volitused kuuluvad osariikidele või rahvale, rõhutab seda piirangut.

Föderaalse õiguse allikad ja mehhanismid

Föderaalse õigusallikate hulka kuuluvad:

  • Kongressi seadused — seadusandlus, mis kajastub ametlikult Ameerika Ühendriikide seadustikus;
  • Lepingud — rahvusvahelised lepingud, mis pärast ratifitseerimist on samuti osa föderaalsest õigusest;
  • Täidesaatevad aktid — presidendi määrused ja korraldused ning valitsusasutuste (ministrite ja agentuuride) välja antud määrused;
  • Kohtupraktika — föderaalkohtute otsused, eriti Ühendriikide kõrgeima kohtu otsused, mis tõlgendavad põhiseadust ja seadusi ning loovad pretsedendi.

    • Föderaalõiguse ulatuse praktikas kohtab sageli mõistet preemption ehk föderaalse õigusnormi eelistamist osariigi omale. Preemption võib olla otsene (express) või kaudne (implied), sõltudes kongressi kavatsusest ja õiguse reguleerimisulatusest.

    Osariikide õiguse iseloom

    Enamik USA igapäevaõigusest — lepingu-, delikti-, omandi-, kriminaal- ja perekonnaõigus — tuleb osariikide allikast. Igal osariigil on oma põhiseadus, seadused, regulatsioonid ja kohtupraktika ning need võivad omavahel märkimisväärselt erineda. Osariigid reguleerivad ka kohalikke omavalitsusi; linnad ja maakonnad kehtestavad omakorda omavalitsuse tasandi ordinance-sid ehk kohalikke määrusi.

    Mõned olulised aspektid osariikide õiguses:

  • Osariikide seadused võivad anda kodanikele põhiseadusest tulenevatest õigustest rangemaid kaitsevorme, kui need ei riku föderaalseid õigusi;
  • Paljud osariigid kasutavad kodifitseerimist — näiteks menetlus- ja tsiviilõiguse koodeksid —, kuid ikkagi põhinevad kohtuotsused sageli ka tavaõigusel;
  • Osariikidevahelised erinevused võivad mõjutada näiteks abielu, pärimise, lepingute jõustamise ja karistusõiguse reegleid.

    • Kohtusüsteem ja kohtumenetluse põhijooned

    Ameerika kohtusüsteem on kahekihiline: olemas on nii föderaalsed kohtud kui ka iga osariigi enda kohtud. Föderaalkohtudesse kuuluvad madalamad ringkonnakohtud, apellatsioonikohus ning Ühendriikide kõrgeim kohus, mis on lõplik tõlgendaja põhiseaduse küsimustes. Kohtumenetlusel on oluline roll seaduste tõlgendamisel ja nende vastavuse hindamisel põhiseadusele (õiguse järelevalve ehk judicial review).

    Kohtusüsteemi tunnused:

  • Kohtusüsteemid töötavad sõltumatult kui ühe kolmanda võimu osa;
  • Juriidiline pretsedent mängib rolli — varasemad kohtuotsused mõjutavad tulevasi lahendeid;
  • Liht- ja keerulises õigusalast vaidluses kasutavad pooled sageli juriste, esindajaid ning tõenduspõhist menetlust.

    • Eriõigused ja eriregioonid

    Lisaks osariikidele ja föderatsioonile on USA-s erirežiimid, millel on oma juriidiline staatus:

  • Washington, D.C. kui föderaalse pealinna eristaatus;
  • USA territooriumid (näiteks Puerto Rico, Guam jne), millel on erinev enesekorraldus ja osaline õiguslik autonoomia;
  • Põlisrahvaste hõimud (tribal nations), millel on tihti iseseisev hõimuseadus ja kohus ning piiratud suveräänsus, mida reguleerivad sageli lepingud ja föderaalseadused.

    • Ajalooline päritolu ja mõjud

    Nii föderaalsel kui ka osariikide tasandil põhineb Ameerika õigus suures osas Inglise tavaõiguse süsteemil — see oli ka õigussüsteem Vabadussõja ajal. Siiski on Ameerika õigus aja jooksul muutunud nii sisuliselt kui menetluslikult, kombineerides tavaõiguse elemente, kodifitseerimist ja mõjutusi tsiviilõigusest ning modernsetest õigusteadmistest (nt restateemendid, ühtlustatud õigusaktid nagu Uniform Commercial Code jne).

    Kokkuvõte

    Ameerika õigus on komplekne, mitmetasandiline süsteem, kus föderaalne ja osariiklik õigus eksisteerivad kõrvuti, vahel kattudes ja vahel konkureerides. Kuigi põhiseadus ja föderaalseadused annavad raamistiku, kujundavad igapäevast õiguskogemust peamiselt osariikide seadused, kohalikud eeskirjad, administratiivnormid ja kohtupraktika. Mõista USA õigust tähendab teadvustada nii selle ajaloolisi juuri, kohalikku mitmekesisust kui ka institutsioonide omavahelist tasakaalu.