Seaduslike eestkostjate eesmärk on kaitsta isikut, kes ei suuda ise teha tähtsaid õiguslikke ja igapäevaelu puudutavaid otsuseid. Eestkostja teeb otsuseid kaitset vajava isiku eest ning tegutseb tema huvides. Tavaliselt määrab (nimetab) seadusliku eestkostja kohus. Enne eestkostja määramist peab kohus esmalt leidma, et isik on teovõimetu või vajab muul põhjusel eestkostet (st ei ole võimeline iseseisvalt tegema vajalikke õiguslikke otsuseid).

Kellele võib kohus määrata seadusliku eestkostja

Kohus võib määrata seadusliku eestkostja:

  • alaealisele lapsele, kellel ei ole vanemaid või muid sobivaid täiskasvanuid, kes oleksid valmis lapse eest hoolitsema;
  • kui lapse vanemad surevad või ei ole muul viisil lapse eest hoolitsemiseks kättesaadavad;
  • kui lapse vanemad kaotavad lapse hooldusõiguse (näiteks juhul, kui kohus leiab, et vanemad ei suuda lapse eest hoolitseda või ohustavad lapse turvalisust — näiteks kui vanem teeb oma lapsele haiget või ei hoolitse tema eest korralikult);
  • täiskasvanu puhul, kui kohus leiab, et inimene on teovõimetu ja vajab eestkostjat, et tema õigusi ja heaolu kaitsta.

Kuidas toimub eestkostja määramine (kohtumenetlus)

Algatus võib tulla ise isikult, tema sugulastelt, sotsiaalteenistusest või mõnelt muult huvitatud isikult või asutuselt. Tavapärased sammud on:

  • taotlus kohtu poole ja selle kaasamine; kohus võib määrata ekspertiisi, näiteks arstliku vaatluse, et hinnata isiku teovõimet;
  • kohtus selgitatakse asjaolusid: esitatakse tõendid, kuulatakse ära taotleja, võimalikud sugulased ja vajadusel ka kaitstav isik ise;
  • kohus otsustab, kas eestkostet on vaja ja kas isik on teovõimetu; otsuses määratakse ka eestkostja, tema pädevuse ulatus ning vajadusel kontrollimehhanismid;
  • kohus võib määrata eestkostja püsivalt, ajutiselt või piirata tema volitusi kindlate õiguste osas.

Eestkostja õigused

Kohus määrab, milliseid õigusi eestkostjal on. Tavaliselt võivad need hõlmata:

  • õigus esindada eestkostetavat õigusasjades ja teha tema eest kokkuleppeid;
  • õigus teha otsuseid tervishoiu ja ravi osas, kui eestkostetav ei ole suuteline ise nõusolekut andma;
  • õigus hallata eestkostetava vara ja raha, teha lepinguid või investeerimisotsuseid eestkostetava huvides (lihtsalt ja läbipaistvalt ning kohusemõistes);
  • võimalus esindada eestkostetavat töö- või sotsiaaltoetuste küsimustes ning suhtlemisel ametiasutustega.

Eestkostja kohustused

Eestkostja peab tegutsema alati eestkostetava huvides ning järgima kohtu määruses sätestatud piiranguid. Peamised kohustused on:

  • teha otsuseid eestkostetava heaolu, tervise ja turvalisuse huvides;
  • haldama eestkostetava vara ettevaatlikult, läbipaistvalt ja aru andes (kohtule või järelevalveasutusele kui see on ette nähtud);
  • hoida kirjalikke arvestusi tehingute ja otsuste kohta ning vajadusel esitada neid kohtu nõudmisel;
  • teavitada kohust puudutavatest olulistest muudatustest (nt eestkostetava eluolukorra olulised muutused);
  • austama eestkostetava isiku väärikust ja isiklikke soove nii palju kui see on võimalik ja sobiv.

Kestus, piirangud ja lõpetamine

Eestkoste võib olla piiratud (nt ainult finantsküsimustes) või ulatuda laiemalt kogu eluotsuste tegemiseni. Eestkoste lõpeb tavaliselt järgmistel juhtudel:

  • eestkostetav sureb;
  • kohus leiab, et eestkostetav on taastanud teovõime või pole enam eestkostet vaja;
  • kohus otsustab eestkostja määramise lõpetada või asendada (nt kui eestkostja ei täida kohustusi või on tekkinud huvide konflikt);
  • eestkostja ise võib taotleda loobumist ja kohus nimetab vajadusel uue eestkostja.

Muud olulised punktid

  • Eestkostja otsused peavad olema proportsionaalsed ja alati suunatud eestkostetava huvide kaitsmisele; otsused, mis lähevad vastuollu eestkostetava huvidega, võivad kohtu poolt tühistada.
  • Eestkostetaval on tavaliselt õigus oma arvamust avaldada ning osaleda otsuste tegemisel vastavalt oma võimetele.
  • Kui tekib vaidlus eestkostja otsuste üle, saab asja kontrollida kohus — eestkostetav või teised huvilised võivad esitada kohtule taotluse muutmiseks või tühistamiseks.
  • Lisaks kohtulikule järelevalvele võivad sotsiaalteenistused ja teised ametiasutused pakkuda tuge nii eestkostjale kui ka eestkostetavale.

Kokkuvõttes on seaduslik eestkostja vahend isiku kaitsmiseks olukordades, kus ta ei suuda ise teha olulisi otsuseid. Kohus hindab olukorra tõsidust, määrab vajadusel eestkostja ning sätestab tema õigused ja kohustused nii, et eestkostetava huvid oleksid kaitstud.