Mis on seaduslik eestkostja? Kohtu määramine, õigused ja kohustused
Seaduslike eestkostjate eesmärk on kaitsta isikut, kes ei suuda ise teha tähtsaid õiguslikke ja igapäevaelu puudutavaid otsuseid. Eestkostja teeb otsuseid kaitset vajava isiku eest ning tegutseb tema huvides. Tavaliselt määrab (nimetab) seadusliku eestkostja kohus. Enne eestkostja määramist peab kohus esmalt leidma, et isik on teovõimetu või vajab muul põhjusel eestkostet (st ei ole võimeline iseseisvalt tegema vajalikke õiguslikke otsuseid).
Kellele võib kohus määrata seadusliku eestkostja
Kohus võib määrata seadusliku eestkostja:
- alaealisele lapsele, kellel ei ole vanemaid või muid sobivaid täiskasvanuid, kes oleksid valmis lapse eest hoolitsema;
- kui lapse vanemad surevad või ei ole muul viisil lapse eest hoolitsemiseks kättesaadavad;
- kui lapse vanemad kaotavad lapse hooldusõiguse (näiteks juhul, kui kohus leiab, et vanemad ei suuda lapse eest hoolitseda või ohustavad lapse turvalisust — näiteks kui vanem teeb oma lapsele haiget või ei hoolitse tema eest korralikult);
- täiskasvanu puhul, kui kohus leiab, et inimene on teovõimetu ja vajab eestkostjat, et tema õigusi ja heaolu kaitsta.
Kuidas toimub eestkostja määramine (kohtumenetlus)
Algatus võib tulla ise isikult, tema sugulastelt, sotsiaalteenistusest või mõnelt muult huvitatud isikult või asutuselt. Tavapärased sammud on:
- taotlus kohtu poole ja selle kaasamine; kohus võib määrata ekspertiisi, näiteks arstliku vaatluse, et hinnata isiku teovõimet;
- kohtus selgitatakse asjaolusid: esitatakse tõendid, kuulatakse ära taotleja, võimalikud sugulased ja vajadusel ka kaitstav isik ise;
- kohus otsustab, kas eestkostet on vaja ja kas isik on teovõimetu; otsuses määratakse ka eestkostja, tema pädevuse ulatus ning vajadusel kontrollimehhanismid;
- kohus võib määrata eestkostja püsivalt, ajutiselt või piirata tema volitusi kindlate õiguste osas.
Eestkostja õigused
Kohus määrab, milliseid õigusi eestkostjal on. Tavaliselt võivad need hõlmata:
- õigus esindada eestkostetavat õigusasjades ja teha tema eest kokkuleppeid;
- õigus teha otsuseid tervishoiu ja ravi osas, kui eestkostetav ei ole suuteline ise nõusolekut andma;
- õigus hallata eestkostetava vara ja raha, teha lepinguid või investeerimisotsuseid eestkostetava huvides (lihtsalt ja läbipaistvalt ning kohusemõistes);
- võimalus esindada eestkostetavat töö- või sotsiaaltoetuste küsimustes ning suhtlemisel ametiasutustega.
Eestkostja kohustused
Eestkostja peab tegutsema alati eestkostetava huvides ning järgima kohtu määruses sätestatud piiranguid. Peamised kohustused on:
- teha otsuseid eestkostetava heaolu, tervise ja turvalisuse huvides;
- haldama eestkostetava vara ettevaatlikult, läbipaistvalt ja aru andes (kohtule või järelevalveasutusele kui see on ette nähtud);
- hoida kirjalikke arvestusi tehingute ja otsuste kohta ning vajadusel esitada neid kohtu nõudmisel;
- teavitada kohust puudutavatest olulistest muudatustest (nt eestkostetava eluolukorra olulised muutused);
- austama eestkostetava isiku väärikust ja isiklikke soove nii palju kui see on võimalik ja sobiv.
Kestus, piirangud ja lõpetamine
Eestkoste võib olla piiratud (nt ainult finantsküsimustes) või ulatuda laiemalt kogu eluotsuste tegemiseni. Eestkoste lõpeb tavaliselt järgmistel juhtudel:
- eestkostetav sureb;
- kohus leiab, et eestkostetav on taastanud teovõime või pole enam eestkostet vaja;
- kohus otsustab eestkostja määramise lõpetada või asendada (nt kui eestkostja ei täida kohustusi või on tekkinud huvide konflikt);
- eestkostja ise võib taotleda loobumist ja kohus nimetab vajadusel uue eestkostja.
Muud olulised punktid
- Eestkostja otsused peavad olema proportsionaalsed ja alati suunatud eestkostetava huvide kaitsmisele; otsused, mis lähevad vastuollu eestkostetava huvidega, võivad kohtu poolt tühistada.
- Eestkostetaval on tavaliselt õigus oma arvamust avaldada ning osaleda otsuste tegemisel vastavalt oma võimetele.
- Kui tekib vaidlus eestkostja otsuste üle, saab asja kontrollida kohus — eestkostetav või teised huvilised võivad esitada kohtule taotluse muutmiseks või tühistamiseks.
- Lisaks kohtulikule järelevalvele võivad sotsiaalteenistused ja teised ametiasutused pakkuda tuge nii eestkostjale kui ka eestkostetavale.
Kokkuvõttes on seaduslik eestkostja vahend isiku kaitsmiseks olukordades, kus ta ei suuda ise teha olulisi otsuseid. Kohus hindab olukorra tõsidust, määrab vajadusel eestkostja ning sätestab tema õigused ja kohustused nii, et eestkostetava huvid oleksid kaitstud.
Kuidas valitakse seaduslikud eestkostjad?
Seaduslike eestkostjate valimine toimub mitmel erineval viisil.
Mõnikord koostab vanem testamendi, milles selgitab oma viimaseid soove surma korral. Testamendis võivad nad öelda, keda nad tahavad, et vanemate surma korral nende lapse eest hoolitseda. Kui vanem sureb, peab kohus ikkagi kinnitama testamendis nimetatud isiku lapse uueks eestkostjaks. Uus eestkostja ei pea olema vanema või lapse veresugulane.
Kui keegi (näiteks arst, psühhiaater või pereliige) arvab, et isik on teovõimetu, võib ta taotleda kohtult seadusliku eestkostja määramist. Ameerika Ühendriikides peab kohus korraldama kohtuistungi, et otsustada, kas isik vajab eestkostjat. Isikule tuleb anda advokaat ja kohus peab ära kuulama mõlema poole argumendid. Kui kohus otsustab, et isik vajab eestkostjat, valib kohus talle eestkostja. See eestkostja võib olla pereliige, sõber või võõras isik.
Millised volitused on seaduslikel eestkostjatel?
Kui kohus valib Ameerika Ühendriikides seadusliku eestkostja, peab kohus ütlema konkreetselt, milliseid otsuseid eestkostja saab oma eestkostetava eest teha. Näiteks võib kohus öelda, et eestkostja võib teha oma eestkostetava kohta ainult meditsiinilisi otsuseid. Eestkostetaval on endiselt õigus teha muid otsuseid, mis ei ole meditsiinilised otsused.
Eri osariikides on erinevad seadused eestkoste liikide kohta ja selle kohta, milliseid otsuseid eestkostjad võivad teha.
Näiteks Massachusettsis võib kohus määrata Rogersi eestkostja, kes võib teha otsuseid ainult oma eestkostetava psühhiaatriliste (vaimse tervise) ravimite kohta. Eestkostetaval on endiselt õigus teha muid otsuseid, mis ei ole seotud ravimitega.
Teistes osariikides, näiteks Pennsylvanias, võib kohus määrata täieliku eestkostja, kellel on õigus teha kõiki otsuseid eestkostetava eest. Eestkostetaval ei ole õigust teha enda eest ühtegi olulist otsust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on seadusliku hooldaja eesmärk?
V: Eestkostja eesmärk on kaitsta isikut, kes ei suuda ise õiguslikke otsuseid teha.
K: Kes teeb otsuseid kaitset vajava isiku eest?
V: Seadusjärgne eestkostja teeb otsuseid kaitset vajava isiku eest.
K: Kuidas seaduslik eestkostja tavaliselt määratakse?
V: Seadusliku hooldaja määrab tavaliselt kohus.
K: Mida peab kohus enne eestkostja määramist isikule otsustama?
V: Enne kui kohus määrab isikule eestkostja, peab ta kõigepealt otsustama, et isik on teovõimetu.
K: Millal võib kohus valida alaealisele lapsele eestkostja?
V: Kohus võib valida alaealisele lapsele seadusliku eestkostja paljudes erinevates olukordades, näiteks kui lapsel ei ole vanemaid või teisi täiskasvanuid, kes oleksid valmis lapse eest hoolitsema, kui lapse vanemad surevad, kui lapse vanemad kaotavad lapse hooldusõiguse või kui kohus otsustab, et lapse vanemad on ebapädevad.
K: Millal valib kohus täiskasvanud lapsele seadusliku eestkostja?
V: Kohus võib täiskasvanule seadusliku eestkostja valida, kui kohus otsustab, et täiskasvanu on teovõimetu.
K: Mis juhtub, kui eestkostja on eestkostetavale määratud?
V: Kui eestkostja on eestkostetavale määratud, on eestkostjal õigus teha eestkostetava eest õiguslikke otsuseid, et aidata teda kaitsta.
