Lapse hooldusõigus ja eestkoste — selge ülevaade õigustest ja liikidest

Selge ja praktiline ülevaade lapse hooldusõigusest ja eestkostest: õigused, füüsiline ja seaduslik hooldusõigus, ühine vs ainuisikuline lahendus ja lapse huvid.

Lapse hooldusõigus ja eestkoste on juriidilised terminid, mida mõnikord kasutatakse vanema ja tema lapse vahelise õigusliku suhte kirjeldamiseks. See hõlmab näiteks vanema õigust teha lapse eest otsuseid ja vanema kohustust lapse eest hoolitseda. Mõistete täpne tähendus ja kasutus võivad eri õigussüsteemides erineda: tihti räägitakse hooldusõigusest lapse igapäevase eestkoste ja elukoha küsimustes ning eestkostest pigem siis, kui lapse eest hoolitseb täiskasvanu (eestkostja) seaduse alusel.

Millal hooldusõigust või eestkoste otsustatakse?

Lapse hooldusõigust tuleb otsustada näiteks abielulahutuse korral või siis, kui kumbki vanem ei saa lapse eest hoolitseda ja laps tuleb anda hooldusperre või lapsendamiseks. Samuti võib riik sekkuda ja määrata eestkoste või riikliku hoolduse, kui lapse turvalisus kodus on ohus (näiteks vägivald või muu tõsine ohutegur).

Hooldusõiguse põhitüübid

• Füüsiline hooldusõigus — määrab, kes hoolitseb lapse eest päevast päeva ja kus laps elab (üks vanem või mõlemad vahelduva elukorraldusega).
• Seaduslik (õiguslik) hooldusõigus — annab õiguse teha lapse olulisi otsuseid, näiteks hariduse, tervishoiu ja tavaeluliste küsimuste kohta.
• Ühine hooldusõigus — mõlemal vanemal on õigus ja kohustus teha lapse kohta otsuseid ning nad jagavad vastutust.
• Ainuisikuline hooldusõigus — üks vanem on määratud peamiseks hooldajaks; teine vanem võib edasi omada külastus- ja suhtlemisõigust või osalist otsustusõigust.

Eestkoste — mis see täpsemalt on?

Eestkoste tähendab olukorda, kus isik (lapse või täiskasvanu) on jäänud ilma pädevate otsustajateta ning kohus või muu pädev asutus määrab eestkostja (isik või asutus), kes esindab huve ja teeb teatud õigusakte. Eestkoste võib olla ajutine (kuni olukord paraneb) või püsivam, sõltuvalt asjaoludest. Eestkostja ülesanded ja piirid määrab kohus või seadus.

Kuidas otsuseid tehakse — lapse parimad huvid

Õiguslikud otsused lähtuvad põhimõttest, et tehakse seda, mis on lapse huvides. Kohus, sotsiaaltöötajad ja teised ametnikud kaaluvad lapse turvalisust, emotsionaalset sidet vanematega, stabiilsust, lapse vajadusi ja soove. Lapse vanus ja küpsus arvestatakse — vanemaealistelt lastelt võidakse küsida arvamust ning see võetakse otsustes arvesse.

Praktilised küsimused: külastused, kolimine, ja otsuste jagamine

• Külastusõigus ja suhtlemine — mittehooldusõiguslikul vanemal on tavaliselt õigus last külastada ja temaga suhelda, kui see ei kahjusta lapse huve.
• Kolimine ja elukoha muutmine — kui üks vanem soovib koos lapsel eemale kolida (nt teise linna või riiki), tuleb kaaluda, kuidas see mõjutab teise vanema suhtlusvõimalusi ja lapse heaolu; sageli vajab selline samm kooskõlastust või kohtulahendit.
• Igapäevased otsused vs olulised otsused — igapäevased küsimused (riietus, toitumine, vaba aeg) lahendatakse tavaliselt koos hooldaja(ga), suuremad otsused (meditsiin, koolivalikud, elukoha muutus) võivad eeldada mõlema hooldajapoolset kaasamist.

Ajutised ja erakorralised meetmed

Mõnikord määratakse ajutine hooldusõigus või riiklik hooldus kiirelt, et kaitsta last vahetult ohu korral. Edaspidi toimub põhjalikum menetlus, mille käigus otsustatakse püsivama lahenduse üle (nt üleminek hooldusperre, eestkoste või tagasipöördumine vanemate juurde).

Kuidas olukordi muuta ja mida teha erimeelsuse korral

• Kui olukord muutub (vanemad saavad paremini hakkama, tekib uus elukorraldus vms), saab hooldusõiguse ja suhtekorra muutmiseks pöörduda kohtusse.
• Palju kasutatakse vahendamist (mediatsiooni), et vanemad leiaksid lapse parima huvides koostööliku lahenduse ilma pikki kohtuvaidlusi pidamata.
• Kui teine vanem ei täida kohtumäärusi (nt keelab kokkulepitud külastused), saab pöörduda täitemenetluse, sotsiaaltöötajate ja vajadusel kohtu poole.

Õigused ja kohustused

Hooldusõigus ei ole ainult õigus — sellega kaasnevad ka kohustused: lapse igapäevane hooldus, hariduse tagamine, tervise eest hoolitsemine ja lapse heaolu tagamine. Õigused (nt suhtlusõigus) seisnevad lapse side säilitamises ja osalemises lapse elus, kui see on lapse huvides.

Kust abi saada?

Kui tekib küsimusi või vaidlusi hooldusõiguse ja eestkoste kohta, võib abi otsida:

• kohtust (lapse huvide kaitseks mõeldud menetlused),
• sotsiaaltöötajatelt ja kohaliku omavalitsuse lasteosakonnast,
• advokaadilt või perenõustajalt,
• vahendusspetsialistidelt (mediatsioon).

Praktilised soovitused vanematele

• Püüdke keskenduda lapse huvidele ja stabiilsuse tagamisele;
• kirjutage üles kokkulepped (külastusskeemid, elukorraldus), et vältida arusaamatusi;
• kasutage vahendamist, kui võimalik — see säästab aega ja vähendab pinget;
• kui oht lapse tervisele või turvalisusele on kahtlane, pöörduge viivitamatult spetsialistide või ametiasutuste poole.

Lõppkokkuvõttes tehakse enamik otsuseid lapse hooldusõiguse ja eestkoste kohta selleks, et tagada lapse turvalisus, areng ja heaolu. Kuna seadused eri riikides erinevad, on oluline tutvuda kohaliku õigussüsteemiga või küsida nõu asjatundjalt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on lapse hooldusõigus?

K: Millistes olukordades tehakse otsuseid lapse hooldusõiguse kohta?

K: Kuidas tehakse otsuseid selle kohta, kellele antakse lapse hooldusõigus?

K: Mida tähendab riiklik hooldusõigus?

K: Mis on ühine hooldusõigus?

K: Mis vahe on füüsilisel hooldusõigusel ja seaduslikul hooldusõigusel?

K: Mis vahe on hooldusõiguslikul vanemal ja mittehooldusõiguslikul vanemal?

Otsing