Eestkostja (hooldus): määratlus, tüübid ja õigused Eestis
Hooldus (või eestkostmine) tähendab olukorda, kus laps elab ja tema eest hoolitseb perekond või isik, kes ei ole tema bioloogiline vanem. Laps võidakse paigutada hooldusperre või talle määratakse eestkostja, kui tema enda vanemad ei suuda lapsest hoolitseda. Sellel võivad olla mitmesugused põhjused: vanemad võivad olla raske haigusega, suutmatud oma elu kontrollima, kannatada alkoholismi või narkomaania all, viibida vanglas või olla perekonnas oht vägivalla tõttu lapsi ähvardav. Hoolduse eesmärk on tagada lapse turvalisus, heaolu ja võimalus normaalseks arenguks kellegi teise kodus.
Mida tähendab eestkostja ja kasuvanem
Isikut, kes hoolitseb lapse eest tema vanemate asemel, nimetatakse sageli kasuvanemaks või eestkostjaks. Lapse suhtes tehakse kohtulikult või muul õiguslikul alusel lapse jaoks vajalikud otsused ning eestkostjale antakse volitused lapse huvide kaitsmiseks. Termin "in loco parentis" tähendab sõnaselgelt, et eestkostja tegutseb ajutiselt või püsivalt "vanema asemel". See annab eestkostjale õiguse teha igapäevaseid ja mõnel juhul ka olulisi otsuseid lapse hariduse, tervishoiu ja elukoha kohta, kui tegelikud vanemad ei ole selleks võimelised.
Tüübid ja kestus
- Vabatahtlik asendushooldus (hoolduspere) – pere võtab lapse ajutiselt oma hoole alla. See võib olla lühiajaline või pikem, kuni lapse täiskasvanuikka jõudmiseni.
- Kohtulik eestkostmine – kui vanemate õigused on piiratud või nemad ei suuda lapsest hoolitseda, võib kohus või vastav ametiasutus määrata eestkostja.
- Omavalitsuse eestkoste – mõnel juhul vastutab lapse eest kogu omavalitsus kui hooldusorgan.
- Ajutine hooldus – päästmisel või erakorralise sekkumise korral määratakse laps ajutiselt mõnele hooldajale kuni olukorra lahendamiseni.
Hoolduse kestus sõltub iga juhtumi asjaoludest: see võib olla ajutine (näiteks kuni perekond saab vajalikku abi) või kestvuseni, mil laps saavutab täiskasvanuks saamise.
Õigused ja kohustused eestkostjal
Eestkostjal on nii õigusi kui ka kohustusi. Peamised neist on:
- Õigused: esindada last igapäevaste ja teatud õigustoimingute puhul, teha otsuseid tervishoiu, kooli ja elukoha kohta ning kasutada piiratud majanduslikke vahendeid lapse vajaduste katmiseks;
- Kohustused: tagada lapse turvalisus, tervislik kasv ja areng, korraldada haridus, esindada last ametlikes asjaajamistes ning lähtuda lapse huvidest ja parimast heaolust;
- arvestada vajadusel järelevalveasutuse või kohtuga ning pidada nõu sotsiaalteenustega;
- ei tohi kasutada oma positsiooni lapse vara ebaseaduslikuks ärakasutamiseks.
Õiguslikud erisused ja Eestis kehtivad põhimõtted
Seadused ja praktikad erinevates riikides võivad erineda. Eestis on lapse huvid alati prioriteet: eestkostmine või hoolduspaigutus tehakse lapse parima huvi põhimõttest lähtudes. Eestkostja määratakse vastavalt konkreetsetele õiguslikele ja halduslikele protseduuridele ning sageli osaleb protsessis kohus või omavalitsuse sotsiaalamet. Eestkostja roll võib olla ajutine või püsiv, sõltudes olukorra olemusest ja sellest, kas lapse perekond saab olukorda parandada.
Toetus ja sotsiaalsed hüved
Riik toetab hooldusperes või eestkostes olevaid lapsi ja nende hooldajaid. See võib hõlmata:
- rahapõhist toetust või hoolduspere hüvitist lapse ülalpidamiseks;
- töökoha- ja koolitustugi hooldajatele;
- juurdepääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, nõustamisele ning vajadusel erihooldusele.
Toetuse tingimused ja määrad reguleeritakse riikliku või omavalitsuse tasandi sätetega ning nende kohta saab infot kohaliku sotsiaalametniku käest.
Erinevus lapsendamisest ja tavalisest hooldusest
Lapsendamine erineb hooldusperest: lapsendamine on püsiv õiguslik akt, mille käigus laps muutub seaduslikult osa võtvaks vanema pereliikmeks ja bioloogilised vanemad kaotavad või annavad üle vanemlikud õigused. Hooldus ja hooldusperede paigutus on seevastu tihti ajutine ja õiguslikud sidemed bioloogiliste vanematega võivad püsida. Lisaks on mõnes ühiskonnas olemas traditsiooniline kord, kus lapsi kasvatatakse teistes peredes kui osa sotsiaalsest või kultuurilisest praktikast — see ei pruugi alati olla õiguslik eestkostmine, vaid pigem sotsiaalne kokkulepe.
Kuidas saada abi või algatada eestkostmist Eestis
- Võtke ühendust kohaliku sotsiaaltöö osakonna või lastekaitsega, kui tunnete muret lapse heaolu pärast;
- hooldusvõtmise või eestkostja määramise protsessis kaasatakse pere ja vajadusel ka kohus;
- õigusnõu ja täpsemaid seaduslikke juhiseid saab juristilt või õigusabi teenustest.
Lõppkokkuvõttes on eesmärk tagada iga lapse turvaline ja toetav kasvukeskkond. Kui olete olukorras, kus kaalute eestkostja või hooldusperre paigutamist, pöörduge esmalt kohaliku sotsiaaltöö teenuse poole, et saada juhtumipõhist ja õiguslikult korrektset nõu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hooldusravi?
V: Kasvatushooldus on see, kui laps elab ja tema eest hoolitseb perekond, mis ei ole tema enda perekond, tavaliselt seetõttu, et tema enda vanemad ei ole võimelised tema eest hoolitsema.
K: Mida on vaja teha, et teie kasulaps tunneks end uues kodus oodatuna?
V: Selleks, et teie kasulaps tunneks end oma uues kodus oodatuna, peate te tegema rohkem kui lihtsalt ukse avama. Kasvatuslapse vastuvõtmine teie koju on nagu tasakaalustatav tegevus.
K: Miks võib lapsi panna hooldusperre?
V: Lapsed võidakse panna hooldusperre mitmel põhjusel. Vanemad võivad olla väga haiged või võimetud oma elu kontrollima, võib-olla alkoholismi või narkosõltuvuse tõttu. Nad võivad olla vanglas või lapsi võib ähvardada vägivald oma kodus. Lapsed pannakse hooldusperre, et nad oleksid turvaliselt ja saaksid elada normaalsemat elu kellegi teise kodus.
K: Kes hoolitseb hooldusperre paigutatud lapse eest tema enda vanemate asemel?
V: Isikut, kes hoolitseb kasulapse eest tema enda vanemate asemel, nimetatakse "kasuvanemaks".