Eestkostja (hooldus): määratlus, tüübid ja õigused Eestis

Hooldus (või eestkostmine) tähendab olukorda, kus laps elab ja tema eest hoolitseb perekond või isik, kes ei ole tema bioloogiline vanem. Laps võidakse paigutada hooldusperre või talle määratakse eestkostja, kui tema enda vanemad ei suuda lapsest hoolitseda. Sellel võivad olla mitmesugused põhjused: vanemad võivad olla raske haigusega, suutmatud oma elu kontrollima, kannatada alkoholismi või narkomaania all, viibida vanglas või olla perekonnas oht vägivalla tõttu lapsi ähvardav. Hoolduse eesmärk on tagada lapse turvalisus, heaolu ja võimalus normaalseks arenguks kellegi teise kodus.

Mida tähendab eestkostja ja kasuvanem

Isikut, kes hoolitseb lapse eest tema vanemate asemel, nimetatakse sageli kasuvanemaks või eestkostjaks. Lapse suhtes tehakse kohtulikult või muul õiguslikul alusel lapse jaoks vajalikud otsused ning eestkostjale antakse volitused lapse huvide kaitsmiseks. Termin "in loco parentis" tähendab sõnaselgelt, et eestkostja tegutseb ajutiselt või püsivalt "vanema asemel". See annab eestkostjale õiguse teha igapäevaseid ja mõnel juhul ka olulisi otsuseid lapse hariduse, tervishoiu ja elukoha kohta, kui tegelikud vanemad ei ole selleks võimelised.

Tüübid ja kestus

• Vabatahtlik asendushooldus (hoolduspere) – pere võtab lapse ajutiselt oma hoole alla. See võib olla lühiajaline või pikem, kuni lapse täiskasvanuikka jõudmiseni.
• Kohtulik eestkostmine – kui vanemate õigused on piiratud või nemad ei suuda lapsest hoolitseda, võib kohus või vastav ametiasutus määrata eestkostja.
• Omavalitsuse eestkoste – mõnel juhul vastutab lapse eest kogu omavalitsus kui hooldusorgan.
• Ajutine hooldus – päästmisel või erakorralise sekkumise korral määratakse laps ajutiselt mõnele hooldajale kuni olukorra lahendamiseni.

Hoolduse kestus sõltub iga juhtumi asjaoludest: see võib olla ajutine (näiteks kuni perekond saab vajalikku abi) või kestvuseni, mil laps saavutab täiskasvanuks saamise.

Õigused ja kohustused eestkostjal

Eestkostjal on nii õigusi kui ka kohustusi. Peamised neist on:

• Õigused: esindada last igapäevaste ja teatud õigustoimingute puhul, teha otsuseid tervishoiu, kooli ja elukoha kohta ning kasutada piiratud majanduslikke vahendeid lapse vajaduste katmiseks;
• Kohustused: tagada lapse turvalisus, tervislik kasv ja areng, korraldada haridus, esindada last ametlikes asjaajamistes ning lähtuda lapse huvidest ja parimast heaolust;
• arvestada vajadusel järelevalveasutuse või kohtuga ning pidada nõu sotsiaalteenustega;
• ei tohi kasutada oma positsiooni lapse vara ebaseaduslikuks ärakasutamiseks.

Õiguslikud erisused ja Eestis kehtivad põhimõtted

Seadused ja praktikad erinevates riikides võivad erineda. Eestis on lapse huvid alati prioriteet: eestkostmine või hoolduspaigutus tehakse lapse parima huvi põhimõttest lähtudes. Eestkostja määratakse vastavalt konkreetsetele õiguslikele ja halduslikele protseduuridele ning sageli osaleb protsessis kohus või omavalitsuse sotsiaalamet. Eestkostja roll võib olla ajutine või püsiv, sõltudes olukorra olemusest ja sellest, kas lapse perekond saab olukorda parandada.

Toetus ja sotsiaalsed hüved

Riik toetab hooldusperes või eestkostes olevaid lapsi ja nende hooldajaid. See võib hõlmata:

• rahapõhist toetust või hoolduspere hüvitist lapse ülalpidamiseks;
• töökoha- ja koolitustugi hooldajatele;
• juurdepääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, nõustamisele ning vajadusel erihooldusele.

Toetuse tingimused ja määrad reguleeritakse riikliku või omavalitsuse tasandi sätetega ning nende kohta saab infot kohaliku sotsiaalametniku käest.

Erinevus lapsendamisest ja tavalisest hooldusest

Lapsendamine erineb hooldusperest: lapsendamine on püsiv õiguslik akt, mille käigus laps muutub seaduslikult osa võtvaks vanema pereliikmeks ja bioloogilised vanemad kaotavad või annavad üle vanemlikud õigused. Hooldus ja hooldusperede paigutus on seevastu tihti ajutine ja õiguslikud sidemed bioloogiliste vanematega võivad püsida. Lisaks on mõnes ühiskonnas olemas traditsiooniline kord, kus lapsi kasvatatakse teistes peredes kui osa sotsiaalsest või kultuurilisest praktikast — see ei pruugi alati olla õiguslik eestkostmine, vaid pigem sotsiaalne kokkulepe.

Kuidas saada abi või algatada eestkostmist Eestis

• Võtke ühendust kohaliku sotsiaaltöö osakonna või lastekaitsega, kui tunnete muret lapse heaolu pärast;
• hooldusvõtmise või eestkostja määramise protsessis kaasatakse pere ja vajadusel ka kohus;
• õigusnõu ja täpsemaid seaduslikke juhiseid saab juristilt või õigusabi teenustest.

Lõppkokkuvõttes on eesmärk tagada iga lapse turvaline ja toetav kasvukeskkond. Kui olete olukorras, kus kaalute eestkostja või hooldusperre paigutamist, pöörduge esmalt kohaliku sotsiaaltöö teenuse poole, et saada juhtumipõhist ja õiguslikult korrektset nõu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hooldusravi?

K: Mida on vaja teha, et teie kasulaps tunneks end uues kodus oodatuna?

K: Miks võib lapsi panna hooldusperre?

K: Kes hoolitseb hooldusperre paigutatud lapse eest tema enda vanemate asemel?

Otsing