Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas parandus
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas muudatus (IV muudatus) keelab põhjendamatud läbiotsimised ja arestimised ning nõuab, et iga läbiotsimismäärus peab olema kohtu poolt kinnitatud ja põhjendatud. See on osa õiguste deklaratsioonist. Neljas muudatus võeti vastu vastuseks Briti valitsuse poolt välja antud üldise läbiotsimismääruse (writ of assistance) kuritarvitamisele. See oli peamine pingeallikas revolutsioonieelses Ameerikas. Neljanda muudatusettepaneku esitas kongressis 1789. aastal James Madison koos teiste Bill of Rights'i muudatusettepanekutega. Need esitati vastuseks föderalistide vastuseisule uuele põhiseadusele.
Kongress saatis 1789. aasta augustis osariikidele 12 muudatusettepanekut. Neist 10 kiideti osariikide poolt heaks. Viimane osariik, Virginia, ratifitseeris muudatused (sealhulgas neljanda muudatuse) 15. detsembril 1791. aastal. 1. märtsil 1792 teatas riigisekretär Thomas Jefferson muudatuse vastuvõtmisest.
Esialgu kehtis Bill of Rights osariikide suhtes. Samuti olid föderaalsed kriminaaluurimised riigi ajaloo esimesel sajandil vähem levinud. Nendel põhjustel on neljanda muudatuse kohta vähe kohtupraktikat enne 20. sajandit. Mapp vs. Ohio (1961) kohtuasjas Mapp vs. Ohio (1961) leiti, et see kehtib osariikide suhtes.
Neljanda muudatuse kohaselt peaks läbiotsimine ja arestimine (sealhulgas vahistamine) piirduma konkreetse teabega, mis on esitatud otsuse teinud kohtule. Seda teeb tavaliselt õiguskaitseametnik, kes on andnud vande. Neljanda muudatuse kohtupraktika käsitleb kolme keskset küsimust. Millised valitsuse tegevused kujutavad endast "läbiotsimist" ja "arestimist"? Mis on nende tegevuste tõenäoline põhjus? Kuidas tuleks käsitleda neljanda muudatuse õiguste rikkumisi? Varasemad kohtuotsused piirasid muudatuse kohaldamisala õiguskaitseametniku füüsilise sissetungiga eraomandisse. Kuid kohtuasjas Katz vs. Ameerika Ühendriigid (1967) otsustas ülemkohus, et selle kaitse, näiteks volituse nõue, laieneb nii üksikisikute kui ka füüsiliste kohtade eraelu puutumatusele. Enamiku läbiotsimis- ja arestimistoimingute jaoks vajavad õiguskaitseametnikud luba. Kuid kohus on määratlenud rea erandeid nõusoleku alusel toimuvate läbiotsimiste, mootorsõidukite läbiotsimiste, avalikult nähtavate tõendite, hädavajalike asjaolude, piiriotsingute ja muude olukordade jaoks.
Väljajätmise reegel on üks viis, kuidas muudatusettepanekut rakendatakse. See reegel kehtestati kohtuasjas Weeks vs. Ameerika Ühendriigid (1914) ja selle kohaselt on neljanda muudatuse rikkumise teel saadud tõendid kriminaalmenetluses üldjuhul vastuvõetamatud. Ebaseadusliku läbiotsimise tagajärjel hiljem avastatud tõendid võivad samuti olla vastuvõetamatud kui "mürgise puu vili", välja arvatud juhul, kui need oleks paratamatult avastatud seaduslikul teel.
Õiguste deklaratsioon Rahvusarhiivis
Küsimused ja vastused
K: Mis on neljas muudatusettepanek?
V: Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas muudatus keelab põhjendamatud läbiotsimised ja arestimised ning nõuab, et iga läbiotsimismäärus peab olema kohtu poolt kinnitatud ja põhjendatud. See on osa õiguste deklaratsioonist.
K: Millal see vastu võeti?
V: Neljas muudatusettepanek võeti vastu 15. detsembril 1791, kui Virginia ratifitseeris muudatused (sealhulgas neljanda muudatusettepaneku). 1. märtsil 1792 teatas riigisekretär Thomas Jefferson selle vastuvõtmisest.
K: Kas see kehtib osariikide suhtes?
V: Esialgu ei kohaldatud õiguste deklaratsiooni osariikidele, kuid see muutus 1961. aastal kohtuasjas Mapp vs. Ohio, kus otsustati, et selle kaitse laieneb nii osariikidele kui ka üksikisikutele.
K: Millised on mõned erandid õiguskaitseametnike jaoks, kes vajavad luba?
V: Erandid, mille puhul õiguskaitseametnikud vajavad luba, hõlmavad nõusoleku alusel toimuvaid läbiotsimisi, mootorsõiduki läbiotsimisi, avalikult nähtavaid tõendeid, hädavajalikke asjaolusid, piiriäärseid läbiotsimisi ja muid olukordi.
K: Kuidas rakendatakse neljandat muudatust?
V: Weeks vs. Ameerika Ühendriigid (1914) kohtuotsuses kehtestatud välistamisreegli kohaselt on neljanda muudatuse rikkumise tõttu saadud tõendid kriminaalmenetluses üldjuhul vastuvõetamatud. Ebaseadusliku läbiotsimise tulemusena hiljem avastatud tõendid võivad samuti olla vastuvõetamatud kui "mürgise puu vili", välja arvatud juhul, kui need oleksid paratamatult avastatud seaduslikul teel.
K: Kes tegi ettepaneku selle muudatusettepaneku esitamiseks kongressile?
V: James Madison tegi 1789. aastal koos teiste muudatusettepanekutega ettepaneku viia see muudatus kongressi sisse õiguste seaduse osana, vastuseks föderalistide vastuseisule uue põhiseaduse vastu.
