Ajalugu
Ajalugu on mineviku ja tuleviku sündmuste uurimine. Inimesed teavad, mis juhtus minevikus, vaadeldes mineviku asju, sealhulgas allikaid (nagu raamatud, ajalehed ja kirjad) ja esemeid (nagu keraamika, tööriistad, inimese või looma jäänused). Raamatukogud, arhiivid ja muuseumid koguvad ja hoiavad neid asju, et inimesed saaksid ajalugu uurida. Ajalugu uurivat inimest nimetatakse ajaloolaseks. Inimest, kes uurib esiajalugu ja ajalugu iidsetest kultuuridest maha jäänud asjade kaudu, nimetatakse arheoloogiks. Inimkonda ja ühiskonda uurivat inimest nimetatakse antropoloogiks. Ajaloo uurimiseks ja kirjutamiseks kasutatavate allikate ja meetodite uurimist nimetatakse historiograafiaks.
Inimesed saavad mineviku kohta teavet, kui nad räägivad inimestega, kes mäletavad minevikus toimunud asju. Seda nimetatakse suuliseks ajalooks. Kui inimesed, kes olid olnud orjad ja Ameerika kodusõja üleelanud, said vanaks, salvestasid mõned ajaloolased kõik, mida nad rääkisid, et ajalugu ei läheks kaduma.
Vanasti pidasid inimesed maailma eri paigus eraldi ajalugu, sest nad ei kohtunud üksteisega kuigi sageli. Mõned inimrühmad ei kohtunud kunagi üksteisega. Keskaegne Euroopa, Vana-Rooma ja Vana-Hiina arvasid mõlemad, et nad valitsevad maailma ainsat olulist osa ja et teised osad on "barbarid".
Ajalooline ajajoon
- Eelajalugu
- Vana ajalugu
- Sumer
- Vana-Egiptus
- Babüloonia
- Vana-Armeenia
- Vana-Kreeka
- Vana India
- Vana Hiina ja Jaapan, Korea, Mongoolia
- Vana Kagu-Aasia - Kambodža - Tai - Indoneesia
- Põhja-Ameerika iidlased, muhameedlased, huronid, haida, lenape, mohikaanlased, kreeklased, sioud, inuidid, dene'id.
- Vana Kesk-Ameerika - asteegid, maiad, olmekid, toltekid, Teotihuacan, mixteekid
- Vana Lõuna-Ameerika - inkad, Chimu, Tihuanacu, Huari
- Vana Aafrika
- Vana-Austraalia
- Rooma impeerium
- Kristlik Rooma - Justinianus kuni Bütsantsi tõusuni
- Hiina dünastiaid
- Bütsantsi impeerium
- Varajane islami kalifaat - Muhammad kuni ristisõdadeni
- Varane keskaeg - Euroopa pimedate aegade lõpp kuni roomakatoliku kiriku tõusuni
- Kõrge keskaeg ja ristisõjad - konflikt islamiga, katarid, paganlikud hõimud Leedus jne.
- Hiliskeskaeg - 13. sajand kuni 15. sajand
- Hilisem islami kalifaat - kuni moslemi Hispaania langemiseni
- Mongolite impeerium
- Renessanss - 15. sajandi teaduse uuenemine jne, mis põhineb Vana-Kreeka ja Rooma impeeriumi tekstidel, mida moslemid säilitasid ja kristlased vallutasid.
- Euroopa koloniseerimine Ameerikas - 15. sajandi mõju Ameerikale
- Barokiajastu - 16. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi lõpu keskpaigani.
- Osmanite impeeriumi konflikt Austria-Ungari riikidega
- Qingi dünastia tõus Hiinas
- Valgustusajastu - 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi lõpuni
- 19. sajand
- 20. sajand
- Austraalia ajalugu alates Austraalia koloniseerimisest
- Ameerika Ühendriikide ajalugu
- Kaasaegne ajalugu ja kaasaegse maailma võimustruktuuri teke
- Esimene maailmasõda
- Teine maailmasõda
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esiletõus - kuidas see muutus nii keskseks.
- Hiina revolutsioon, India jagamine, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
- USA ja Nõukogude Liidu vaheline külm sõda, sealhulgas Korea sõda, Vietnami sõda, Nõukogude-Afganistani sõda.
- Hiljutised konfliktid moslemimaailmas - Araabia-Iisraeli sõjad, USA sissetung Afganistani, USA sissetung Iraaki.
- Hiljutised konfliktid Lääne-Aafrikas - Uganda, Tšaad, Rwanda, Kongo, Libeeria, Elevandiluurannik jne.
Praegused sündmused, kaasaegne majandusajalugu, kaasaegne sotsiaalajalugu ja kaasaegne intellektuaalne ajalugu võtavad väga erinevaid seisukohti selle kohta, kuidas ajalugu on mõjutanud meie tänast mõtlemist.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse minevikusündmuste uurimist?
V: Minevikusündmuste uurimist nimetatakse ajalooks.
K: Kes on ajaloolased ja millega nad tegelevad?
V: Ajaloolased on inimesed, kes uurivad ajalugu. Nad uurivad mineviku asju, näiteks allikaid, ehitisi ja esemeid, et teada saada, mis toimus minevikus.
K: Kes uurib eelajalugu ja iidseid kultuure?
V: Arheoloog uurib eelajalugu ja iidseid kultuure, uurides nendest kultuuridest maha jäänud asju.
K: Mis on antropoloog?
V: Antropoloog on inimene, kes uurib inimkonda ja ühiskonda.
K: Mis on ajalookirjandus?
V: Historiograafia on ajaloo uurimise ja kirjutamise allikate ja meetodite uurimine.
K: Kuidas saavad inimesed minevikku tundma õppida?
V: Inimesed saavad mineviku kohta teada, rääkides inimestega, kes mäletavad mingil ajal toimunud asju (nn suuline ajalugu), või vaadeldes mineviku asju, sealhulgas allikaid, ehitisi, esemeid jne.
K: Kuidas olid maailma eri osad vanasti omavahel seotud? V: Vanasti olid maailma eri osad omavahel seotud, isegi kui nad seda ei teadvustanud, sest keskaegse Euroopa, Vana-Rooma ja Vana-Hiina valitsejad arvasid igaüks, et nad valitsevad ainult olulisi maailmaosi, samas kui teised osad olid "barbarid".
