Libeeria – Lääne-Aafrika vabariik: ajalugu, rahvastik ja poliitika

Libeeria Vabariik on väike riik Lääne-Aafrika rannikul. 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses on riiki rängalt mõjutanud kaks kodusõda. Libeerias elab umbes 3 300 000 inimest. Libeeria pealinn on Monrovia. Libeeria, Darwiish State (või Daraawiish State) ja Etioopia olid ainsad riigid, mis vältisid koloniseerimist "Scramble for Africa" käigus.

Riigi nimi on ladina keeles "Vaba maa", sest selle asutasid 19. sajandi alguses vabastatud Ameerika orjad. See sai iseseisvaks 26. juulil 1847. aastal. Ametlik keel on inglise keel.

Riigi põhiseadus on sarnane Ameerika Ühendriikide omaga. 2017. aasta sügisel toimunud valimistel sai George Weah Libeeria kahekümne viiendaks presidendiks. Ta astus ametisse 22. jaanuaril 2018. Weahile eelnenud president oli Ellen Johnson Sirleaf, esimene Aafrika naispresident.

Laevade jaoks on Libeeria mugavuslipp.

Ajalugu ja iseseisvumine

Libeeria asutati 19. sajandi alguses Ameerikast vabastatud mustanahaliste ja vabade orjade asundusena, keda toetasid peamiselt Ameerika koloniseerimisühingud. Linn Monrovia on nimetatud Ameerika presidendi James Monroe järgi. 26. juulil 1847 kuulutas Libeeria end iseseisvaks vabariigiks ning selle põhiseadus ja riigikorraldus on tugevalt mõjutanud Ameerika Ühendriikide riigivõimu mudelit.

20. sajandil kujunes Libeeria välja esinduslikuks riigiks Lääne-Aafrika kontekstis, kuid 1980. aastate lõpul algasid poliitilised pinged, mis puhkesid kaheks laialdaseks kodusõjaks (1989–1997 ja 1999–2003). Konfliktid tõid kaasa tuhandeid hukkunuid, massilisi sisserändeid ja infrastruktuuri hävitamist. Rahvusvaheline kogukond ja ÜRO rahuvalvajad aitasid stabiilsust taastada, ent poliitiline ja majanduslik taastumine on jätkunud järkjärguliselt.

Geograafia ja elanikud

Libeeria asub Lääne-Aafrika rannikul ja piirneb lääne pool Sierra Leone, põhjapool Guinea ja idas Ivoorrannaga. Riigi looderannik on Araabses ookeanis (Atlandi ookean). Pindala on umbes 111 000 km², maastik on valdavalt rannikualadel tasane ning sisemaal on udune troopiline mets ja lagendikud.

Rahvastik on mitmerahvuseline. Suuremad etnilised rühmad on Kpelle, Bassa, Gio (Kru/Gio), Mandingo jt. Religiooniliselt on enamik kristlased, olemas ka islamiusulised ja traditsionaalsed uskumused. Ametlik keel on inglise keel, kuid igapäevases suhtluses kasutatakse paljusid kohalikke keeli.

Tuleb märgata, et varasemates andmetes on toodud numbri 3 300 000 kohta — viimaste hinnangute järgi on elanike arv kasvanud ja uued allikad panevad selle väärtuse suurusjärku 4–5 miljonit (sõltuvalt statistikaallikast ja küsitlustest).

Poliitika ja valitsemine

Libeeria on presidendirežiimiga vabariik. Riigi põhiseadus on inspireeritud Ameerika Ühendriikidest: riigil on tugev president, kakskamaraline parlament (senat ja alamkoda) ning sõltumatu õigussüsteem. Riik jaguneb administratiivselt 15 maakonnaks.

Olulised hiljutised sündmused: 2017. aasta valimiste tulemusena sai presidendiks George Weah, kes astus ametisse 22. jaanuaril 2018. Enne seda juhtis riiki Ellen Johnson Sirleaf (2006–2018), kes on tuntud kui Aafrika esimene valitud naispresident. Pärast kodusõdu on Libeeria teinud samme demokraatia taastamiseks, kuid riik seisab endiselt silmitsi korruptsiooni, nõrga infrastruktuuri ja piiratud riigiteenustega.

Majandus

Majandus põhineb põllumajandusel (riis, kassava, maapähklid), loodusvaradel (raud, teemant, puidu eksport) ning välisabi ja investeeringute toel. Ajalooliselt oli tähtis kummi tootmine (suur tööandja oli Firestone); tänapäeval on majandus mitmekesisem, kuid areng on aeglane ja paljud inimesed elavad vaesuses.

Riigi valuuta on Libeeria dollar, kuid laialdaselt kasutatakse ka USA dollarit. Merendus- ja laevaregistrid on riigile olulised: Libeeria on tuntud kui üks maailma suurimaid mugavuslipu registri pidajaid, mis toob sissetulekut majandusse läbi laevandusregistri teenustasude.

Tervis, haridus ja kultuur

Kodupõhine tervishoid ja haridus on paranenud, kuid teenuste kättesaadavus on piiratud, eriti maapiirkondades. 2014–2016 toimunud Lääne-Aafrika ebola-epideemia tabas Libeeriat tugevalt ja mõjutas oluliselt avalikku tervishoidu ning majandust; taastumine on toimunud järk-järgult.

Kultuuriliselt on Libeerial rikas traditsiooniline kunst, muusika ja tants. Kohalik toit põhineb teraviljal ja juurviljadel (näiteks riis ja kassava). Riigi iseseisvuspäev (26. juuli) on suur rahvuspüha.

Välissuhted ja julgeolek

Libeeria hoiab tihedaid sidemeid Ameerika Ühendriikide ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Pärast kodusõdu aitasid rahuvalvejõud ja rahvusvahelised organisatsioonid taastada julgeolekut ning toetada demokraatiat ja taastamistöid.

Peamised väljakutsed ja perspektiivid

• Majandusliku arengu ja töökohtade loomine noorte jaoks;
• korruptsiooni ja juhtimisprobleemide vähendamine;
• põhivajaduste (tervishoid, haridus, elekter, veevõrk) kättesaadavuse parandamine;
• loodusvarade vastutustundlik ja keskkonnasäästlik kasutamine.

Kokkuvõttes on Libeeria riik, millel on eriline ajalooline taust (asutatud Ameerikast saabunud vabastatud orjade poolt), keeruline kaasaegne ajalugu kodusõdade ja epideemiatega, kuid samas ka püsiv püüdlus demokraatia, stabiilsuse ja majandusliku taastumise suunas.

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Libeeria?

K: Kui palju inimesi elab Libeerias?

K: Milline on Libeeria pealinn?

K: Milliste riikidega on Libeerial ühised piirid?

K: Kas Libeeria on laevade mugavuslipp?

K: Kus asub Libeeria Vabariik?

Otsing