Etioopia on riik Somaali poolsaarel Aafrika sarves. Tal on üks maailma vanimaid ja parima dokumentatsiooniga ajaloosid — riigi ajalugu hõlmab Aksumi kuningriiki, keskaja kuningavõime ja modernse riigi arengut. Etioopia oli üks vähestest Aafrika riikidest, mis suures plaanis vältis koloniseerimist kuni 1935.–1941. aasta Itaalia okupeerimiseni; 1935. aastal algas itaalia sissetung ja 1936. aastal kuulutati Etioopia okupeerituks (vt itaallased). Riiki on varem nimetatud Abessiinia. Sõna "Etioopia" tuleneb kreekakeelsest sõnast Αἰθιοπία, mis tõlkes viitab "päikesega põletatud näole". Etioopia on maailma suurima rahvaarvuga sisemaa riik — pärast Eritrea iseseisvumist 1993. aastal jäi Etioopialt Punase mere sadamate otsene ligipääs ära.
Ajalugu lühidalt
Etioopia ajalugu ulatub antiikaja Aksumi kuningriigini (umbes 1.–7. sajand pKr), mis oli oluline kaubandusriik ja kultuurikeskus. Keskajal tekkisid mitmed dünastiad, sealhulgas Zagwe ja hiljem Solomoni dünastia, mille järgi on seotud legendaarne seos Salomoni kuningaga. 20. sajandil oli üks kuulsamaid valitsejaid keiser Haile Selassie, kelle kukutamine 1974 tõi kaasa kommunistliku Derg-režiimi. 1991. aastal saabus lõpp Dergile ja 1995. aastast on Etioopia rahvusriikideks jaotatud liiduvabariigiks, kus osariigid tuginevad suures osas etnilisele administratsioonile. Alates 2020. aastast on olnud riigis ja selle piirialadel ka rasket poliitilist pinget ja relvastatud konflikte, millel on olnud tõsised humanitaarsed tagajärjed.
Geograafia ja kliima
Etioopia on peamiselt kõrgustikuline: Etioopia Kõrgustik ulatub üle 3000 meetri mitmes kohas. Riigi keskosa on mägine, lõuna- ja idas asub Sõltumatu Rift (Aafrika lõheala), kus paiknevad ka suuremad järvestikud. Põhjavoolavad jõed, eriti Abbay ehk Sinine Niilus, algavad Etioopia alalt ja toovad olulise osa Niiluse veest.
- Pindala: suur siseala, varieeruv maastik
- Naabrid: Eritrea, Djibouti, Somaalia (Somalia), Keenia, Sudaan ja Lõuna-Sudaan
- Kliima: mitmekesine — kõrgel maal on jahutavam ja niiskem, madalamaal kuum ja kuiv; sadestumine on hooajaline
Rahvad, keeled ja usk
Etioopia on rahvuslikult ja keeleliselt väga mitmekesine. Peamised rahvusrühmad on:
- Oromo — üks suurimaid rahvusi Etioopias (rõhutatud kujunemas ka poliitiliselt)
- Amhara — ajalooliselt tugev mõju, amari keel (amhara) on laialt tuntud
- Tigray — põhjaosas, oma keele (tigriini) ja kultuuriga
- Somaali etnilised rühmad — idapiirkondades
- Mitmed teised rahvad ja kildkonnad üle riigi
Keel: ametlikke keeli on mitu ning piirkondlikud omavalitsused kasutavad enda keeli; amhari keel on ajalooliselt olnud laialt kasutatav riigi töökeel. Etioopia kirjapildi aluseks on ge'ezi kiri (etiopiline kiri), mida kasutatakse ka kirikus ja mõnedes keeltes.
Usk: Etioopias on traditsiooniliselt tugevad usulised kogukonnad — suur osa elanikkonnast järgib Etioopia Õigeusu (Ethiopian Orthodox Tewahedo), lisaks on suur moslemite ja protestantide osakaal. Religioonid mõjutavad tugevalt pühade, rituaalide ja igapäevase kultuuri kulgu.
Kultuur ja igapäevaelu
Etioopia kultuur on mitmekihiline ja sisaldab muusikat, tantsu, kööki ja erilise tähtsusega rituaale. Mõned iseloomulikud tunnused:
- Kohvikultuur: kohvi avastamise legend on seotud Etioopiaga; traditsiooniline kohvitsükkel (kohviseremoonia) on tähtis sotsiaalne rituaal
- Köök: tuntud roog injera (hapukamast tainast pannkook) ja erinevad karri- ja lihapõhised toidud
- Pühad: Timkat (epifaania), Meskel ja teised religioossed tähtpäevad on olulised ning kaasnevad suurejooneliste tseremooniatega
- Kunst ja arhitektuur: Aksumi obeliskid, rock-hewn kirikud Lalibelas ja iidne käsikirjakultuur ge’ezi keeles
- Kalender ja kella systeem: Etioopia kalender on umbes seitsme–kaheksa aasta võrra maas võrreldes gregooriuse kalendriga ja koosneb 13 kuulest; ka kellaajad arvestatakse teistmoodi (päeva algus tavaliselt umbes kell 6 hommikul läänelikus tähenduses)
Majandus ja loodusvarad
Etioopia majandus põhineb suurel määral põllumajandusel — kohv, teraviljad ja lamba- ning veisekasvatus on olulised. Kohv on riigi tähtsamaid ekspordiartikleid. Samal ajal püüab riik arendada infrastruktuuri, energiat (hüdroelektrijaamad nagu Grand Ethiopian Renaissance Dam on suurprojekt) ja tööstust, ent seisab silmitsi vaesuse, toidujulgeoleku ja poliitiliste väljakutsetega. Looduslik mitmekesisus hõlmab mägesid, rohumaid ja rannikupiirkondi (enne Eritrea iseseisvumist ka mereradu).
Tähtsamad vaatamisväärsused
- Lalibela rock-hewn kirikud — UNESCO maailmapärand
- Aksum — antiikse Aksumi kuningriigi varemed ja obeliskid
- Gondar — kuningalinn koos kindluste ja kirikutega
- Simien Mountains ja Bale Mountains — rahvuspargid kõrgeimaal, rikkaliku looduse ja elusloodusega
Asjaolud ja väljavaated: Etioopia on oma ajaloo, kultuuri ja looduse poolest unikaalne riik Aafrikas. Riik püüab tasakaalustada kiiresti kasvanud rahvastiku vajadusi, majandusarengut ja poliitilist stabiilsust. Rahvusvahelised ja piirkondlikud suhted (sh suhe naabritega ning Eritrea iseseisvumise tagajärjed) mõjutavad tugevalt nii majanduslikku kui ka geopoliitilist olukorda.
