Etioopia – Aafrika riik: ajalugu, geograafia, rahvad ja kultuur
Avasta Etioopia: rikas ajalugu, mitmekesine geograafia, eri rahvad ja elav kultuur — lummavad traditsioonid, maitsev köök ja hingemattev loodus.
Etioopia on riik Somaali poolsaarel Aafrika sarves. Tal on üks maailma vanimaid ja parima dokumentatsiooniga ajaloosid — riigi ajalugu hõlmab Aksumi kuningriiki, keskaja kuningavõime ja modernse riigi arengut. Etioopia oli üks vähestest Aafrika riikidest, mis suures plaanis vältis koloniseerimist kuni 1935.–1941. aasta Itaalia okupeerimiseni; 1935. aastal algas itaalia sissetung ja 1936. aastal kuulutati Etioopia okupeerituks (vt itaallased). Riiki on varem nimetatud Abessiinia. Sõna "Etioopia" tuleneb kreekakeelsest sõnast Αἰθιοπία, mis tõlkes viitab "päikesega põletatud näole". Etioopia on maailma suurima rahvaarvuga sisemaa riik — pärast Eritrea iseseisvumist 1993. aastal jäi Etioopialt Punase mere sadamate otsene ligipääs ära.
Ajalugu lühidalt
Etioopia ajalugu ulatub antiikaja Aksumi kuningriigini (umbes 1.–7. sajand pKr), mis oli oluline kaubandusriik ja kultuurikeskus. Keskajal tekkisid mitmed dünastiad, sealhulgas Zagwe ja hiljem Solomoni dünastia, mille järgi on seotud legendaarne seos Salomoni kuningaga. 20. sajandil oli üks kuulsamaid valitsejaid keiser Haile Selassie, kelle kukutamine 1974 tõi kaasa kommunistliku Derg-režiimi. 1991. aastal saabus lõpp Dergile ja 1995. aastast on Etioopia rahvusriikideks jaotatud liiduvabariigiks, kus osariigid tuginevad suures osas etnilisele administratsioonile. Alates 2020. aastast on olnud riigis ja selle piirialadel ka rasket poliitilist pinget ja relvastatud konflikte, millel on olnud tõsised humanitaarsed tagajärjed.
Geograafia ja kliima
Etioopia on peamiselt kõrgustikuline: Etioopia Kõrgustik ulatub üle 3000 meetri mitmes kohas. Riigi keskosa on mägine, lõuna- ja idas asub Sõltumatu Rift (Aafrika lõheala), kus paiknevad ka suuremad järvestikud. Põhjavoolavad jõed, eriti Abbay ehk Sinine Niilus, algavad Etioopia alalt ja toovad olulise osa Niiluse veest.
- Pindala: suur siseala, varieeruv maastik
- Naabrid: Eritrea, Djibouti, Somaalia (Somalia), Keenia, Sudaan ja Lõuna-Sudaan
- Kliima: mitmekesine — kõrgel maal on jahutavam ja niiskem, madalamaal kuum ja kuiv; sadestumine on hooajaline
Rahvad, keeled ja usk
Etioopia on rahvuslikult ja keeleliselt väga mitmekesine. Peamised rahvusrühmad on:
- Oromo — üks suurimaid rahvusi Etioopias (rõhutatud kujunemas ka poliitiliselt)
- Amhara — ajalooliselt tugev mõju, amari keel (amhara) on laialt tuntud
- Tigray — põhjaosas, oma keele (tigriini) ja kultuuriga
- Somaali etnilised rühmad — idapiirkondades
- Mitmed teised rahvad ja kildkonnad üle riigi
Keel: ametlikke keeli on mitu ning piirkondlikud omavalitsused kasutavad enda keeli; amhari keel on ajalooliselt olnud laialt kasutatav riigi töökeel. Etioopia kirjapildi aluseks on ge'ezi kiri (etiopiline kiri), mida kasutatakse ka kirikus ja mõnedes keeltes.
Usk: Etioopias on traditsiooniliselt tugevad usulised kogukonnad — suur osa elanikkonnast järgib Etioopia Õigeusu (Ethiopian Orthodox Tewahedo), lisaks on suur moslemite ja protestantide osakaal. Religioonid mõjutavad tugevalt pühade, rituaalide ja igapäevase kultuuri kulgu.
Kultuur ja igapäevaelu
Etioopia kultuur on mitmekihiline ja sisaldab muusikat, tantsu, kööki ja erilise tähtsusega rituaale. Mõned iseloomulikud tunnused:
- Kohvikultuur: kohvi avastamise legend on seotud Etioopiaga; traditsiooniline kohvitsükkel (kohviseremoonia) on tähtis sotsiaalne rituaal
- Köök: tuntud roog injera (hapukamast tainast pannkook) ja erinevad karri- ja lihapõhised toidud
- Pühad: Timkat (epifaania), Meskel ja teised religioossed tähtpäevad on olulised ning kaasnevad suurejooneliste tseremooniatega
- Kunst ja arhitektuur: Aksumi obeliskid, rock-hewn kirikud Lalibelas ja iidne käsikirjakultuur ge’ezi keeles
- Kalender ja kella systeem: Etioopia kalender on umbes seitsme–kaheksa aasta võrra maas võrreldes gregooriuse kalendriga ja koosneb 13 kuulest; ka kellaajad arvestatakse teistmoodi (päeva algus tavaliselt umbes kell 6 hommikul läänelikus tähenduses)
Majandus ja loodusvarad
Etioopia majandus põhineb suurel määral põllumajandusel — kohv, teraviljad ja lamba- ning veisekasvatus on olulised. Kohv on riigi tähtsamaid ekspordiartikleid. Samal ajal püüab riik arendada infrastruktuuri, energiat (hüdroelektrijaamad nagu Grand Ethiopian Renaissance Dam on suurprojekt) ja tööstust, ent seisab silmitsi vaesuse, toidujulgeoleku ja poliitiliste väljakutsetega. Looduslik mitmekesisus hõlmab mägesid, rohumaid ja rannikupiirkondi (enne Eritrea iseseisvumist ka mereradu).
Tähtsamad vaatamisväärsused
- Lalibela rock-hewn kirikud — UNESCO maailmapärand
- Aksum — antiikse Aksumi kuningriigi varemed ja obeliskid
- Gondar — kuningalinn koos kindluste ja kirikutega
- Simien Mountains ja Bale Mountains — rahvuspargid kõrgeimaal, rikkaliku looduse ja elusloodusega
Asjaolud ja väljavaated: Etioopia on oma ajaloo, kultuuri ja looduse poolest unikaalne riik Aafrikas. Riik püüab tasakaalustada kiiresti kasvanud rahvastiku vajadusi, majandusarengut ja poliitilist stabiilsust. Rahvusvahelised ja piirkondlikud suhted (sh suhe naabritega ning Eritrea iseseisvumise tagajärjed) mõjutavad tugevalt nii majanduslikku kui ka geopoliitilist olukorda.
Ajalugu
Aksumi kuningriik, esimene teadaolev Etioopia suurriik, tekkis esimesel sajandil pKr. Pärsia religioosne tegelane Mani loetles Aksumi koos Rooma, Pärsia ja Hiinaga üheks oma aja nelja suurriigi hulka. Just 4. sajandi alguses võeti õukonda süüria-kreeka laevahukk Frumentius, kes aja jooksul muutis kuningas Ezana kristluseks, muutes kristluse Etioopia religiooniks. Selle eest sai ta tiitli "Abba Selama". Erinevatel aegadel, sealhulgas 6. sajandil, valitses Axum suurema osa tänapäeva Jeemenist, mis asus kohe üle Punase mere.
Tegelike axumiitide kuningate valitsejate rida lõppes umbes 950. aasta paiku pKr, kui juudi kuninganna Gudit kukutas nad; seejärel järgnes Zagwe dünastia umbes 300 aastaks. Umbes 1270 pKr tuli Etioopiat valitsema Solomonide dünastia, kes väitis, et nad on Axumi kuningatega sugulased (kuigi nende väide oli ebateaduslik, nad olid isegi Lõuna-Etioopia inimesed, nagu Shewa ja muu taoline). Nad nimetasid end Neguse Negest ("Kuningate kuningas" või keiser), põhjendades oma väiteid oma otsesele sugulusele kuningas Saalomoni ja Šeba kuningannaga.
Keiser Lebna Dengeli valitsemise ajal sõlmis Etioopia 1520. aastal esimese hea kontakti Euroopa riigiga, Portugaliga. Kui Somaalia kindral ja imaam Ahmad ibn Ibrihim al-Ghazi ründas keisririiki, vastas Portugal Lebna Dengeli abitaotlusele 400 musketäriga, aidates tema pojal Gelawdewos al-Ghazit võita ja tema valitsust uuesti üles ehitada. Kuid jesuiitide misjonärid solvasid aja jooksul kohalike etiooplaste õigeusu usku ja 17. sajandi keskel vabanes keiser Fasilidos neist misjonäridest. Samal ajal hakkas oromo rahvas Abessiinia aladel Etioopia kristlikke võimusid kahtluse alla seadma ja soovis säilitada oma usku.
Kõik see viis Etioopia isolatsiooni 1700. aastatel. Keisritest said kujukesed, keda kontrollisid sõjapealikud nagu Ras Mikael Sehul Tigrayst. Kuid amhara keel on Etioopia rahvuskeel. Etioopia isoleeritus lõppes pärast Briti missiooni, mis lõi kahe riigi vahel sõprust, kuid alles Tewodros II valitsemisajal hakkas Etioopia taas maailma asjades osalema.
1896. aastal alistas Itaalia otsustavalt Adwa lahingus keiser Meneliku, Shewa provintsist pärit Amhara keisri. See lahing hajutas arusaama, et eurooplased on ülekaalus ja neid ei saa mustanahaline armee võita. See andis tõuke panaatriumi liikumisele ja lootust teistele Aafrika riikidele, kes olid vallutatud. See võit tegi Etioopia ainsaks Aafrika riigiks, kes alistas edukalt Euroopa väe Aafrika võidu ajal. 1936. aastal ründas Itaalia taas kord ja suutis Etioopia okupeerida kuni 1941. aastani. Viieaastane okupatsioon lõppes, keiser Haile Selassie sai trooni tagasi.
Revolutsioonilised kukutasid ja tapsid keisri 1974. aastal. Sellest tulenev kodusõda kestis 1991. aastani. Eritrea sai iseseisvaks ja võitles hiljem Eritrea-Etioopia sõjas.
Piirkonnad, tsoonid ja piirkonnad
Enne 1996. aastat oli Etioopia jagatud 13 provintsiks. Nüüd on Etioopias etnilisel alusel piirkondlikud riigid, tsoonid, piirkonnad ja linnaosad.
On üheksa piirkonda, kuuskümmend kaheksa tsooni ja kaks prahitud linna. Etioopia jaguneb veel 550 woredaks ja mitmeks erilise woredaks.
Üheksa piirkonda ja kaks prahitud linna (kursiivis) on järgmised:
|
|
Majandus
Kohvitootmine on Etioopias pikaajaline traditsioon.
Kohvi sorteerimine Awasas
Seotud leheküljed
- Etioopia olümpiamängudel
- Etioopia jalgpallikoondis
- Etioopia jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on Etioopia nimi amhara keeles?
V: Amhara keeles nimetatakse Etioopiat ኢትዮጵያ.
K: Mis oli varem Etioopia nimi?
V: Etioopia oli varem tuntud kui Abessiinia.
K: Kuidas vältis Etioopia koloniseerimist "Scramble for Africa" ajal?
V: Etioopia vältis koloniseerimist "Scramble for Africa" ajal, jäädes iseseisvaks kuni 1935. aastani, mil itaallased Benito Mussolini juhtimisel Etioopia vallutasid.
K: Kust tuleb sõna "Etioopia"?
V: Sõna "Etioopia" tuleneb kreekakeelsest sõnast ֱἰטיןנב (IPA:/ˌaitʰioˈpia/), mis tähendab päikesevalguse põletatud nägu.
Küsimus: Kas Etioopia on sisemaariik?
V: Jah, Etioopia on sisemaariik ja see on ka kõige suurema rahvaarvuga sisemaariik maailmas.
K: Millal sai Eritrea iseseisvuse?
V: Eritrea sai iseseisvuse 1993. aastal.
K: Mis juhtus Etioopiaga pärast Eritrea iseseisvumist?
V: Pärast Eritrea iseseisvumist kaotas Etioopia oma Punase mere sadamad.
Otsige