Eritrea ja Etioopia sõda (1998–2000): põhjused, sündmused ja tagajärjed

Eritrea ja Etioopia sõda 1998–2000: põhjused, peamised sündmused (sh Badme), inimkaotused ja poliitilised tagajärjed — põhjalik ja analüütiline ülevaade.

Autor: Leandro Alegsa

Eritrea-Etioopia sõda oli sõda Etioopia ja Eritrea vahel. See kestis 1998. aasta maist kuni 2000. aasta juunini. Mõlemad riigid kulutasid sõjale sadu miljoneid dollareid ja konfliktis hukkus kümneid tuhandeid inimesi. Sõja tulemuseks olid väikesed muutused kahe riigi vahelisel piiril.

Eritrea iseseisvussõda kestis 30 aastat, mis algas 1961. aastal ja lõppes 1991. aastal, kui Eritrea sai lõpuks iseseisvaks. Selle aja jooksul toimus ka Etioopias kodusõda, mis algas 1975. aastal. Selle sõja alustas Tigray Rahvavabastusrinne (TPLF) mässuna, et kukutada Dergi (sõjaväeline komitee, mis oli 1974. aastal kukutanud keiser Haile Selassie) marksistliku sõjaväelise diktatuuri. TPLF ja Eritrea Rahvavabastusrinne olid kodusõja ajal hirmsad liitlased, kuid seejärel ei suutnud Etioopia ja Eritrea kokku leppida, kus oli piir pärast Eritrea iseseisvumist. Üks peamisi konfliktipiirkondi keskendus Badme'ile.

Taust

Pärast Eritrea iseseisvumist 1993. aastal jäi kaks uut riiki omavahelise piiri täpse märgistamisega hädas. Nõukogude ja koloniaalse pärandi tõttu ei olnud terve joonis piiri kohta selge ning eri allikad andsid sama ala kohta vastuolulisi kaarte. Lisaks mõjutasid suhteid rahvuslikud tunded, piirialade elanike kohaliku dökompositsioon ning majanduslikud ja poliitilised huvid.

Põhjused

  • Piirivaidlus: peamine otsene põhjus oli vaidlus Badme ja teiste väikeste piiriküla(de) üle — kummagi riigi jaoks oli ala kas geograafiliselt, poliitiliselt või sümboolselt oluline.
  • Sõjaväeline retoorika ja provokatsioonid: mõlemad pooled tegutsesid aeg-ajalt ründavalt või paigutades relvajõude piirile, mis suurendas pinget ja viis äkiliste kokkupõrgeteni.
  • Sisesed poliitilised pinged: Etioopia poliitiline olukord ja Eritrea liigset surve tundvad juhtkonnad kasutasid mõnikord konflikti ka sisepoliitiliseks suunamiseks.
  • Majanduslikud ja strateegilised huvid: piirialad mõjutasid ligipääsu teedele, veeallikatele ja mainele regioonis.

Sõjategevuse kulg (peamised etapid)

  • Mai 1998 – suured relvakonfliktid algasid pärast piirilisi kokkupõrkeid ja väidetavat Etioopia rünnakut; mõlemad pooled mobiliseerisid kiiresti suuri armeekoguseid.
  • 1998–1999 – lahingud Badme ja teiste lõunapiiri alade pärast; sõjategevus hõlmas nii tankilahinguid, jalaväe kokkupõrkeid kui ka õhuhäireid ja lennurünnakuid.
  • 1999 – konflikt läks laiemaks piiriliste tugevnemiste ja mitme-rindeliste lahingute tõttu; kodus kasutati ka kõrgendatud mobilisatsiooni ja varustust.
  • 1999–2000 – staadium, kus lahingutegevus paljudes piirkondades muutus staatooniliseks ja kaevikulahingute ning lõhkeainete kasutamine põhjustas suuri kaotusi mõlemasse suunas.
  • Mai–juuni 2000 – Etioopia vägede laialdane vasturünnak ja sissemarsš Eritrea territooriumile tõi sõjategevusele pöörde; rahvusvahelise surve all saavutasid pooled kokkuleppe, mis viis vaherahu ja vahendusläbirääkimisteni.

Rahvusvaheline vahendus ja Alžiri leping

Rahvusvaheline kogukond, sh Aafrika Liiga (seni OAU) ja ÜRO, sekkusid vahenduskatsetega. Kõige olulisem samm oli 2000. aasta detsembris sõlmitud Alžiri vaherahu- ja lepingu kokkulepe (Algiers Agreement), mis tõi kaasa sõjategevuse lõpetamise ja rahvusvahelise piirilepituskomisjoni (Boundary Commission) loomise.

2002. aastal otsustas rahvusvaheline komisjon, et Badme kuulub Eritreale. Eritrea aktsepteeris otsuse; Etioopia valitsus ei rakendanud otsust kohe praktikas, mistõttu piiriõiguslik vaidlus ja pinged jäid pikka aega püsima. Piiri formaalne ja järkjärguline normaliseerumine toimus alles hiljem, eriti pärast Etioopia peaministri Abiy Ahmedi initsiatiivi 2018. aastal, mil algas suhte normaliseerimine ja diplomaatiliste suhete taastamine.

Tagajärjed

  • Inimkaotused ja kannatused: hinnanguliselt hukkus ja sai vigastada kümneid tuhandeid inimesi. Paljud olid tsiviilisikud; tuhanded jäid kodutuks või põgenesid konfliktipiirkondadest.
  • Majanduslik mõju: kummagi riigi majandused kannatasid suurte sõjaliste kulutuste ja kaubanduse- ning investeeringute vähenemise tõttu. Kokkuvõttes läks konflikt riikidele maksma sadu miljoneid kuni miljarditesse ulatuvaid dollarisummaid.
  • Poliitilised mõjud: sõda jätsid mõlema riigi poliitikasse pikaajalise umbusu ja militariseerituse. Etioopias mõjutas konflikt ka sisepoliitikat ning suhete dünaamikat Tigray piirkonna ja keskvalitsuse vahel.
  • Piir ja õiguslikud vaidlused: kuigi rahvusvaheline komisjon tegi lahendi, võttis selle praktiline rakendamine aega aastaid ja oli algselt konfliktialgne. 2018. aasta rahuleping tähistas olulist lõhet, kuid piirijärgne töö ja miinide eemaldamine jätkus veel kaua.
  • Humanitaarprobleemid ja lõhkeained: laialdane miinestus, hävinud infrastruktuur ja traumaatilised kogemused tekitasid jätkuvaid riske tsiviilelanikele ja piirangud põllumajandustegevusele.
  • Regionaalne stabiilsus: konflikt mõjutas kogu regionaalset julgeolekut ning tõi esile vajaduse tugevama rahvusvahelise vahendamise ja konfliktide ennetamise järele Ida-Aafrika regioonis.

Märkus ja järeldus

Eritrea ja Etioopia konflikt 1998–2000 oli halbaks näiteks sellest, kuidas piirivaidlused koos poliitiliste ja majanduslike pingetega võivad kiirendada relvastatud konflikti. Kuigi relvastatud lahingud lõppesid Alžiri lepinguga ja hilisematel aastatel saavutati lähemad diplomaatilised suhted, on sõja tagajärjed — inimkaotus, majanduslikud kaotused ja miinide oht — mõlema riigi jaoks kestnud aastaid. Õppetund on see, et pikaajaliste piirivaidluste lahendamiseks on vaja objektiivset rahvusvahelist vahendust, selget piiritähistust ja jätkusuutlikku rahuläbirääkimiste protsessi.

Sündmused

Sõda kestis 1998. aasta maist kuni 2000. aasta juunini. Sellest sai üks kõige vägivaldsemaid sõdu Aafrikas. Etioopia ja Eritrea on maailma vaesemaid riike, kuid sõdadele kulutati sadu miljoneid dollareid. Kümned tuhanded inimesed hukkusid konfliktides.

Võitlus laienes kiiresti suurtükiväe ja tankide kasutamisele. 5. juunil 1998 alustasid etiooplased õhurünnakuid Asmara lennujaama vastu ja eritrealased kostsid, rünnates Mekele lennujaama. Need rünnakud põhjustasid tsiviilohvreid ja surmajuhtumeid mõlemal pool piiri. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni 1177, milles mõisteti hukka jõu kasutamine ja tervitati mõlema poole avaldusi õhurünnakute lõpetamiseks.

Pärast sõda

Piirivaidlus lahendati 13. aprillil 2002, kui rahvusvaheline kohus arutas asja ja tegi otsuse. Otsustati, et Badme ümbruse ala kuulub Eritreale. See ala oli aga Etioopia vägede poolt okupeeritud. Etioopia teatas 10. detsembril 2005, et ta tõmbab osa oma vägesid piirilt tagasi. Alates 2013. aastast okupeerib Etioopia endiselt Badme'i.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Eritrea-Etioopia sõda?


V: Eritrea-Etioopia sõda oli Etioopia ja Eritrea vaheline sõda, mis kestis 1998. aasta maist kuni 2000. aasta juunini.

K: Kui palju raha kulutasid mõlemad riigid sõjale?


V: Mõlemad riigid kulutasid sõjale sadu miljoneid dollareid.

K: Kui palju inimesi hukkus selle konflikti tõttu?


V: Kümned tuhanded inimesed hukkusid konflikti tõttu.

K: Mis oli sõja tulemus?


V: Sõja tulemuseks olid väikesed muutused kahe riigi vahelisel piiril.

K: Kui kaua kestis Eritrea iseseisvussõda?


V: Eritrea iseseisvussõda kestis 30 aastat, korduvalt; see algas 1961. aastal ja lõppes 1991. aastal, kui Eritrea sai lõpuks iseseisvaks.

K: Miks algas kodusõda Etioopias 1975. aastal?


V: Etioopia kodusõda algas 1975. aastal mässuna, et kukutada Dergi (sõjaväeline komitee, mis oli 1974. aastal kukutanud keiser Haile Selassie) marksistliku sõjaväelise diktatuuri.

K: Miks hakkasid Etioopia ja Eritrea pärast Eritrea iseseisvumist eriarvamusi tekitama?


V: Etioopia ja Eritrea ei suutnud pärast Eritrea iseseisvumist kokku leppida, kus on piir. Üks peamisi konfliktipiirkondi keskendus Badme'ile.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3