Tükivägi — suurtükkide, haubitsate ja õhutõrje roll sõjaväes

Avasta tükiväe taktika ja roll sõjaväes: suurtükid, haubitsad ja õhutõrje — sihtimine, kaugtulistus, toetav tuli ja taktikalised lahendused lahinguväljal.

Autor: Leandro Alegsa

Tükivägi on sõna, mis tähistab armees kasutatavaid suuri suurtükke, näiteks suurtükke ja haubitsat. Need relvad on mõeldud sihtmärkide tulistamiseks pikkadel vahemaadel ning neid kasutatakse nii otsesel kui ka kaudsel tulel. Tükivägi aitab muuta lahinguvälja oluliselt, sest suurtükitulest saab piirata vaenlase liikumist, häirida tema varustust ja toetada ründavaid või kaitsealuseid üksusi.

Relvatüübid ja laskematerjal

Tükivägi hõlmab mitmesuguseid süsteeme: väli- ja formatsioonisuurtükid, haubitsad, miinipildujad ja mõnikord ka raketisüsteemid. Neid võib olla nii haagitavatena (towed) kui ka iseliikuvatena (self-propelled). Relvad võivad lasta erinevat tüüpi laskematerjali: kõrgeekplosiivsed, harjutus- ja suitsulaskematerjalid, valgustus- ja täppisohjad. Mõned suurtükid võivad tulistada mürske, teised aga rakette, mis annavad suurema ulatuse või täpsuse.

Tükiväe põhirollid lahingus

  • Tugi ründeväele: suurtükkide tulega häiritakse ja nõrgestatakse vaenlase positsioone enne lahingut või rünnaku ajal.
  • Piiramine ja interdiktsioon: tükivägi võib takistada vaenlase liikumist teatud piirkonnas, muutes tema logistika- ja ümberpaigutusvõimalused raskemaks.
  • Pommitamine: suurtükke kasutatakse sageli vaenlase kindlustuste ja varustuse ründamiseks — näiteks võib tükivägi pommitada kaevikuid, positsioone ja hooneid.
  • Pihtväe kaitse ja ala tühjendamine: mõningad kaasaegsed süsteemid võivad katta suuri alasid miinimise või laiaulatusliku tulega, muutes ala läbimatuks või ajutiselt kontrollimatuks (miinid või laialdased lõhkealad).

Tükiväe tööjaotus ja sihtmärgi tuvastamine

Suurtükiväe meeskond koosneb mitmest ametikohast: relvaoperaatorid, laadurid, mehaanikud ning sihtimist ja tulejuhtimist tegevad ohvitserid. Tavaline lahendus on kasutada eraldi vaatlejaid — neid, kes tulistavad suurtükki, nimetatakse sageli "suurtükiväelasteks", aga lahinguväljal peab keegi teine, nn "vaatleja", sihtmärgi asukohta ja tulemusi hindama. Vaataja edastab positsioone ja korrektsioone, sest suurtükivägi tulistab sageli kaugemale, kui suurtükiväelased otse näevad; sihtmärkide tabamiseks kasutatakse ka kaugnõustamist, droone ja kaardistust.

Õhutõrje ja tükivägi

Õhutõrje hõlmab suurtükiväe osalust lennukite ja muude õhusõidukite vastu suunatud tegevustes. Traditsiooniliselt on õhutõrjerelvad eraldiseisvad (anti-aircraft cannons, raketisüsteemid), kuid suurtükivägi võib täita ka vastutule rolle — eriti kui kasutatakse kiiret ja täpset tulejuhtimist koos radari- ja vaatlusteabega. Kaasaegsed lahendused ühendavad sageli õhutõrje radareid, mehitamata õhusõidukeid ja rakette, et tabada kiirliikureid.

Kaasaegsed tehnoloogiad ja juhtimine

Digitaalsed tulejuhtimissüsteemid, ballistilised arvutid, gps-põhine positsioneerimine ja võrgustatud andmevahetus on teinud tükiväe täpsemaks ja paindlikumaks. Mõned suurtükid kasutavad juhitavaid mürske või satelliitseire abil korrigeeritavaid lasku, mis suurendab täpsust ja vähendab kõrvalmõjusid. Samas on logistika ja varustuse kättesaadavus jätkuvalt kriitilise tähtsusega: palju laskematerjali, kütust ja varuosi on vaja pikema tegevuse toetamiseks.

Ohutus ja eetika

Tükiväe kasutamisel tuleb arvestada ka tsiviilohvrite ja infrastruktuuri kannatustega. Rahvusvahelised reeglid ja sõjapidamise seadused piiravad teatud eesmärkide ja meetodite kasutamist. Samuti on oluline väljaõpe ning ranged ohutusprotseduurid relva käitlemisel ja laskemoona kasutamisel, et vältida õnnetusi ja soovimatut kahju.

Kokkuvõttes on tükivägi sõjaväes mitmekülgne ja võimas tööriist: see katab laia rollide spektri alates otsesest tuletoest ja pidurdamisest kuni õhutõrjeni ning ala blokeerimisega. Eduka ja vastutustundliku kasutamise eelduseks on täpne juhtimine, korralik logistika ja tehnoloogiline varustus.

Kanoonid kindluses, 19. sajandZoom
Kanoonid kindluses, 19. sajand

Erinevad suurtükitüübid

Põllutõrje

  • Põldtükid
  • Põllutuli (iseliikuv)
  • Haubitsad
  • Haubits (iseliikuv)
  • Jalaväepüss
  • Jalaväepüss (iseliikuv)
  • Mäe suurtükivägi
  • Suitsulaskurpüss
  • Piiramisrelvade suurtükivägi

Spetsiaalsed relvad

  • Õhutõrjekahurid
  • Tankitõrjekahurid
  • Ründerelvad
  • Autokaanid
  • Rannikutükivägi
  • Tuumapilduja
  • Tagasilöögita püssid
  • Iseliikuvad õhutõrjekahurid
  • Iseliikuvad tankitõrjekahurid

Mürsud

  • Mürsud
  • Rasked mürsud
  • Jalaväe mürsud
  • Iseliikuvad mürsud

Rockets

  • Raketitulestik

Transpordi sisseehitatud suurtükivägi

  • Mereväe relvad
  • Raudteepüssid
  • Tankitõrjekahurid



Küsimused ja vastused

K: Mis on tehisnõustamine?


V: Tükivägi viitab suurtele relvadele, mida kasutatakse armees, näiteks suurtükid ja haubitsad, et tulistada kaugele minevaid sihtmärke.

K: Millised on mõned suurtükiväe kasutusalad?


V: Tükiväge kasutatakse sageli selleks, et takistada vaenlase vägede kasutamist piirkonnas, pommitada kaevikuid ja hooneid, kus asuvad vaenlased, ning toetada sõbralikke üksusi.

K: Milliseid relvaliike peetakse suurtükiväeks?


V: On palju erinevaid relvi, mida võib pidada suurtükiväeks, sealhulgas neid, mis tulistavad granaate, rakette või võivad isegi suure ala peale miinid maha lasta.

K: Mis on õhutõrje?


V: Õhutõrje on suurtükiväe kasutamine lennukite ja muude õhusõidukite vastu võitlemiseks.

K: Kuidas nimetatakse neid, kes kasutavad suurtükke?


V: Neid, kes kasutavad suurtükke, nimetatakse "suurtükiväelasteks".

K: Miks võib suurtükiväe kasutamisel olla vaja tähistajaid?


V: Enamikul juhtudel on suurtükiväe kasutamiseks vaja märkijat, sest suurtükid tulistavad sageli kaugemale, kui suurtükiväelased näevad, seega peab märkaja märkama vaenlast.

K: Kas suurtükiväelased peavad vaenlast nägema, et neid kahjustada?


V: Ei, suurtükiväelased ei pea vaenlast nägema, et neid kahjustada.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3