Rakett: määratlus, tüübid, kasulik koormus ja sõjaline kasutus

Saa ülevaade rakettidest: definitsioon, tüübid, kasulik koormus ja sõjaline kasutus — tehnoloogia, mõju ja näited ühest põhjalikust artiklist.

Üldiselt võib rakett viidata millelegi visatud või sihtmärgile lastud objektile, nagu näiteks oda või noolega. Tänapäeval tähendab see enamasti iseliikuvat juhitavat relvasüsteemi.

Rakette kasutatakse sõjas sõjaliste sihtmärkide hävitamiseks. Raketid võivad kanda lõhkeainet või muud hävitavat koormat. Raketi kandevõimalusi nimetatakse "kasulikuks koormaks". See kasulik koormus ei ole alati inimestele kahjulik. Näiteks on tiirlevad raketid kandnud "grafiitpomme", et hävitada elektrisüsteeme ilma suurema kõrvalkahjuta.

Raketi määratlus ja üldpõhimõtted

Rakett on vedeliku või tahke kütuse abil liikumist tekitav sõiduk või löögirakett, mis on mõeldud punktide, territooriumide või objektide mõjutamiseks või orbitile viimiseks. Raketid töötavad Newtoni kolmanda seaduse alusel: kütuse kõrgsurvega väljalaskmine tagab vastupidise tõuke, mis liigutab raketti edasi.

Peamised tüübid

• Ballistilised raketid — pärast käivitamist järgivad nad kõrget trajektoori ja suure osa lennust pindmõju (gravitatsiooni) mõjutusel; hulka kuuluvad lühikese, keskmise ja pika (sh interkontinentaalsed) laskekauguse raketid.
• Tiirlevad (cruise) raketid — lennu ajal aero-dünaamiliselt toetuvad ja tihti õhust või pinnalt lastavad, võivad lennata madala kõrguse ning kasutada õhuhingavaid mootorid (näiteks turboreaktiivmootorid või jõukeerised).
• Juhtimeta (unguided) raketid — lihtsamad variante, nagu kuuluvad saluudiraketid või Katyusha tüüpi suurtükiraketid; soodsamad ja lihtsamad massirünnakuteks.
• Juhtitud (guided) relvad — kasutavad juhte- ja sihtimissüsteeme, et saavutada suurem täpsus (näiteks anti-tank- või õhk-maa raketid).
• Kosmoseraketid ja saatjad — suure kandevõimega astmetega süsteemid, mis viivad satelliite või kosmoseaparaate orbiidile või kaugemale.
• Mõõtmis- ja teaduslennukid (sounding rockets) — lühikese kõrguseni suunatud raketid atmosfääriliste või kosmiliste katsete jaoks.

Tõukejõud ja kütused

• Tahke kütus — lihtsamad ja kiire käivitusega, laialt kasutusel sõjalistes rakettides ja kosmoselaadurite esimestes astmetes.
• Vedelkütus — annab suurema tõhususe ja juhtimisvõimaluse (käivituse reguleerimine, ümberlülitamine), nõuab keerulisemat tehnoloogiat ja tankimist.
• Hübriidkütus — tahke ja vedela komponendi kombinatsioon, püüab ühendada mõlema eelised.
• Õhuhingavad mootorid — kasutusel tiirlevates rakettides (cruise), ei kanna korraga kogu hapnikku kaasas, mis tõstab efektiivsust madalamatel kõrgustel.

Kasulik koormus (payload)

Kasulik koormus ehk raketi kandevõime on see osa, mida rakett kannab sihtmärgi mõjutamiseks või teaduslikuks otstarbeks. Kasulik koormus võib olla väga erinev:

• konventsionaalsed lõhkepead (nt teras- või lõhkepead);
• mitmesugused eriefektid (fragmentatsiooni-, penetreerivad-, põletus- või kasvärv-lõhkepead);
• tuuma- või radioloogilised lõhkepead (nüüdisrelvastus, kõrge hävitusvõimega);
• kemikaal- või bioloogilised ained (rahvusvahelise õiguse tõttu äärmiselt reguleeritud ja keelatud paljudes riikides);
• elektromagnetilised pulse (EMP) või muud mitte-tapvad häirimisvahendid;
• mittekahjustavad koormad — grafiitpommid elektrivõrkude kahjustamiseks, sensorid, side- ja luureseadmed, teaduslik varustus;
• satelliidid ja instrumentaarium kosmoselendudel.

Juhtimissüsteemid ja täpsus

• Inerts-süsteemid (INS) — töötavad kiirendus- ja nurkkiiruseandurite põhjal; stabiilsed, kuid võivad aja jooksul eksida.
• Globaalsed navigeerimissüsteemid (GPS, GLONASS jm) — parandavad täpsust, eriti koos inerts-juhtimisega.
• Maast põhinev/maapealne võrguandmete kohandus (TERCOM, DSMAC) — kasutavad maamärgistusi ja maapinna profiili täpseks navigeerimiseks.
• Otsese sihtimise andurid — radar, infrapuna-otsija, optiline/TV-otsing — kasutatakse lõppfaasis suure täpsuse saavutamiseks.

Sõjaline kasutus ja klassifikatsioon

Raketid mängivad tänapäeva relvastuses mitu rolli:

• Pinnast-pinnale rünnakud (taktikalised ja strateegilised);
• Pinnast-õhku õhutõrje ja lähikaitse;
• Õhust-pinnale löögisüsteemid lennukitelt;
• Merelt lastavad anti-ship ja strateegilised süsteemid;
• Artilleria- ja saluudiraketid — massiline tulejõud lühikestel distantsidel;
• Lõppfaasi täpsusraketid võimaldavad sihtida täpselt piiratud tähtsusega objekte vähendades kõrvalnuppe.

Vahemaade järgi jagatakse sageli järgmiselt: lühimaa (<100–300 km), keskmise vahemaa (300–1 000 km), vahemaa (1 000–5 500 km) ja interkontinentaalne (>5 500 km).

Tsiviilkasutus ja ajalugu

Raketitehnoloogia on olulise tähtsusega ka tsiviilelus: satelliitide paigutamine, inimeste saatmine kosmosesse, ilmateadus ning teaduslikud eksperimentid. Raketitehnoloogia ajalugu hõlmab nii varajasi katsetusi (nt Hiina püssirohutulestikku kasutavad mehhanismid) kui ka 20. sajandi läbimurdeid — V‑2 tüüpi rakettide katsetused, kosmosevõidu periood ja tänapäevased kommertssaatjad (satelliitide viimise teenused).

Rahvusvahelised reeglid ja eetilised kaalutlused

• Relvade leviku piirangud — riigid osalevad erinevates lepingutes ja kokkulepetes, näiteks relvade kontroll ja tehnoloogia eksporti reguleerivad režiimid (näiteks MTCR — Missile Technology Control Regime).
• Sõjaliselt eetiline kasutus — rahvusvaheline humanitaarõigus reguleerib tsiviilelanike kaitset ja relvakasutust konfliktides; massi- ja ebaproporteeruva kahju tekitavate relvade kasutamine on rahvusvaheliselt problemaatiline.
• Varingud ja julgeolek — raketisüsteemide levik mõjutab regiooni stabiilsust ja julgeolekupoliitikat; mitmepoolsed kokkulepped püüavad vähendada eskalatsiooni riski.

Kokkuvõte

Rakett on laia tähendusega mõiste, mis hõlmab nii lihtsaid lühikese laskeulatusega rakette kui ka keerukaid juhitavaid tiirleid ja kosmoselaadureid. Oluline on eristada raketi tüüpi, kütust, juhtimissüsteemi ja kasulikku koormust, et mõista selle taktikalist või tsiviilset otstarvet. Samal ajal kaasneb raketitehnoloogiaga tugev eetiline ja õiguslik vastutus, sest selle mõju lahinguväljal ja tsiviilsektoris võib olla väga suur.

Otsing