Põllupüss
Põllutuli on suurtükk. Seda terminit kasutati algselt väiksemate suurtükkide kirjeldamiseks, mida võis sõjaväe marssides kaasa võtta. Lahingu ajal võis põllutükki vajaduse korral kiiresti lahinguväljal liigutada. Kindlusesse paigaldatud suurtükid, piiramiskahurid ja mürsud olid liiga suured, et neid saaks kiiresti liigutada, ja neid kasutati ainult pika piiramise ajal.
Napoleon kasutas väga suurte ratastega põllukahureid, mis võimaldasid neid kiiresti liigutada isegi lahingu ajal. Liigutades suurtükke lahingu ajal ühest kohast teise, võis vaenlase sõdurite koosseisu lõhkuda, et jalavägi saaks nendega hakkama, kus iganes nad koondusid, mis suurendas oluliselt jalaväe üldist tõhusust.
Esimese maailmasõja Saksa 77mm põllupüss
Esimene maailmasõda
Kuna suurtükivägi arenes tehniliselt, siis peaaegu kõiki mis tahes suurusega suurtükke sai liigutada teatud kiirusega. Isegi suurimaid piiramisrelvi sai I maailmasõja alguseks liigutada maanteel või raudteel. Seejärel pöördus areng väiksemate ja suurema liikuvusega relvade suunas. Isegi teise maailmasõja Saksa üliraskeid suurtükke sai liigutada raudteel või roomikutega.
Briti kasutuses oli kuni 4,5-tollise kaliibriga välirelv. Suuremaid suurtükke nimetati keskmisteks ja suurimaid rasketeks. Nende suurim suurtükk (erinevalt haubitsast) oli 5,5-tolline (140 mm) Medium, mis võis tulistada mürsku umbes 15 000 \16 000 meetri kaugusele.
NZEFi poolt vallutatud Saksa põllutükid, välja pandud Londonis 1918. aastal
Teine maailmasõda
Alates Teise maailmasõja algusest on terminit põllutükid kasutatud kaugtulega suurtükkide kohta, mis tulistavad suhteliselt madala nurga all, erinevalt haubitsatest, mis võivad tulistada kõrgema nurga all. Teise maailmasõja lõpuks oli enamik kasutusel olevatest suurtükkidest 105 mm kuni 155 mm haubitsad. Ainsad tavalised põllutükid, mida veel kasutati, olid Briti 5,5-tolline ja USA 155 mm Long Tom. Long Tom oli välja töötatud Prantsuse I maailmasõja relvastusest.
1960. aastad
USA armee kasutas 1960. aastatel taas kaugtulirelvi M107 175 mm relvaga. M107 kasutati Vietnami sõjas ja see osutus tõhusaks suurtükiväe lahingutes Põhja-Vietnami vägedega. See relv vajas palju remonti ja pärast seda, kui torud hakkasid pragunema, kõrvaldati see kasutusest. M107 tootmine jätkus kuni 1980. aastateni ja seda relva kasutavad Iisraeli relvajõud endiselt.
Tänapäeva aeg
Tänapäeval ei ole põllupüssil enam mingit kasutust. Väikese ja väga liikuva suurtükiväe rolli on üle võtnud mürsk, mida saab kanda sõdur. Need on asendanud peaaegu kõik suurtükid, mis on väiksemad kui 105 mm. Keskmist positsiooni täidavad suurtükid, enamasti 155 mm NATO või 152 mm endise NSVLi mudelid. Vajadust kaugtuleva relva järele täidavad raketitulipildujad või lennukid. Kaasaegset suurtükiväge, näiteks 105 mm kergekuulipildujat L118, kasutatakse jalaväe ja soomukite tuletoetuseks kaugustel, kus mürsud ei ole otstarbekad. Sõdurite kantavatel mürskudel puudub suurtükiväe laskekaugus või löögijõud. Vahepealse tähtsusega on pukseeritav kahurimürsk. See relv (tavaliselt 120 mm kaliibriga) on piisavalt kerge, et seda saaks vedada Land Roveriga, selle laskekaugus on üle 6000 meetri ja see tulistab pommi, mis on sama võimsad kui suurtükiväe mürsk.
Seotud leheküljed
- Põllutulirelvade loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on põllupüss?
V: Põllutuli on suurtükk, mida saab vajaduse korral kiiresti lahinguväljal liigutada.
K: Millal kasutati esimest korda mõistet "põllutuli" ja miks?
V: Terminit "põllutuli" kasutati esmakordselt väiksemate suurtükkide kirjeldamiseks, mida sai armee marssides kaasa võtta.
K: Miks ei kasutatud lahingus kindlusesse paigaldatud suurtükke, piiramiskahureid ja mürske?
V: Kindlusesse paigaldatud suurtükid, piiramiskahurid ja mürsud olid liiga suured, et neid saaks kiiresti liigutada, ja neid kasutati ainult pika piiramise ajal.
Küsimus: Milliseid välikahureid kasutas Napoleon?
V: Napoleon kasutas väga suurte ratastega põllukahureid, mis võimaldasid neid kiiresti liigutada ka lahingu ajal.
K: Kuidas suurendas suurtükkide liigutamine lahingu ajal jalaväe üldist efektiivsust?
V: Kui suurtükke lahingu ajal ühest kohast teise liigutati, võis vaenlase sõdurite koosseisu lõhkuda, et jalavägi saaks nendega hakkama, kus iganes nad koondusid, mis suurendas oluliselt jalaväe üldist tõhusust.
K: Milliseid eeliseid annab lahinguväljal paiknev välirelvade olemasolu?
V: Põllutulipilduja olemasolu lahinguväljal võimaldab kiiret ja paindlikku suurtükiväe kasutamist, mis võib lõhkuda vaenlase formeeringuid ja toetada sõbralikke vägesid katetulega.
K: Mille poolest erineb põllutuli teistest suurtükitüüpidest?
V: Põllutuli on mõeldud liikuvaks ja vajadusel kiiresti lahinguväljal liikuvaks, samas kui muud tüüpi suurtükid, näiteks need, mis on paigaldatud kindlusesse, on paigal ja neid ei ole lahingu ajal lihtne liigutada.
