Pommitamine — mõiste, ajalugu, tüübid ja rakendused sõjanduses ja teaduses

Pommitamine: ajalugu, tüübid ja rakendused sõjanduses ning teaduses. Sügav ülevaade suurtükiväest ja õhupommitamisest kuni tuumauuringute ja kaasaegsete taktikateni.

Pommitamine on suurtükiväe rünnak kindlustuste, vägede või linnade ja hoonete vastu. See sõna tuleneb keskaegse suurtükiväe relva, pommitaja nimest, mida kasutati raskete kivide tulistamiseks piiramise ajal.

Enne Esimest maailmasõda kasutati sõna "pommitamine" ainult kaitseta või kaitsmata objektide, majade, avalike hoonete ründamise kohta. Sellest ajast alates on see hakanud tähendama mis tahes massilist rünnakut, mida teostatakse suurtükiväe või lühimaa rakettide abil, ning samuti õhupommitamist, kui seda teostavad pommituslennukid või pikamaa-raketid.

Nüüd kasutatakse seda ka teaduses toimuva tegevuse kirjeldamiseks, näiteks aatomitesse kiirgavate kõrge energiaga osakeste, näiteks elektronide, tulistamiseks tuumareaktsioonide uurimisel. Sõna võib kasutada ka mitteametlikult, näiteks võib inimest "pommitada" küsimustega.

Etümoloogia ja ajalooline ülevaade

Pommitamine kui sõna ja taktika on seotud raskerelvade arenguga. Keskajal tähistas see kivimürskude ja muude rasketüüri laskemoona kasutamist piirirünnakutel. Tööstusrevolutsioon ja suurtükiväe tehnoloogia võimaldasid suuremahulist tulejõu koondamist, mis muutis pommitamise sõjategevuse keskseks osaks.

20. sajandi alguses, eriti pärast Esimest maailmasõda, laienes mõiste: lisaks suurtükiväele hakkasid massirünnakutes võtma osa õhuväed ja hiljem ka raketid ja suured raketiheitersüsteemid. Teise maailmasõja ja külma sõja ajal kujunesid välja nii strateegiline õhupommitamine kui ka tuumapommitamise võimalus, mis tõstis pommitamise mõju poliitilisse ja moraalsesse diskursusesse.

Pommitamise tüübid

• Linna- ja piirkondlik pommitamine: laiaulatuslikud rünnakud sihtmärkide ja tsiviilobjektide vastu, mille eesmärk on infrastruktuuri ja vaenlase moraali murdmine.
• Väe- ja kindlustuspommitamine: suurtükiväe või rakettide suunatud tule vastaste mere- või maaväeüksuste ja tugevuste hävitamiseks.
• Õhupommitamine: pommituslennukite või rünnaku- ja transpordilennukite kasutamine maapealsete sihtmärkide tabamiseks.
• Raketi- ja raketiheitersüsteemide tule: MLRS, balistilised ja ristlevarakettidena toimuvad massilised rünnakud, tihti suurte alaotstarbeliste laengute abil.
• Sihtmärgipõhine (precision) pommitamine: täpsuslaske ja juhitud laskemoona kasutamine oluliste sõjaliste sihtmärkide hävitamiseks tsiviilkahjud minimeerides.
• Incendiaarne ja areaalne pommitamine: süütavate lõhkekehade või laiaulatusliku tule kasutamine, mis võib tekitada massilist tulekahju ja ulatuslikku hävingut.
• Teaduslik "pommitamine": osakeste või ioonide suunatud tulistamine materjalide või tuumareaktsioonide uurimiseks.

Rakendused sõjanduses

Pommitamist kasutatakse mitmel eesmärgil:

• Tulest toetamine ja supressioon: vaenlase tulekeskuste, varjendite ja liikumiste blokeerimiseks.
• Logistika ja infrastruktuuri hävitamine: teede, sillade, depoode ja energiasüsteemide sihtimine, et lõigata ära varustus ja ümbritseva piirkonna funktsioneerimine.
• Morali murdmine: massilised rünnakud, mis on suunatud tsiviilelanikkonna või sõjaväe tahte nõrgestamiseks.
• Mittekonventsionaalne ja strateegiline pommitamine: tuumarelva või muude massihävitusrelvade ohjeldamine ja nende kasutamise varjundid külmas või kuumas konfliktis.

Teaduslik ja tehniline kasutus

Teaduses tähistab "pommitamine" sageli kõrgeenergiliste osakeste, näiteks elektronide või teiste ioonide, suunatud kiiritamist ainele või aatomitele (aatomitesse) eesmärgiga valmistada reaktsioone või muuta materjali omadusi. Selliseid meetodeid kasutatakse:

• tuumareaktsioonide uurimisel ja uute isotoopide loomiseks;
• materjaliteaduses ion-implantatsiooni ja pinnatöötluse eesmärgil;
• kiirendiprojektides, kus osakeste kokkupõrgetest saadud infot kasutatakse fundamentaaluuringutes.

Õiguslikud ja eetilised aspektid

Pommitamise korral kehtivad sõjareeglid ja inimõigused, mille eesmärk on kaitsta tsiviilelanikkonda ja piirata ebavajalikku kannatust. Rahvusvahelised lepingud ja tavaõigus (nt Haag’i ja Genfi konventsioonid) rõhutavad:

• eristamise põhimõtet: sõjaliste ja tsiviilsihtmärkide eristamine;
• proportsionaalsuse põhimõte: kahju tsiviilisikutele ei tohi olla kaudse sõjalise kasu suhtes ebaproportsionaalne;
• ettevaatusabinõud: vajalikud meetmed tsiviilkahjude vähendamiseks (hoiatused, evakueerimine, täpsusrelvad).

Pommitamised, mis ründavad sihilikult tsiviilobjekte ilma sõjalise vajaduseta või kasutavad keelatud laenguid (nt teatud tüüpi incendiäärseid või massihävitusrelvi), võivad olla sõjakuriteod.

Mõjud ja tagajärjed

• Inimkaotused ja vigastused: otsesed ohvrid ja pikaajalised terviseprobleemid (nt traumad, radioaktiivne saaste korral kiirguskahjustused).
• Sotsiaal-majanduslikud tagajärjed: eluaseme, tervishoiu ja majanduse lõhkumine, mis võib kesta aastakümneid.
• Keskkonnakahjud: pinnase ja vee saastumine, metsade ja loomastiku hävimine.
• Püsivad ohud: plahvatuseta lõhkekehad ja miinid, mis kujutavad ohtu ka sõja lõppedes.

Kaitse ja leevendus

Pommitamise mõju vähendamiseks kasutatakse erinevaid kaitsemeetmeid:

• kaitserajatised ja varjendid;
• õhukaitse- ja raketitõrjesüsteemid;
• tsiviilelanike evakueerimine ja hoiatussüsteemid;
• hädaolukorra meditsiiniteenused ja laiaulatuslik humanitaarabi;
• plahvatuseta lõhkekehade eemaldamine ja keskkonnarehabilitatsioon pärast konflikti.

Kokkuvõte

Pommitamine on laias tähenduses relvastatud rünnak, mis võib kasutada nii mehaanilisi kui ka teoreetiliselt ka osakestepõhiseid lähenemisi teaduses. Selle sõjalised ja sotsiaalsed tagajärjed on sügavad, mistõttu on oluline rakendada rahvusvahelisi reegleid, tehnilisi kaitsemeetmeid ning humanitaarset abi, et vähendada kannatusi ja taastada hävitatud kogukonnad.

Ajalugu

Vanas ranges tähenduses kasutati seda terminit ainult kaitseta või kaitsmata objektide, majade, avalike hoonete pommitamise suhtes. Eesmärk on hävitada vaenlase julgus. Piiratud linna tsiviilelanikud avaldasid sõjaväejuhtidele survet, et nad enne koha hävitamist kapituleeruksid. Eriti levinud oli suurtükiväe kasutamine selleks kuni I maailmasõjani. Sellest ajast alates on kaugtükiväe pommitamisele lisandunud lennukite ja rakettide abil toimuv õhupommitamine.

Pommitaja, Malborki loss

Küsimused ja vastused

K: Mis on pommitamine?

K: Kust tuleb sõna pommitamine?

K: Kuidas kasutati sõna "pommitamine" algselt?

K: Kuidas on sõna "pommitamine" tähendus aja jooksul muutunud?

K: Kas sõna "pommitamine" võib kasutada ka muudes kontekstides kui sõjalistes?

K: Kas sõna "pommitamine" võib kasutada mitteametlikult?

K: Millist relva nimetati algselt pommitamiseks?

Otsing