Marksism

Mis see on?

Töölisklass vs. kapitalistlik klass

Marksism ütleb, et inimesed on maailmas organiseeritud erinevatesse rühmadesse ehk klassidesse selle alusel, mida nad teevad töö eest.

Enamikku inimesi nimetatakse "töötajateks", sest nad töötavad raha eest tehastes, kontorites või põllumajandusettevõtetes. Nad kuuluvad "töölisklassi" (või "proletariaati").

Teine rühm, kes ei ole nii suur kui töölisklass, on "kapitalistid" (või "kodanlus"). Neile kuuluvad tehased, maa ja hooned, kus töölised peavad töötama. Neile kuuluvad ka kõik tööriistad, mida töölised peavad kasutama. Marx nimetab kapitaliste "valitsevaks klassiks", sest nad elavad kõigi tööliste tööst. Ta ütleb ka, et kapitalistidele kuulub valitsus, sõjavägi ja kohtud.

Marksistlikes vaadetes on kapital "tootmisvahendid" ja raha, mida kapitalist saab investeerida erinevatesse ärikohtadesse, et saada "kasumit" või saada rohkem kapitali.

Enamik töötajaid töötab kapitalistide või "väikeporvaste" (väikeettevõtete omanike) omanduses olevates ettevõtetes. Kapitalist maksab töötajale tasu töötaja aja eest. Kapitalist on ostnud töötajalt aja, mida töötaja peab seejärel kasutama kapitalisti heaks töötamiseks. Marksistliku mõtlemise kohaselt on see ainus viis, kuidas kapitalist saab kaubast (kaubatükist) lisaraha luua. Kapitalist kasutab töölise aega ära nii palju kui võimalik. Kapitalist saab töölise valmistatud kauba eest teatud hinna. Kapitalist kasvatab kapitali, makstes töölisele vähem kui seda hinda. Sel viisil kasutab kapitalist ära töölise tööjõudu:

• Töötajale ei maksta seda, mida tema töö oli väärt
• Lisaraha, mida nad töötajale ei maksnud, säilitamine

Siin on näide tööjõu ekspluateerimisest. Jane on kingsepp. Ta töötab Michaelile, kellele kuulub kingavabrik, mis suudab päevas valmistada 60 paari kingi. Jane valmistab iga päev 60 paari kingi. Michael maksab Jane'ile 20 dollarit päevas. Michael müüb aga iga paari kingi 2 dollari eest. See tähendab, et ta teenib päevas 120 dollarit. Pärast seda, kui ta maksab Jane'ile 20 dollarit palka, jääb Michaelile üle 100 dollarit. Seejärel peab ta aga maksma materjalide eest, mis maksavad iga paari eest 1 dollar, seega jääb iga päev 60 dollarit. Seejärel maksavad tehase jooksvad kulud talle 10 dollarit päevas. Seega saab ta päeva lõpuks ettevõtte juhtimise eest vaid 30 dollarit. Seda järelejäänud rikkust nimetatakse "kasumiks" või "ülejäävaks [lisa]väärtuseks". Teisisõnu, kuigi Jane valmistab iga päev 60 kinga, saab ta ainult 10 paari kingade väärtuse. Ülejäänud päeva, kui ta teeb ülejäänud 50 kinga, loob ta oma ülemusele raha. Tema töö teeb teda rikkamaks ja aitab tal raha teenida.

See on see ülejääkväärtus ehk kasum, mida marksism peab tööjõu ekspluateerimiseks. See ekspluateerimine võimaldab väiksemale klassile (kapitalistidele) elada ilma tööta, teenides samal ajal kasumit, samal ajal kui suurem klass (töölised) peab töötama kapitalistide heaks, et ellu jääda tavaliselt kehvades töötingimustes.

Marksism ütleb, et tehased, tööriistad ja töökohad ei suuda ise uut väärtust luua. Nad on nagu mustikapõõsas: tal ei ole iseseisvalt väärtust. Inimesed peavad selle väärtuse looma tööga. Näiteks keegi veedab päeva mustikaid korjates. Neid mustikaid saab nüüd kaubelda või süüa, sest nende korjamiseks on tehtud tööd.

Klassivõitlus

Marksistlik mõtlemine väidab, et kapitalistid ja töölised võitlevad pidevalt. Nad nimetavad seda "dialektiliseks materialismiks". See on idee, et inimeste ajalugu on klassidevahelise konflikti ajalugu. Erinevad klassid, kellel on erinevad huvid, vaidlevad või võitlevad omavahel. Selle tulemuseks on sotsiaalne muutus (või selle puudumisel sotsiaalne stagnatsioon).

Marksism ütleb, et kapitalistid tahavad töölisi võimalikult palju ekspluateerida ja teha nende palka nii madalaks kui võimalik. Kapitalistid teevad seda selleks, et luua endale võimalikult kiiresti võimalikult palju kasumit. Töötajad seevastu peavad võitlema selle eest, et nende palgad püsiksid kõrgel ja et "ekspluateerimise määr" oleks madal, et nad saaksid elada rahulikumat elu. See on see, mida marksism nimetab "klassivõitluseks": kus töölised ja nende ülemused võitlevad üksteise vastu, et saada endale kasu.

Marxistid arvavad, et kogu kirjutatud inimkonna ajalugu on jagunenud majanduslike klasside järgi. Üks näide on feodaalühiskond (keskaegne ühiskond, mida kontrollisid feodaalisuguvõsa ja aadlikud). Valitsev klass sai oma võimu ja rikkuse talupoegade (talupoegade) tööjõust. Kuid kui talupojad nõudsid endale üha rohkem ja rohkem, hakkasid tekkima väikesed kaupmehed ja kaupmehed. Paljud neist moodustasid gildid ja hakkasid lõpuks tööle võtma töölisi. Need töölised suutsid neil töökohtadel endale jõukust hankida. Need ajaloolised sündmused lõid kapitalismi.

Nii arvavad marksistid, et ajalugu on edasi liikunud tänu klassivõitlusele. Nad arvavad, et muutus sünnib sellest võitlusest, nagu oli ka kapitalism. Samas arvavad nad ka, et kapitalism annab teed kommunismile, kui tööliste võitlus muutub üha enam ja enam revolutsiooniliseks.

Materialism

Marksistliku mõtlemise tuuma nimetatakse materialismiks. Materialism on filosoofiline seisukoht, mis ütleb, et kogukonnad arenevad "maast madalast". See ütleb, et kultuuri "kõrgemad" omadused (nagu kunst, kombed, kombed ja religioonid) põhinevad tegelikult "madalamatel" või lihtsamatel elulaadidel. Nende omaduste hulka kuulub, et inimestel on piisavalt seda, mida nad vajavad ellujäämiseks, nagu toit ja peavarju; kellel on raha ja mida nad peavad selle saamiseks tegema; kellel on lubatud töötada ja kes on sunnitud töötama.

Muutused kultuuri kõrgemates omadustes (mida mõnikord nimetatakse "pealisehitiseks") on sageli seotud muutustega elu madalamates omadustes (mida mõnikord nimetatakse "baasiks"). Üks näide on see, et keskajal pidasid inimesed "au" või kohustust neist võimsamate inimeste ees väga oluliseks. Tänapäeval peavad paljud inimesed lääneriikides tähtsamaks ambitsioonikust (olla keegi, kes töötab kõvasti oma eesmärkide nimel). See tuleneb sellest, et keskajal töötasid inimesed kogu oma elu isandate alluvuses, kes sõltusid neist mitte ainult töö, vaid ka sõja osas. Tänapäeval töötavad inimesed rohkem enda heaks ja meie ühiskond laseb mõnel inimesel vaesest rikkaks tõusta. Sel juhul sõltub see, mida inimesed peavad heaks ja oluliseks, sellest, kuidas valitsejad saavad oma töötajatest väärtust.

"Klassivaba ühiskond"

Marksism tunnistab, et varasematel aegadel elasime kõigepealt valitsejate all, kellele kõik kuulus. Siis elasime me isandate all, kes omasid maad, mille peal elasid ja töötasid töölised. Marxi ajal elasid inimesed valitsuste all, mis võimaldasid paljudele inimestele omandit omada. Lõpuks usuvad marksistid, et me liigume ühiskonda, kus kõik omavad kõike ühiselt. Seda nimetatakse kommunismiks.

Teisisõnu, inimühiskond on alati põhinenud majanduslikel jõududel^{[allikas? ],} mida inimesed saavad kontrollida. Marksismi jaoks tähendab see, et iga ühiskond võtaks oma kuju "tootmisviisi" alusel.

Marxistid usuvad, et inimeste võime toota kaupu ja teenuseid tähendab, et inimesed saavad ületada klassidesse jagatud ühiskonna konfliktid. Paljud marksistid usuvad, et alati toimuvad revolutsioonid ja õigete tingimuste korral ka revolutsioonid. Nendes revolutsioonides võitlevad töölised kapitalistide vastu. Kui nad võidavad, rajavad nad sotsialistliku "töölisriigi" (valitsemisvorm, kus töölised on ühiskonna valitsejad). See töölisriik saab olema ainult ajutine. Selle ülesanne on võtta kapitalistidelt võim ära, kuni kõik maailma kapitalistlikud riigid on löödud ja ühiskonnaklassid ei ole enam olemas.

Marxistid usuvad, et kui töölisklass teeb end valitsevaks klassiks ja hävitab klassiühiskonna aluse (eraomandi ehk selle, mida Marx nimetas "kodanlikuks omandiks"), siis tekib "klassivaba ühiskond". Marksistlikus ühiskonnas ei ole sotsiaalsed klassid omavahel vastuolus ja valitsust enam ei ole. Riik ei ole enam vajalik. Ei oleks riike. Maailmal ei ole enam piire. Kogu maailmas tekivad kommuunid. Töötajad korraldavad kaupade ja teenuste tootmise selle alusel, mida inimesed vajavad, mitte kasumi alusel.

Uskumused kaasaegse kommunismi kohta

Mõned marksistid ütlevad, et tänapäeva "kommunism" ei ole üldse kommunism. Nad ütlevad, et "kommunistlikud" riigid nagu Nõukogude Liit, Hiina Rahvavabariik, Kuuba ja Vietnam kasutavad tegelikult kapitalismi erinevaid vorme, sageli tugevalt "natsionaliseeritud" tööstusharudega. Üks nende ideede suurimaid toetajaid oli mõtleja nimega Tony Cliff. Ta kirjutas, et sellised riigid nagu Nõukogude Liit ja kommunistlik Hiina (enne 1980. aastat) olid "riigikapitalistlikud"^[].

Kõik kommunistid, sotsialistid või marksistid ei ole selles küsimuses ühel meelel. Paljud marksismi tugevad pooldajad on siiski nõus, et:

• Sotsialismi puhul on töötajatel demokraatlik kontroll majanduslike otsuste ja sotsiaalse õigluse üle.
• Majandus toodab asju (valmistab kaupu ja teenuseid), lähtudes sellest, mida inimesed vajavad.
• Sotsialism sureb ja muutub kommunismiks, kui kapitalism on võidetud.

Marksismi, kommunismi ja sotsialismi eristamine

Inimesed kasutavad neid mõisteid omavahel, kuid see on vale. Neil mõistetel on erinevad tähendused:

• Marksism on poliitiline ja majanduslik ühiskonnakorralduse viis, kus tootmisvahendid kuuluvad töölistele.
• Sotsialism on ühiskonnakorralduse viis, kus tootmisvahendid kuuluvad proletariaadile ja seda kontrollib proletariaat. Marx pakkus välja, et see on järgmine vajalik samm ajaloo arengus.
• Kommunism on teoreetiline klassivaba, riigita ühiskond, mille Marx pakkus välja pärast sotsialismi.

Seotud leheküljed

• Karl Marx
• Friedrich Engels
• Marxi ja Engelsi "Kommunistlik manifest".
• Sotsialism
• Kommunism
• Marksistlik majandus