Marksism on poliitiliste ja majanduslike ideede kogum. Põhiideed on, et maailm on jagatud klassideks, töölisteks ja rikkamateks kapitalistideks, kes kasutavad töölisi ära, et valitseb klassikonflikt, mille lõpptulemuseks peaks olema sotsialism (tootmisvahendid kuuluvad töölistele) ja seejärel kommunism (riigita, klassivaba ühiskond).

Need ideed pärinevad Karl Marxi ja Friedrich Engelsi töödest. Neil on olnud suur mõju paljudes riikides. Marksism mõjutas teisi poliitilisi vaateid, näiteks sotsiaaldemokraatiat ja reformsotsialismi. Mõlemad usuvad, et Marxi ja Engelsi ideid on võimalik saavutada selle kaudu, mida Marx nimetas "kodanlikuks demokraatiaks".

Inimesed on väga eriarvamusel selles, kuidas marksistlik ühiskond peaks olema korraldatud: "Marksistlikud poliitökonomistid erinevad kapitalismi, sotsialismi ja kommunismi määratluste osas. Need erinevused on nii fundamentaalsed, et vaidlused omavahel... marksistlike poliitökonomistide vahel on mõnikord olnud sama ägedad kui nende vastuseis... kapitalismile".

Mis on marksism?

Marksism on nii teoreetiline raamistik kui ka poliitiline suunitlus, mis püüab selgitada ühiskonna arengut, majandussuhteid ja ajaloolisi muutusi klassivõitluse kaudu. Selle keskseks ideeks on, et ühiskonna tootmisviis (kuidas ja kes kontrollib tootmisvahendeid) määrab suure osa ühiskonna poliitilisest ja kultuurilisest elust.

Karl Marx ja Friedrich Engels

Karl Marx (1818–1883) ja Friedrich Engels (1820–1895) töötasid välja marksismi aluste teooriad. Nende tuntumad tööd on Kommunistlik manifest (ühiseeskanne) ja Marx'i mahukas analüüs Das Kapital. Nad uurisid, kuidas kapitalistlik tootmine loob kasumi kaudu väärtuse eraldamise — töötajate tööpanus toob rohkem väärtust kui neile makstav palk — ning nimetasid seda olukorda ärakasutamiseks.

Peamised põhimõtted

  • Klassivõitlus: ühiskond on jagatud vastanduvate klasside vahel — peamiselt töölisklass (proletariaat) ja kapitalistlik omanikuklass (bourgeoisie) — ning nende huvide konflikt on ajalooliste muutuste peamine jõud.
  • Ületarbimise ja väärtuse teooria (ülejäägi väärtus): kapitalist teenib kasumit, võttes töötaja tööst rohkem väärtust, kui talle tasutakse palgana; see on klassilise marksismi keskne majanduslik seletus ärakasutamiseks.
  • Ajalooline materialism: ühiskondlik muutus ja ideed baseeruvad majanduslikel alustel — tootmistingimused (majanduslik "põhi") mõjutavad poliitikat, seadusi, religiooni ja ideoloogiat (ühiskonna "ülemstruktuur").
  • Dialektiline lähenemine: Marx ja Engels kasutasid dialektilisi meetodeid (mõeldud Hegeli pärandist), et mõista vastandite ja konfliktide kaudu toimuvat muutust.
  • Revolutsioon ja üleminek: marksistlik teooria eeldab, et kapitalism annab teed sotsialismile läbi poliitilise võitluse või revolutsiooni ning sotsialismist võib edasi areneda kommunism — klasside ja riigi kadumine.
  • Riigi roll: mõned marksistlikud vaated näevad riiki kui klassi instrumenti; üleminekufaasis võib tekkida "proletariaadi diktatuur" ehk töölisklassi poliitiline võim, mis hajub eesmärgi saavutamisel.

Marksismi variandid ja poliitiline mõju

Marksism ei ole monoliitne: sellel on mitmeid suundi ja tõlgendusi. Näiteks:

  • Marxism-Leninism: Lenin tõlgendas ja kohandas Marxi ideid revolutsiooniliseks praktikaks ja riigikorralduseks (näiteks Nõukogude Liidus).
  • Maoism, trotskism ja teised koolkonnad: erinevad juhtfiguurid rõhutasid eri strateegiaid ja prioriteete (põllumajanduse roll, maailarevolutsiooni teooria jms).
  • Sotsiaaldemokraatia ja reformism: mõned parteid kasutasid Marxi analüüsi, kuid püüdsid muutusi saavutada seaduslike, demokraatlike reformide kaudu, mitte ulatusliku revolutsiooni teel.

Marksism on mõjutanud maailmaajalugu, töölisliikumisi, ametiühinguid, riikide poliitikat ja paljusid intellektuaalseid distsipliine (sotsioloogia, ajalugu, kultuuriuuringud). 20. sajandil rakendati marksistlikke ideid mitmes riigis, mis on loonud nii suuri saavutusi (nt haridus, tervishoid, tööstuslikud arengud) kui ka tõsiseid probleeme (autoritaarsus, majanduslikud raskused).

Kriitika ja vaidlused

Marksismi suhtes on esitatud mitmeid kriitikaid ja vastuargumente:

  • Põhimõtteline majanduslik kriitika: kriitikud väidavad, et turumajandus ja hinnasüsteem annavad parema ressursijaotuse ning et plaanimajandus tekitab ebastabiilsust ja ebaefektiivsust.
  • Poliitiline ja eetiline kriitika: marksismi nimel teostatud revolutsioonid on mõnes kohas viinud autoritaarsete režiimideni, mille vastu on hakatud tõstatama inimõiguste ja vabaduste küsimusi.
  • Teoreetilised vaidlused: marksistide endi seas on suured erimeelsused — näiteks determinismi, revolutsiooni taktika ja riigi rolli osas — ning need vaidlused jätkuvad tänapäevalgi.

Tänapäevane tähendus

Kuigi klassikaline marksism on muutunud ja kohanenud, jääb see oluliseks tööriistaks ühiskondlike ebavõrdsuste, kapitalismi probleemide ja töötingimuste analüüsimisel. Paljud kaasaegsed teooriad (nt kriitiline teooria, feministlik marksism, ekomarksism) ühendavad Marxi ideid teiste vaatenurkadega, et vastata kaasaegsetele probleemidele nagu globaliseerumine, kliimakriis ja tööturu muutused.

Kokkuvõte: Marksism on rikkalik ja mitmetahuline teooria, mis selgitab ühiskonna põhikonflikte klassivõitluse ja majanduslike struktuuride kaudu. See on mõjutanud ajalugu ja poliitikat sügavalt, tekitanud nii praktikas rakendatuna suuri muutusi kui ka laialdasi vaidlusi ja kriitikat.