Kaup (majanduses): definitsioon, liigid ja näited

Kaup (majanduses): selge definitsioon, tüübid ja praktilised näited — mõistmine, eristused teenustest, tasuta kaupade ja raamatupidamise vaated.

Majandusteaduses on kaup mis tahes objekt või toode (tootmistegurid), mis on kasulik. Kaup on üks kauba liik.

Kaupa, mida tarbijad ei saa otseselt kasutada, näiteks kontorihoonet või kapitalivarustust, võib nimetada kaubaks, sest see võib olla kasulik, kui seda müüakse. Majanduslikus kasutuses ei tähenda "kaup" tingimata, et objekt on hea ka moraalses mõttes.

Kui eset või teenust müüakse positiivse hinna eest, siis on tegemist kaubaga, sest ostja peab asja või teenuse kasulikkust väärtuslikumaks kui raha. Mõned asjad on kasulikud, kuid mitte haruldased, nagu näiteks õhk, ja neid nimetatakse tasuta kaupadeks.

Makromajanduses ja raamatupidamises vastandatakse kaup ja teenus. Kaup on siinkohal määratletud kui füüsiline toode, mida saab ostjale tarnida. Teenus ei ole objekt, vaid tegevus, mis toob kellelegi kasu. Üldisem termin, mis säilitab kaupade ja teenuste eristamise, on "kaup". Mikroökonoomikas kasutatakse sõna "kaup" sageli selles kauba üldisemas tähenduses.

Mis on kaup — kokkuvõte ja laiendatud definitsioon

Kaup on majanduses mis tahes asi või vara, millel on kasutusväärtus ja mille eest ollakse valmis maksma. See võib olla materiaalne (füüsiline ese nagu toit või masin) või mõnikord ka immateriaalne (nt litsents või digitaalne toode), kui seda käsitletakse vahetatava väärtusena. Kaup muutub majandustehingus kaubatükiks juhul, kui selle omandamine või kasutamine on seotud rahalise või vahetusväärtusega.

Kaupade peamised liigid

• Tarbekaup (consumer goods) — kaubad, mida ostetakse otseseks tarbimiseks (toit, riided, hügieenitarbed).
• Kapitalikaup (capital goods) — tootmises kasutatavad vahendid ja seadmed (masinad, hooned), mis ei ole otstarbekad otseseks tarbimiseks, kuid suurendavad tootmisvõimsust.
• Väljakujunenud ja mittestabiilsed kaubad — vastavalt vastupidavuse alusel: vastupidavad (nt mööbel, autod) ja kiiresti tarbitavad (nt toit, kütus).
• Erakad ja avalikud kaubad — erakad kaubad on eksklusiivsed ja rivaliseerivad (üks tarbija väheneb teise võimalusest), avalikud kaubad on mitteeksklusiivsed ja sageli mitte-rivaliseerivad (nt rahvuslik kaitse, õhk).
• Tasuta kaubad — looduslikud ressursid, mis on nii kättesaadavad ja külluslikud, et neil puudub turuhind (näiteks teatud juhtudel vaba õhk või mereveega liivarannad).
• Kaubaalused ja kaubagrupid — kaupade liigitus turusegmendi, tarbimisviisi või tootmisharu järgi (toidukaubad, tööstustarbed, luksuskaubad jne).

Kaup versus teenus

Kaup on tavaliselt füüsiline ja seda saab varustada ning ladustada; teenus on tegevus või töö, mida ei saa tavaliselt hoida laos. Olulised eristavad tunnused:

• Materiaalsus: kaup on materiaalne (füüsiline), teenus immateriaalne.
• Säilitamine: kaupa saab laos hoida, teenust mitte.
• Tarne ja omand: kaup saab üle anda omandiõigusega, teenuse tulemuse puhul on sageli tegemist kasutamisega.
• Hindamine: kaupade hinnad määratakse sageli ühikute ja seisu järgi; teenuste hind sõltub sageli tööaja ja osutatavate tegevuste mahust.

Kaupade omadused majandusteoorias

• Kasulikkus (utility): kaup annab tarbijale mingit kasu või rahuldust.
• Haruldus: turuhind tekib siis, kui kaup on piiratud ja nõudlus ületab pakkumise.
• Võimalus vahetada: kaup võib olla vahetatava väärtusega — saab müüa, vahetada või rentida.
• Rivaliteet ja eksklusiivsus: ettevõtted ja poliitikakujundajad hindavad, kas kaup on rivaliseeriv (üks tarbija väheneb teise võimalusest) või mitte, ning kas selle kasutamist saab piirata.

Näited

• Igapäevased tarbekaupade näited: leib, piim, riided, hügieenitarbed.
• Kapitali näited: masinad, tööpingid, kontorihoone, sõidukid, IT-serverid.
• Luksuskaubad: disainerriided, kallid ehted, sportautod.
• Avalikud kaubad: rahvuslik kaitse, avalik tänavavalgustus (mõned lühendid võivad olla avalikud).
• Tasuta kaubad (majanduslikust vaatevinklist): õhk, teatud loodusvaated — tavaliselt ei teki turuhinda.

Kaupade roll raamatupidamises ja makromajanduses

Raamatupidamises ja makromajanduses käsitletakse kaupu sageli füüsiliste toodetena, mida saab mõõta varade, toodangu ja impordi-eksporti arvestades. Kaupadest tulenev tootlus kajastub SKP-s, varade bilansis ja varuosade amortisatsioonis. Erinevused kaupade ja teenuste vahel mõjutavad ka maksustamist, tollimakse ja kaubanduspoliitikat.

Kokkuvõte ja praktilised tähelepanekud

Kaup on majanduses põhikategooria, mis hõlmab kõike seda, millel on kasutusväärtus ja mida saab vahetada rahalise väärtuse vastu. Kaupade klassifitseerimine aitab mõista tootmise, tarbimise, hinnakujunduse ja poliitika valdkondlikke eripärasid. Oluline on eristada kaupa teenusest, mõista omadusi nagu rivaliteet ja eksklusiivsus ning teadvustada, millised kaubad on turul vahetatavad ja millised jäävad tasuta või avalikuks ressursiks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on majanduses kaup?

K: Kas kaupa peetakse kaubaks?

K: Kas kaubad on alati moraalselt õiged?

K: Mis on vaba kaup ja ühisvara?

K: Kuidas defineerivad makromajandus ja raamatupidamine hüve?

K: Kuidas kasutab mikroökonoomika mõistet "kaup"?

Otsing