Vaba kaup
Majandusteaduses tähendab vaba kaup sellist kaupa, mis on kättesaadav ilma tootmiseta ja mida seetõttu ei ole vähe. See on saadaval nii palju kui soovitud, ilma ühiskonnale tekkivate alternatiivsete kuludeta.
Kaup, mis tehakse kättesaadavaks nullhinnaga, ei ole tingimata tasuta kaup. Näiteks võib kauplus oma müügiedenduses oma varusid ära anda, kuid nende kaupade tootmiseks on vaja ressursse, seega ei oleks see majanduslikus mõttes tasuta kaup.
On olemas kolm peamist liiki tasuta kaupu:
- Ressursid, mida on looduses nii palju, et igaühele piisab sellest nii palju, kui ta tahab. Üks näide selle kohta on õhk, mida me hingame.
- Ühiselt toodetud ressursid. Seda tüüpi vaba hüve toodetakse millegi muu väärtuslikuma kõrvalsaadusena. Tehastes ja kodudes tekkivad jäätmed, nagu näiteks ära visatud pakendid, on sageli tasuta kaubad.
- Ideed ja teosed, mida saab kopeerida nullkuluga või peaaegu nullkuluga. Näiteks kui keegi leiutab uue seadme, võivad paljud inimesed seda leiutist kopeerida, ilma et oleks oht, et see "ressurss" saab otsa. Teised näited on arvutiprogrammid ja veebilehed.
Intellektuaalomandi seadused muudavad mõned kaubad seadusega haruldasteks kaupadeks. Kuigi need kaubad on (majanduslikus mõttes) vabad kaubad, kui nad on toodetud, on nende loomiseks vaja nappe ressursse, näiteks kunstilisi oskusi. Seega kasutatakse mõnikord intellektuaalse omandi seadusi, nagu autoriõigused ja patendid, selleks, et anda ainuõigused sellise "intellektuaalse omandi" loojatele, et tagada inimeste huvi nende tegevuste vastu.
Paljud futuristid teoretiseerivad, et arenenud nanotehnoloogia, mis suudab automaatselt muuta mis tahes materjali mis tahes muu sama massiga kombinatsiooniks, muudab kõik kaubad sisuliselt vabaks kaubaks, kuna kõik toorained ja tootmisaeg muutuvad täiesti vahetatavaks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on majanduses vaba hüve?
V: Vaba kaup on majanduses kaup, mis on kättesaadav ilma tootmiseta ja seega ei ole puudu. Seda on võimalik saada piiramatus koguses ilma ühiskonnale alternatiivkuludeta.
K: Kas kaup, mida antakse tasuta ära, on majanduslikust seisukohast tingimata vaba kaup?
V: Ei, isegi kui midagi antakse tasuta, ei tähenda see, et see on toodetud ilma ressursside või jõupingutusteta. Seetõttu ei peeta seda majanduslikust vaatenurgast tasuta kaubaks.
K: Millised on kolm peamist tasuta kaupade liiki?
V: Tasuta kaupade kolm peamist liiki on ressursid, mida on nii palju, et igaüks saab neid kasutada; ressursid, mida toodetakse ühiselt millegi teise kõrvalsaadusena; ning ideed ja teosed, mida saab kopeerida null- või peaaegu nullkuluga.
K: Kuidas mõjutavad intellektuaalomandi seadused "vaba" kauba mõistet?
V: Intellektuaalomandi seaduste tulemusena muutuvad mõned kaubad seadusega napideks kaupadeks. See tähendab, et kuigi need kaubad võivad olla toodetud ilma ressursside nappuseta, nõuavad nad nende loomiseks kunstilisi oskusi või muud liiki loovust, mis muudab nad napiks. Seega kasutatakse intellektuaalomandi seadusi, nagu autoriõigused ja patendid, selleks, et anda loojatele ainuõigused, nii et inimesed oleksid endiselt huvitatud nende teoste loomisest.
Küsimus: Mis võiks potentsiaalselt muuta kõik kaubad sisuliselt "vabaks"?
V: Täiustatud nanotehnoloogia, mis suudab automaatselt muuta mis tahes materjali mis tahes muuks võrdse massiga kombinatsiooniks, võiks muuta kõik kaubad sisuliselt "vabaks". See juhtuks seetõttu, et kõik toormaterjalid ja valmistamisaeg muutuksid täiesti vahetatavaks.
K: Kas sellel potentsiaalsel tehnoloogial, mis muudab kõik kaubad sisuliselt "vabaks", on mingeid piiranguid?
V: Jah, kuigi see tehnoloogia võib muuta kõik kaubad sisuliselt "vabaks", võib siiski olla mõningaid piiranguid, mis tulenevad sellistest teguritest nagu ressursside kättesaadavus või tehnoloogilised võimalused, mis võivad piirata selle tõhusust selle eesmärgi saavutamisel.
