Autoriõigus

Autoriõigus on seadus, mis annab teose (näiteks raamatu, filmi, pildi, laulu või veebilehe) omanikule õiguse öelda, kuidas teised inimesed võivad seda kasutada. Autoriõiguse seadused muudavad autorite jaoks lihtsamaks nende teoste müügiga raha teenimise. See on üks osa intellektuaalset omandit käsitlevatest seadustest (teised on kaubamärgi- ja patendiõigus). See aitab autoritel olla kaitstud selle eest, et nende teoseid ei kopeeritaks ilma loata ja/või et nende teoseid ei kopeeritaks ärilistel eesmärkidel.

Autoriõiguse puhul võib teost kopeerida ainult siis, kui omanik annab selleks loa. Kui keegi kopeerib teose ilma loata, võib omanik öelda, et ta on rikkunud oma autoriõigust. Kui see juhtub, võib omanik kaevata kohtusse summa, mis oleks pidanud olema makstud. Enamik juhtumeid lahendatakse tsiviilõiguslikult. Tõsisematel juhtudel võidakse autoriõigusega kaitstud teose kopeerija arreteerida, talle võidakse määrata trahv või ta võib isegi vangi minna. Tavaliselt kaitseb autoreid ja nende pärijaid autoriõiguse seadus 50 kuni 100 aastat alates autori esimesest surmapäevast.

Paljudes riikides on valitsused püüdnud muuta "copy-right'i seadusi", et need vastaksid rahvusvahelistele standarditele. Kuigi on tehtud otsuseid, et viia autoriõiguse seadus vastavusse rahvusvahelise standardiga, on siiski mõningaid erinevusi vastavalt iga riigi õiguskultuurile. Mõne riigi puhul kaevatakse autoriõiguse seaduse rikkumine ainult tsiviilkohtusse, kuid mõnes riigis võib ka kriminaalkohtusse kaevata.

Autoriõiguse sümbol.

Mängi meediat Video, mis selgitab autoriõiguse ajalugu

Autoriõiguse ajalugu

Autoriõigus oli algselt mõeldud raamatute jaoks. Enne trükipresside loomist sai raamatuid kopeerida ainult käsitsi, mis võttis aega. Kui aga trükipressid valmisid, sai raamatuid kiiremini ja lihtsamalt kopeerida. Seetõttu kopeerisid mõned raamatud inimesed, kes ise raamatut ei omanud. Seega andis seadusandja ainult omanikele õiguse kopeerida.

Kuna tehnoloogia muutus aja jooksul paremaks, hakkasid autoriõigused hõlmama ka muud liiki meediat, näiteks pilte, heli ja filmi. Tavaliselt kuvatakse meedia alguses hoiatus autoriõiguse rikkumise kohta, et hoiatada publikut autoriõiguse rikkumise vältimise eest.

Kellele kuuluvad autoriõigused?

Enamikus riikides kuulub autorile automaatselt autoriõigus igale tema tehtud või loodud teosele, kui ta ei anna autoriõigust kellelegi teisele.

Enamikus riikides ei ole vaja autoriõigust registreerida ja mõnes riigis ei ole isegi autoriõiguste registreerimise menetlust. Kuid seal, kus registreerimine on võimalik, registreerivad paljud autorid ikkagi, eriti nende teoste puhul, mida müüakse raha eest. Seda seetõttu, et registreerimine aitab tõestada, et teose autoriõigus kuulub konkreetsele autorile.

Kui autorile makstakse teose tegemise eest kellegi teise jaoks, saab autoriõiguse sageli autori enda asemel see isik, kes maksab teose tegemise eest (näiteks autori tööandja). Näiteks kui inimene, kes töötab ettevõttes Microsoft, loob tööl uue arvutiprogrammi, kuulub autoriõigus ettevõttele Microsoft. On väga tavaline, et ettevõte registreerib selle asemel autoriõiguse registreerimise, et vältida, et tema töötajad ei saaks oma teoste suhtes nõudeid esitada.

Autoriõiguse kaitse kestus

Autoriõiguse seadused kaitsevad autoriõiguse omanikke tavaliselt kauem kui nende eluiga. Mõnes riigis, näiteks Kanadas ja Uus-Meremaal, on teosed kaitstud 50 aastat pärast autori surma. Teistes riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis, kehtib kaitse 70 aastat pärast surma. Kui autoriõiguse kaitseperiood on lõppenud, on kirjalik dokument, muusikateos, raamat, pilt või muu loominguline teos üldkasutatav. See tähendab, et autoriõigused ei kuulu kellelegi ja igaüks võib neid vabalt kopeerida, kasutada ja muuta, ilma et ta peaks selleks luba küsima või omanikule maksma.

Õiglane kasutamine

Autoriõiguse eeskirjadest on olemas erand, mida nimetatakse õiglaseks kasutamiseks. See tähendab, et inimesed võivad kopeerida väga väikese osa teosest, et seda kasutada ülevaadetes või teadusaruannetes.

Näide õiglasest kasutamisest on see, kui ajalehekirjutajad tsiteerivad loo jutustamiseks mitu lauset autoriõigusega kaitstud dokumendist. Teine näide "õiglasest kasutamisest" on see, kui ülikooli professor tsiteerib mitu lauset autoriõigusega kaitstud raamatust raamatu arvustuses või teadusaruandes.

Autoriõigus erinevates riikides

Eri riikides on erinevad autoriõiguse seadused. Enamik erinevusi on seotud järgmisega:

kas valitsuse töö kuulub autoriõiguse alla või mitte,
kui kaua kestab autoriõigus pärast autori surma või pärast teose loomist või avaldamist ning
mis on ja mis ei ole õiglane kasutamine.

Nende erinevuste tõttu võib teatav teos olla ühes riigis autoriõigusega kaitstud ja teises riigis üldkasutatav.

Probleemid autoriõigusega

Loovus

Mõned inimesed väidavad, et autoriõiguse seadused muudavad inimeste jaoks uute teoste loomise ja uute ideede väljamõtlemise lihtsamaks. Lõppude lõpuks, kui autorid saavad oma aja, vaeva ja raha eest raha, siis tahavad nad hiljem rohkem teoseid teha ja rohkem raha teenida.

Teised aga usuvad, et autoriõiguse seadused raskendavad loomingulist tegevust. Ilma autoriõiguseta saaksid teised inimesed olemasolevat tööd uuesti kasutada, kuid autoriõiguse seadus takistab seda sageli.

Väljaandja kontroll

Kui autor soovib oma teost müüa, on sageli kõige lihtsam anda autoriõigused kirjastajale. Kirjastaja tegeleb kogu müügitööga ja jätab selle teenuse eest osa rahast endale. Kuid kirjastajal on palju erinevaid asju, mida müüa, ja ta ei pruugi soovida müüa autori tehtud teost. Autoritel on sageli väga raske leida kirjastajat, kes oleks nõus nende tööd müüma.

Kuid ilma kirjastajata võib autoril olla veelgi raskem oma teoseid müüa. Paljudel turgudel omavad mõned suured kirjastajad peaaegu kõigi olemasolevate teoste autoriõigusi ja kauplused ei taha ise müüa väikeste autorite avaldatud teoseid. Paljud inimesed ütlevad, et autoriõiguse seadus aitab suurtel kirjastajatel säilitada kontrolli ja hoiab väiksemad autorid turult eemal. (antikommuunide tragöödia).

Avatud sisu

Nende probleemide lahendamiseks on autorite rühmad välja pakkunud avatud sisu idee. Avatud sisu puhul annavad autorid kõigile loa oma teoseid kopeerida, muuta ja edasi anda või müüa, kui nad järgivad teatavaid reegleid. Need reeglid on selgitatud avatud sisu litsentsis. Mõned võimalikud avatud sisu reeglid on järgmised:

Kui isik muudab teost või kui isik teeb selle põhjal uue tuletatud teose, peab ta andma algsele autorile krediiti (ta peab ütlema, kes selle kirjutas).
Kui isik avaldab muudetud või tuletatud teose, peab ta lubama teistel seda kasutada sama vaba litsentsi alusel.
Mõne litsentsi alusel ei saa isik teoseid müüa ega kasutada neid raha teenimiseks.

Mõnikord nimetatakse avatud sisu terminiks Copyleft.

Seotud leheküljed

Patent

Küsimused ja vastused

K: Mis on autoriõigus?

V: Autoriõigus on seadus, mis annab teose (näiteks raamatu, filmi, pildi, laulu või veebisaidi) omanikule õiguse öelda, kuidas teised inimesed võivad seda kasutada.

K: Kuidas aitab autoriõigus autoreid?

V: Autoriõiguse seadused muudavad autorite jaoks lihtsamaks nende teoste müügiga raha teenimise ja kaitsevad neid selle eest, et teised inimesed kopeeriksid nende teoseid ilma loata ja/või ärilistel eesmärkidel.

K: Mis juhtub, kui keegi kopeerib teose ilma loata?

V: Kui keegi kopeerib teose ilma loata, võib omanik öelda, et ta on rikkunud oma autoriõigust. Kui see juhtub, võib omanik kaevata kohtusse summa, mis oleks pidanud olema makstud. Enamik juhtumeid lahendatakse tsiviilõiguslikult. Tõsisematel juhtudel võidakse autoriõigusega kaitstud teose kopeerija arreteerida, talle võidakse määrata trahv või ta võib isegi vangi minna.

K: Kui kaua kestab autoriõiguse kaitse?

V: Tavaliselt kaitseb autoriõigus autoreid ja nende pärijaid 50 kuni 100 aastat alates autori surmast või mitme autori surmast alates esimesest päevast.

K: Kas autoriõigust käsitlevad riiklikud seadused on erinevad?

V: Jah, paljud riigid on oma autoriõiguse seadusi muutnud, et need vastaksid rahvusvahelistele standarditele, kuid riikide seadustes on endiselt erinevusi.

K: Kas autoriõigust rikkuva isiku vastu võib esitada hagi ainult tsiviilkohtusse?

V: Mõnes riigis jah, kuid teistes riikides võib neid ka kriminaalkohtusse anda.

K: Millised muud intellektuaalse omandi liigid peale autoriõiguse on olemas?

V: Lisaks autoriõigusele on olemas ka kaubamärgid ja patendiõigus, mis kõik moodustavad osa intellektuaalomandiõigusest.