Vangla: mis see on, tüübid, karistused ja eelvangistus
Vangla või vangla on hoone, kus inimesed on sunnitud elama, kui neilt on võetud vabadus. Vanglate peamine kasutusviis on karistuseks seaduserikkumise eest. Need, kes rikuvad seadust ja kes on kohtus süüdi mõistetud, võivad saada vanglakaristuse, mis on korraldus veeta teatud aeg vanglas. Vanglaid haldab tavaliselt valitsus, kuid mõnes riigis võivad tegutseda ka erasektori asutused või eriprogrammid, mis pakuvad alternatiivseid majutus- ja rehabilitatsiooniteenuseid.
Vangla eesmärgid ja funktsioonid
Vanglate põhifunktsioonid on:
- Karistamine: süüdimõistetud isikutelt võetakse vabadus kui õiguslik tagajärg kuriteost.
- Ühiskondlik kaitse: ohtlikud isikud eraldatakse ühiskonnast, et kaitsta teisi inimesi.
- Taastusravi ja reintegratsioon: paljud vanglad pakuvad haridust, tööõpetust ja psühholoogilist tuge, et aidata vangidel pärast vabanemist ühiskonda tagasi pöörduda.
- Tõendite ja menetluse tagamine: eelvangistus hoiab isikuid kohtuprotsessi ajaks kättesaadavana ja väldib mõjutamist või põgenemist.
Tüübid ja julgeolekutasemed
Vanglad jaotuvad tavaliselt erinevateks tüüpideks ja julgeolekuastmeteks sõltuvalt hoitavate isikute ohtlikkusest ja karistuse pikkusest. Näited:
- Eriastmega vanglad: madala, keskmise ja kõrge turvalisusega asutused.
- Paiksed arestimajad (jail) ja riiklikud/föderaalvanglad: mõnes riigis, eriti USAs, tähistatakse korrektselt erinevust: kohaliku omavalitsuse hallatav asutus (inglise keeles "jail") hoiab sageli neid, kelle üle kohtus ei otsustata või kelle karistus on lühem; osariigi või föderaalne asutus (inglise keeles "prison") hoiab neid, kes kannavad pikaajalisi karistusi. Väljaspool Põhja-Ameerikat kasutatakse sageli sama sõna mõlema kohta.
- Noortevanglad: eraldi asutused alla 18-aastastele kuritegude toimepanijatele, kus rõhk on taastusravil ja haridusel.
- Sõjaväevanglad ja internatsioonilaagrid: sõjaajal võivad vangistatud sõdurid sattuda sõjavangi, tsiviilisikud suunatakse vahel internatsioonilaagrisse.
- Poliitvangide asutused: mõnes riigis kasutatakse vanglaid ka poliitvangide hoidmiseks.
Karistused ja alternatiivid
Vanglakaristuse kõrval on ka teisi karistusviise: rahalised trahvid, tingimisi karistused, ühiskondlikud tööd, koduarest ja erinevad rehabilitatsiooniprogrammid. Mõned riigid püüavad vähendada väikesekuritegude eest vanglasse sattumist, kasutades alternatiive, et vähendada ülerahvastatust ja parandada sotsiaalset toimetulekut pärast karistuse lõppu.
Eelvangistus (kohtueelne kinnipidamine)
Eelvangistus tähendab isiku hoidmist enne kohtulikku otsust. Seda kasutatakse, kui on oht, et isik püüab põgeneda, mõjutada tunnistajaid või ohustada avalikku korda. Eelvangistuses kehtivad olulised põhimõtted:
- Süüdistuse presumpsioon: inimene on kuni kohtuotsuseni süütuna käsitletav.
- Õigused: õigus advokaadile, õigus teabele, võimalus taotleda kautsjoni või vabaduse tagasisaamist.
- Proportsionaalsus ja ajapiirangud: eelvangistus peab olema õigustatud ja mitte kestma pikemat aega kui vajalik.
Vanglaelu ja tingimused
Vanglas elamine mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Olulised aspektid:
- Elamistingimused: rakud või kambrid, distsipliin, sanitaartingimused ja ligipääs tervishoiule.
- Töö ja haridus: töövõimalused, ametialane väljaõpe ja hariduskursused aitavad vähendada tagasipöördumist kuritegevusse.
- Pere- ja sotsiaalsidemed: külastused, kiri- ja telefoniühendus võivad toetada rehabilitatsiooni.
- Probleemid: ülerahvastatus, vägivalla ohud, nakkushaigused, vaimse tervise puudujäägid ning ligipääsu puudumine piisavale meditsiinile.
Haldus ja tööjõud
Vanglat juhivad ametnikud (direktorid, valvurite meeskonnad), samuti töötavad seal tervishoiutöötajad, psühholoogid, õpetajad ja tööjuhid. Probatsiooniametnikud ja sotsiaaltöötajad tegelevad vabanenute reintegratsiooniga.
Õigus ja inimõigused
Vanglate tegevus peab järgima riiklike seaduste ja rahvusvaheliste inimõiguste põhimõtteid. Põhiõigused hõlmavad julma ja alandava kohtlemise keeldu, tervishoiule ligipääsu ning õigust õigusabile. Probleemid nagu poliitvangide ebaseaduslik kinnipeetust või sunniviisiline töö on rahvusvahelist kriitikat saanud.
Väljakutsed ja reformid
Paljud riigid tegelevad vanglareformiga, et vähendada ülerahvastatust, parandada rehabilitatsiooni ja vähendada retsidiivsust. Tähtsad teemad on alternatiivide laiendamine, tingimuste parandamine, meditsiiniteenuste kättesaadavus ja sotsiaalsete tugisüsteemide tugevdamine.
Vanglad on keeruline osa õigussüsteemist: need on nii karistuse kui ka võimaluse koht — sõltuvalt sellest, kuidas neis töödetakse ja millised tingimused seal valitsevad.
Kuuba saarel asuva vangla Presidio modelo sisevaade
Vangla hooned ja rajatised
Vanglad on tavaliselt ümbritsetud müüride ja väravatega. Vangla sees on tavaliselt palju lukustatud väravaid, et kontrollida kinnipeetavaid.
Kinnipeetavad magavad väikestes lukustatud ruumides, mida nimetatakse kambriteks. Kambrites on kahekorruseline voodi, tualett ja valamu. Kinnipeetavatel lubatakse iga päev oma kambrist välja minna, et liikuda. Mõned kinnipeetavad töötavad päevasel ajal vanglas, kas tehases või tehes süüa või koristades. Kinnipeetavaid valvavad korrakaitseametnikud, keda nimetatakse vangivalvuriteks. Vangla juhti nimetatakse direktoriks (USA, Kanada), superintendendiks (mõnedes osades USAs, Indias) või kuberneriks (Ühendkuningriik, Austraalia).
Vanglate juurde kuuluvad tavaliselt ka muud hooned ja rajatised, näiteks kabel, raamatukogu, treeninghoov, võimla, haigla (väike haigla), külastusruumid (pereliikmete ja advokaatide külastamiseks), köök ja vanglatöötajate majutusruumid.
Vangla turvalisuse tase sõltub vangla tüübist. Maksimaalse turvalisusega vanglas on isegi rohkem kaitset kui tavalises vanglas. Mõnes Ameerika Ühendriikide vanglas on "surmamõistetute" sektsioon, kus surmaotsuse saanud inimesi hoitakse vanglas kuni nende hukkamiseni. Teisalt on "avavangla" vangla, kus kinnipeetavad saavad sageli vanglast välja sõita. Neid kasutatakse kinnipeetavate jaoks, kes on süüdi mõistetud väiksemate kuritegude eest või kes peagi vabanevad.
ÜRO kehtestas 1955. aastal vangide inimliku kohtlemise miinimumnormi. Ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 10 kinnitatakse vangide inimlikku kohtlemist vanglas. Mõnes vanglas eraldatakse laste seksuaalse kuritarvitamise eest kinnipeetavad oma ohutuse huvides teistest vangidest.
Presidio modelo, väljastpoolt
Eesmärk
On neli peamist ideed selle kohta, milleks vanglaid tuleks kasutada:
- Rehabilitatsioon: Vanglad peaksid olema kohad, mis muudavad kinnipeetavad headeks inimesteks.
- Hirmutamine: Inimeste hirmu peaks tekitama mõte vanglasse sattumisest, nii et nad ei tahaks kuritegusid toime panna.
- Võimetus: Kurjategijate kinnipidamine takistab neid sooritamast rohkem kuritegusid.
- Kättemaks: Ühiskond maksab seadust rikkuvatele inimestele kätte, sundides neid vanglas viibima.
Kohtueelne kinnipidamine
Isiku, keda on süüdistatud kuriteos, kuid keda ei ole veel kohtus süüdi mõistetud, võib vangi saata, kui:
- kohus arvab, et isik ei pruugi kohtusse tulla,
- kohus leiab, et isik võib olla ohtlik ühiskonnale, või
- (peamiselt USAs) on kohus nõudnud kautsjoniraha, kuid isik ei suuda seda summat tasuda.
Mõnel pool USAs võidakse vahistatud isikut hoida maakonnavanglas, kuni otsustatakse, kas esitada süüdistus või vabastada isik. Teistes kohtades hoitakse vahistatud isikut politseijaoskonnas, mitte vanglas.
Erivanglad
Mees- ja naiskinnipeetavaid hoitakse tavaliselt eraldi kohtades ja sageli ka eraldi vanglates.
On olemas erivanglad alla 18-aastaste kuritegude toimepanijate jaoks. Neid kinnipeetavaid nimetatakse noorteks õigusrikkujateks või alaealisteks õigusrikkujateks. Nende kohtade nimes ei ole alati sõna "vangla", vaid nende nimedeks on näiteks "noorte õigusrikkujate asutus".
Controversy
Vanglad on vastuoluline teema, mille kohta on inimestel erinevaid arvamusi.
- Inimesed, kes arvavad, et meil peaksid olema vanglad, ütlevad, et kuritegusid toime pannud inimeste eemaldamine ühiskonnast takistab neid sooritamast rohkem kuritegusid ja karistab neid nende käitumise eest. Nad ütlevad ka, et inimeste vanglasse paigutamine võib takistada ka teisi, kes tõenäoliselt paneksid toime sarnaseid kuritegusid, neid sooritamast.
- Inimesed, kes arvavad, et me ei peaks inimesi vanglasse panema, ütlevad, et vanglasse sattumine muudab inimesed vägivaldsemaks ja vihasemaks. Inimesed, kes panevad toime väiksemaid kuritegusid, mis saadetakse vanglasse, kohtuvad vägivaldsete kurjategijatega. Samuti, kui inimesed saadetakse vanglasse, ei saa nad näha oma perekonda ega lapsi, mis võib põhjustada nende perele probleeme. Mõnikord pannakse vanglasse inimesi, kes ei ole midagi valesti teinud. Vanglate suhtes kriitilist Ameerika teooriat nimetatakse vanglate tööstuskompleksiks. Inimesed, kes usuvad vanglate tööstuskompleksi, arvavad, et eravanglaettevõtted tahavad, et paljud inimesed satuksid vanglasse, et teenida raha.
Vanglas viibivate inimeste arv
2006. aasta seisuga on maailmas praegu üheksa miljonit inimest vanglas. Kõige rohkem inimesi on praegu vanglas Ameerika Ühendriikides, kus on üle 2 miljoni vangi. Aastal 2002 oli nii Venemaal kui ka Hiinas üle 1 miljoni inimese vanglas. Ühendkuningriigis oli 2003. aastal vanglas 73 000 inimest; Prantsusmaal ja Saksamaal oli vanglas sarnane arv inimesi.
Kuulsad vanglad ajaloos
- Alcatraz, San Francisco (ajalooline)
- Attica kinnipidamisasutus, Attica, New York, Ameerika Ühendriikide ajaloo kõige kurikuulsama vanglamässu toimumiskoht.
- Bastille, Pariis, Prantsusmaa (ajalooline) Prantsuse keeles
- Kuradi saar Prantsuse Guajaana (ajalooline)
- Leavenworth, Kansas, kus asub föderaalvangla ja sõjaväe peamine vangla, Ameerika Ühendriikide distsiplinaarparakid.
- Rikers Island, New York City, USA (alates 1884. aastast)
- Sing Singi vangla, Ossining, New York, USA (alates 1828. aastast)
- Londoni torn, London, Inglismaa (ajalooline)
Kultuurilised viited vanglatele ja vanglaelule
Vanglatest või vanglaelust on palju raamatuid ja luuletusi, näiteks Alexandre Dumas'i "Monte Cristo krahv" ja Oscar Wilde'i "Readingi vangla ballaad".
On ka filme, mis kujutavad vanglaelu, sh:
- Kellavärgigaapelsin (1971), režissöör Stanley Kubrick
- Papillon (1973) režissöör Franklin J Schaffner
- Stir Crazy (1975), režissöör Sidney Poitier
- Midnight Express (1978), režissöör Alan Parker
- Põgenemine Alcatrazist (1979), režissöör Don Siegel
- Shawshank Redemption (1994), režissöör Frank Darabont
- Dead Man Walking (1995), režissöör Tim Robbins
- The Green Mile (1999), režissöör Frank Darabont
- Lockdown (2000) režissöör John Luessenhop
On olnud ka telesaateid, näiteks "Vang": (1979-1986), Prison Break (2005-2009), Lockup (2005 - praegu) ja Lockdown: Americas Hardest Prisons (2006 - praegu). Praegune naistevanglat käsitlev telesari on Orange Is the New Black.
Seotud leheküljed
- Maakonnavangla on termin, mida kasutatakse Ameerika Ühendriikide igas maakonnas asuvate kohalike haldusturvaliste vanglate kohta, kuhu paigutatakse nii kohtuprotsessi ootavaid kui ka lühiajalisi karistusi kandvaid isikuid. Mõnes neist asutustest võivad viibida ka süüdimõistetud maksimaalse julgeolekuastmega kinnipeetavad ja mõned, kes ootavad transportimist osariigi vanglatesse, kui nad on kuriteos süüdi mõistetud.
- osariikide vanglad on termin, mida kasutatakse Ameerika Ühendriikide igas osariigis asuvate vanglate ja kuritegude eest süüdi mõistetud kurjategijate kohta, kes satuvad nendesse asutustesse.
- föderaalvangla on termin erivanglate kohta, mis asuvad Ameerika Ühendriikide igas osariigis, mida haldab Federal Bureau Of Prisons ja mis on mõeldud kurjategijatele, kes on toime pannud föderaalsed kuriteod, mis viivad nad nendesse asutustesse.
- militaarvanglad on termin erivanglate kohta, mis asuvad Ameerika Ühendriikide igas osariigis, mida haldab sõjavägi ja mis on mõeldud kurjategijatele, kes on süüdi mõistetud sõjakuritegudes, mille tõttu nad satuvad nendesse asutustesse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vangla?
A: Vangla on hoone, kus inimesed on sunnitud elama, kui neilt on võetud vabadus, tavaliselt karistuseks seaduserikkumise eest.
K: Kuidas satuvad inimesed vanglasse?
V: Inimesed võivad sattuda vanglasse pärast seda, kui nad on kohtus kuriteos süüdi mõistetud ja neile on määratud vanglakaristus. Nad võivad olla enne kohtuprotsessi ka kohtueelses kinnipidamises või eelvangistuses. Sõja ajal võivad vangistatud sõdurid sattuda sõjavangi ja tsiviilisikud internatsioonilaagrisse. Mõnes riigis kasutatakse vanglaid ka poliitvangide jaoks (inimesed, kes ei nõustu riigi juhi või valitsusega).
Küsimus: Kas on olemas erinevaid vanglaid?
V: Jah, olenevalt riigist ja piirkonnast on erinevaid vanglaid. USAs on "vanglad", mida haldavad kohalikud omavalitsused ja kus hoitakse inimesi, kelle üle ei ole veel kohtuprotsessi peetud või kes on süüdi mõistetud väiksemate kuritegude eest. USA "vanglaid" või "karistusasutusi" haldavad osariigi või föderaalvalitsused ja neis hoitakse inimesi, kes kannavad pikaajalist karistust raskete kuritegude eest. Väljaspool Põhja-Ameerikat tähendavad "vangla" ja "vangla" sama asja.
K: Mis juhtub kinnipeetavate asjadega, kui nad vanglasse satuvad?
V: Arenenud riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides, konfiskeeritakse kinnipeetavate vanglasse sattumisel kuni vabanemiseni enamik või kogu nende isiklik vara. Samuti peavad nad vangistuse ajal kandma vanglaülikonda.
K: Kas vanglate kohta on olemas slängi?
V: Jah, vanglate kohta on olemas släng, näiteks gaol (hääldatakse nagu vangla) või korrektsiooniasutus.
K: Kas vanglad ja vanglad on USAs erinevad asjad?
V: Jah, vanglad ja vanglad tähendavad USAs erinevaid asju - vanglaid haldavad kohalikud omavalitsused ja neis hoitakse inimesi, kelle üle ei ole veel kohtuprotsessi toimunud või kes on süüdi mõistetud väiksemate kuritegude eest; samas kui vanglaid/karistusasutusi haldavad osariigi või föderaalvalitsused ja neis hoitakse inimesi, kes kannavad pikaajalist karistust raskete kuritegude eest.
