Sir Sidney Poitier, KBE (sündinud 20. veebruaril 1927 — suri 6. jaanuaril 2022) oli ameerika päritolu Bahama näitleja, filmirežissöör, kirjanik ja diplomaat. Temast sai Ameerika filmide ja näidendite staar, mis läksid vastuollu rassistereotüüpidega ja muutsid mustanahalised näitlejad peavoolurollides austusväärsemaks. Poitier oli paljudele rollide ja lavastuste kaudu eeskujuks ning teda peetakse üheks tähtsamaks murdepunktiks Ameerika kino rassilise esindatuse ajaloos.

Aastatel 1997-2007 oli ta Bahama suursaadik Jaapanis.

Poitier sündis Ameerika Ühendriikides Miamis, kuid kasvas suurema osa lapsepõlvest Bahama saartel. Noore mehena kolis ta Ameerika Ühendriikidesse, kus alustas teatritööd ja sealt edasi filmitööstuses. Ta tegi karjääri alguses järjepidevalt tööd nii laval kui ka väikesekraanil, kuni tõusis 1950.—1960. aastatel rahvusvaheliseks filmistaariks.

Tuntumad rollid ja filmid, mis kindlustasid tema maine ja mõjuvõimu, olid näiteks:

  • Lilies of the Field — selle rolli eest pälvis ta 1964. aastal Oscar auhinna parima näitleja kategoorias, olles esimene mustanahaline, kes selle auhinna vastu võttis;
  • The Defiant Ones (1958) — kriitiliselt hinnatud draama, mis tõstis esile rassiteemad ja inimlikkuse;
  • In the Heat of the Night (1967) ja Guess Who's Coming to Dinner (1967) — mõlemad filmid olid olulised Ameerika ühiskondlike pingete ja rassisuhete teadvustamisel;
  • ta osales ja töötas mitmes muus mõjuka produktis, nii näitlejana kui ka režissöörina.

Lisaks näitlejatööle töötas Poitier ka režissööri ja kirjanikuna. Ta juhtis ja produtseeris mitmeid filme ning avaldas mälestusi ja teoseid, milles peegeldas oma eluteed, kunstilist filosoofiat ja kogemusi rassismi ning ühiskondliku vastutuse teemadel. Tema kirjutised ja avalikud kõned rõhutasid väärikust, enesekindlust ja vastutustunnet.

Poitierit on autasustatud mitmete riiklike ja rahvusvaheliste auhindadega. Tema karjääri tunnustuseks anti talle mitmeid kõrgeid autasusid, sealhulgas rüütellikkuse aste (KBE); ta sai ka elutööauhindasid ning tunnustust nii filmikriitikute kui ametlike institutsioonide poolt. 2000. sajandi alguses ja hiljem pälvis ta laialdast austust nii filmi- kui ka avalikus elus tehtud töö eest.

Eraelus oli Poitier pühendunud perekonnale; ta abiellus filmilektoriga Joanna Shimkusiga 1976. aastal ning nende pereelu oli tema elus oluline osa. Poitier suri 6. jaanuaril 2022 Los Angeleses 94-aastaselt.

Poitieri pärandina jääb mälestus näitlejast ja ühiskondlikust vaikimurdjast, kes avas uksi järgmistele põlvkondadele mustanahalisi näitlejaid ning kes kasutas oma kuulsust ja positsiooni, et sõnastada ja populariseerida inimväärikuse ja võrdsuse ideid filmikunstis ja väljaspool seda.