Barack Obama

Varajane elu

Obama sündis 4. augustil 1961 Kapiʻolani Medical Center for Women and Children (1961. aastal Kapiʻolani Maternity & Gynecological Hospital) Honolulus, Hawaiil ja on esimene president, kes on sündinud Hawaiil. Tema isa oli Keeniast pärit mustanahaline vahetusõpilane Barack Obama vanem. 1982. aastal hukkus ta Keenias mootorrattaõnnetuses. Tema ema oli valge naine Kansasest nimega Ann Dunham, kes oli antropoloog ja suri 1995. aastal. Ta veetis suurema osa oma lapsepõlvest Hawaiil ja Chicagos, Illinoisi osariigis, kuigi elas 6-aastasest kuni 10-aastaseks saamiseni koos ema ja kasuisa juures Jakartas, Indoneesias. Hiljem kolis ta tagasi Hawaiile, et elada oma vanavanemate juures.

Haridus

Ta alustas kooliteed OccidentalCollege'is Los Angeleses ja lõpetas Columbia Ülikooli New Yorgis. Pärast vaheaega kogukonnakorraldajana läks Obama Harvardi ülikooli õigusteaduskonda. Pärast õigusteaduskonda töötas Obama Chicagos Hyde Parkis asuvas advokaadibüroos.

Enne presidendiks saamist

Obama töötas Illinoisi osariigi senaatori Alice Palmeri heaks. 1995. aastal otsustas ta mitte kandideerida uuesti, et saaks kandideerida USA kongressi ja Obama otsustas kandideerida tema kohale Illinoisi osariigi senatisse. Palmer kaotas oma valimised USA Kongressi valimistel, nii et ta püüdis säilitada oma kohta osariigi senatis, kuid tal ei olnud piisavalt aega, et täita valimisreegleid. Obama meeskond ütles, et ta ei saa olla valimisnimekirjas, ja valimisreeglite koostajad nõustusid sellega. Obama võitis valimised ja temast sai Illinoisi osariigi senaator. Ta oli osariigi senaator aastatel 1997-2004.

Kui ta oli Illinoisi osariigi senaator, kirjutas ta seaduse, mis kohustas politseid pidama arvestust kinni peetud inimeste rassi kohta. Tema kirjutatud seadus kohustas politseid ka videolindile võtma, kui nad räägivad inimestega, keda nad mõrvas kahtlustavad. Ta õpetas osalise tööajaga Chicago ülikooli õigusteaduskonnas. Kohtunik ja poliitikaõpetaja Abner J. Mikva õpetas Obamale poliitikat ja temast sai tema mentor. Oma varase poliitilise karjääri ajal esines Obama Chicago Tonight'is ja pidas seal debatte.

Obama kandideeris USA senatisse. Kui ta kandideeris senatisse, palus JohnKerry teda rääkida demokraatide rahvuskongressil. Ta rääkis televisioonis. Ta oli USA senaator aastatel 2005-2008.

Obama võitis 2008. aasta presidendivalimised.

Presidendikampaaniad

2008. aasta presidendikampaania

Obama presidendikampaania Valgesse Majja algas 2008. aasta juuni alguses, kui ta võitis Hillary Clintonit 2008. aasta demokraatide eelvalimistel. Hillary Clinton oli favoriit, kuid Obama võitis palju väiksemaid osariikide valimiskogusid (kohalikud parteivalimised), kuna tal oli palju vabatahtlikke. Ta otsustas mitte vastu võtta oma kampaania jaoks valitsuse raha, et ta saaks Ameerika Ühendriikide kampaania rahastamise reformi raames vastu võtta rohkem eraraha. Ta kogus kõige rohkem raha, mis kunagi presidendivalimiste kampaania jaoks kogutud on. ^[]

Obama kampaania teema oli, et ta on lootuse ja muutuste mees. Ta oli ka Iraagi sõja vastu. Ta pooldas raha andmist Ameerika autotootjatele. Ta oli selle poolt, et saata Afganistani rohkem vägesid.

Kampaania ajal väitsid mõned inimesed, et Obama sõbrad on Tony Rezko, maaomanik ja endine revolutsionäär Bill Ayers; Obama ütles, et nad ei ole tema sõbrad. ^[] Samuti oli Obamal probleeme, kui tema kirikuõpetaja Jeremiah Wrighti Ameerika kritiseerimist videosse võeti. Kampaania ajal ütles Obama, et tema vastane, vabariiklaste kandidaat John McCain, on nagu George W. Bush, mida John McCain ütles, et see ei vasta tõele. Ta kandideeris koos Joe Bideniga asepresidendiks.

Ta võitis 4. novembril toimunud valimistel McCaini suure häälteenamusega (365:173), mis tähendab, et ta võitis piisavalt palju hääli osariikides, et saata 365 inimest ametlikult valima. Rahvahääletus (mis põhineb kogu riigi häälte koguarvul) oli tihedam: Obama võitis 53%, McCain 46%.

2012. aasta presidendikampaania

Obama teatas 2011. aasta aprillis, et kandideerib taas presidendiks, kui ta avaldas oma veebisaidil video. Kuna ta oli juba president, oli väga vähe teisi demokraate, kes püüdsid talle vastu seista. Ta võitis demokraatliku kandidatuuri kergelt. Tema vastased vabariiklaste parteis olid seekord Mitt Romney, kes kandideeris presidendiks, ja Paul Ryan, kes kandideeris asepresidendiks.

6. novembri valimistel võitsid Obama ja Joe Biden Romney ja Ryani 332:206 häälteenamusega. See tähendas, et kuigi see oli endiselt suur, oli tema häälteenamus väiksem kui 2008. aastal. Rahvahääletuse osas võitis Obama 51,1% ja Romney 47,2%.

Mängi meediat Barack Obama inauguratsiooniaadress

Perekond

Obama on Michelle Obamaga abielus alates 1992. aastast. Ta on omandanud õigusteaduse kraadi Harvardi õigusteaduskonnas. Ta töötas advokaadina. Neil on kaks tütart, 1998. aastal sündinud Malia Ann ja 2001. aastal sündinud Natasha ("Sasha"). Nende sündisid Chicago ülikooli meditsiinikeskuses Chicagos. Nad elasid Chicagos, kuid kolisid 20. jaanuaril 2009 Valges Majas.

Obama lubas oma tütardele, et pere saab koera, kui ta presidendiks valitakse. 2009. aasta aprillis kinkis senaator Ted Kennedy, endise presidendi John F. Kennedy vend, Obamale ühe oma koera, portugali veekoera nimega Bo.

Obamal on poolõde, kes on õpetaja Hawaiil. Tema isa suri Aafrikas autoõnnetuses. Tema ema suri vähki. Tema emapoolne vanaema suri vahetult enne Obama presidendivalimiste võitmist.

Obama ja perekonna presidendikoer Bo jooksevad Valge Maja territooriumil

Eesistujariik

Obama sai Ameerika Ühendriikide presidendiks 20. jaanuaril 2009. Ameerika Ühendriigid võitlesid raske majanduslangusega. Ta palus kongressil kulutada 787 miljardit dollarit (787 000 000 000 dollarit), et püüda majanduslangus lõpetada. Ta nimetas seda kava stiimulite seaduseelnõuks. Stiimulseadusega rahastati paljusid maanteeprojekte, anti raha koolidele, anti paljudele ameeriklastele maksusoodustusi ning rahastati paljusid teadus- ja uurimisprojekte.

Ta jätkas George W. Bushi algatatud finantsabi, andes miljardeid dollareid autotootjatele ja pankadele, et need ei läheksid pankrotti. Ta allkirjastas Barney Franki ja Chris Doddi koostatud seaduse, mis reguleeriks Wall Streeti (finantstööstust), et vältida veel ühe sellise majanduslanguse kordumist. Obama allkirjastas patsiendi kaitse ja taskukohase tervishoiu seaduse, mis tooks Ameerika Ühendriikidesse tervishoiureformi, mis tema sõnul muudaks süsteemi nii, et rohkem inimesi saaks endale tervishoiuteenuseid lubada.

Välispoliitikas koostas Obama plaani, mille kohaselt kavatseb ta aeglaselt väed Iraagist välja viia, lõpetades Iraagi sõja 2011. aasta lõpuks, kuid lisab samal ajal rohkem vägesid Afganistani, et aidata Ameerika Ühendriikidel võita Afganistani sõda. Samuti otsustas ta, et USA peaks aitama sõjas Liibüa vastu. Ta on mitu korda öelnud, et soovib parandada USA suhteid moslemimaailmaga.

Obama sai 2009. aasta Nobeli rahupreemia 9. oktoobril 2009. Ta märkis, et tema jõupingutused olid tagasihoidlikud, kuid ta annetas auhinnaraha mitmetele heategevusorganisatsioonidele.

Kuigi tema populaarsus oli ametisse astudes väga kõrge (umbes 70%), langes tema populaarsus 2010. aasta jooksul 45%-ni. Ta sai palju kriitikat vabariiklaste, konservatiivide, libertaarlaste ja Tea Party liikmete poolt, sest nende arvates on föderaalvalitsus muutumas liiga suureks ja kulutamas liiga palju raha ning tema programmid ei ole riigi jaoks parimad.

Kuna tema valitsemisperioodil kasvas majandusdefitsiit (summa, mille valitsus iga kuu laenab), kutsus ta üles suurendama rikaste makse. Ta kritiseeris oma vabariiklastest oponente selle eest, et nad tahavad pigem vähendada vaeste sotsiaaltoetusi kui tõsta makse, et aidata võlga vähendada. Samuti allkirjastas ta 2010. aastal "Don't Ask Don't Tell Repeal Act of 2010", mis lubab relvajõududes avalikult homoseksuaalsete meeste ja avalikult lesbiliste naiste teenistusse võtmist.

Obama vähendas USA osalemist Iraagi sõjas ja jätkas terrorismivastast sõda, mille tulemuseks oli Osama bin Ladeni surm 2. mail 2011. aastal. Obama alustas lennukeeluala poliitikat Liibüa kodusõjas, mis lõppes 2011. aasta oktoobris Muammar al-Gaddafi tapmisega. 9. mail 2012 sai temast esimene ametisolev USA president, kes toetas avalikult samasooliste abielu seadustamist.

14. detsembril 2012, pärast Newtownis, Connecticutis toimunud koolitulistamist, ütles Obama: "Me peame kokku tulema ja võtma sisukaid meetmeid, et vältida rohkem selliseid tragöödiaid, olenemata poliitikast". 21. detsembril 2012 pidasid Obama ja tema Valge Maja töötajad Connecticuti koolitulistamise tõttu hetke vaikust.

21. detsembril 2012 nimetas Obama John Kerry oma teise ametiaja jooksul Ameerika Ühendriikide välisministriks. Kerry vannutati ametisse 1. veebruaril 2013.

Enne tema teise ametiaja algust ja ikka veel jätkub arutelu relvade üle 14. detsembril 2012. aastal Connecticuti osariigis Newtownis toimunud tulistamise ja ka varasemate tulistamiste tõttu.

Ta andis oma teise ametiaja ametivande 20. jaanuaril 2013 Valges Majas, eraviisiliselt (ainult tema pereliikmed said seda näha). Obama pühitseti teiseks ametiajaks ametisse 21. jaanuaril 2013 (20. jaanuar 2013 langes pühapäevale) Ameerika Ühendriikide Kapitooliumis, seda inauguratsiooni oli avalikkusele näha.

Ta külastas Lõuna-Aafrika Vabariiki 2013. aasta juuni lõpus. Enne Lõuna-Aafrika külastust külastas ta Senegali. Ta külastas Robbeni saart, kus Mandela oli vangis. Ta ei kohtunud Nelson Mandelaga.

Ameerika Ühendriikide valitsuse tööseisak toimus 1. oktoobril 2013. 17. oktoobril 2013 allkirjastas Obama seaduse, mis lõpetas Ameerika Ühendriikide valitsuse tööseisaku.

Obama andis 20. novembril 2013 mitmele inimesele, sealhulgas endisele USA presidendile Bill Clintonile ja meediamogul Oprah Winfreyle presidendi vabaduse medali. Ta on andnud presidendi vabaduse medali paljudele inimestele, näiteks Stephen Hawkingile, Sandra Day O'Connorile, Chita Riverale, Loretta Lynnile ja George H. W. Bushile.

5. detsembril 2013 pidas ta pärast Mandela surma väljakuulutamist neli ja pool minutit Nelson Mandela kõnet. 9. detsembril 2013 lahkus ta Washingtonist, et sõita Lõuna-Aafrikasse Mandela mälestusteenistusele. 10. detsembril 2013 kõneles Obama Nelson Mandela mälestusteenistusel Lõuna-Aafrikas Sowetos.

4. aprillil 2011 teatas Obama oma veebisaidil avaldatud videos "See algab meist", et ta kandideerib 2012. aastal teiseks ametiajaks ja esitas valimispaberid föderaalsele valimiskomisjonile. Ametlikult kandideeris ta oma erakonna presidendikandidaadiks 6. septembril 2012. Mitt Romney nimetas vabariiklaste partei ametlikult oma vastaskandidaadiks 30. augustil 2012. Kuigi valimistulemused olid väga napid, võitis Obama hõlpsasti valijaskonna hääled, mida ta vajas teise ametiaja võitmiseks. Obama ja Romney kulutasid valimiskampaania ajal reklaamile üle 2 miljardi dollari.

Tema teise ametiaja alguses 2014. aastal oli mõned tagasilöögid. Seoses NSA-ga olid inimesed Obama administratsiooni peale pahased, et valitsus võib-olla kuulab nende telefonikõnesid pealt. Tema partei (demokraadid) kaotas ka kongressi valimised. Demokraatide ja vabariiklaste vaheliste erimeelsuste tõttu kongressis ei saanud kumbki pool midagi korda ning Obama tulemuseks oli, et ta kasutas oma täitevmäärusi (oma võimu presidendina), et aidata reformida selliseid asju nagu immigratsioonisüsteem.

Ta toetas ka miinimumpalga tõstmist, nõudis, et naistele makstaks sama palka kui meestele samal töökohal, ning nõudis, et esimesed kaks aastat kolledžit rahastataks täielikult riiklikult üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusega ja saavad häid hindeid.

Obama toetas ka LGBT liikmeid ja veenis 2015. aastal edukalt kohtuid, et samasooliste abielu peaks olema Ameerika Ühendriikides seaduslik.

Obama tundis muret ka kliimamuutuste pärast ja propageeris kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet.

Pärast ülemkohtu kohtuniku Antonin Scalia surma nimetas Obama 16. märtsil 2016 tema asemele Merrick Garlandi, kuid tema nimetamine aegus, sest senat keeldus tema üle hääletamast.

Obama räägib Nelson Mandela mälestusteenistusel 10. detsembril 2013 Soccer Stadiumil, Soweto, Lõuna-Aafrika Vabariik


Obama räägib 2010. aastal Minnesota Ülikoolis

Pärast presidendiks olemist

Kuna keegi ei saa olla president kolmeks ametiajaks, ei saa Obama uuesti presidendiks kandideerida. Tema asemele tuli 2017. aasta alguses vabariiklane Donald Trump. Ta lahkus ametist 60%-lise heakskiiduga.

Kuigi ta ei ole enam president, omab Obama endiselt maja Washingtonis.

Obama ja tema abikaasa Michelle veedavad aega kõnesid pidades ja üritustel osaledes. Nad juhivad ka heategevusfondi nimega Obama Foundation ja omavad Higher Ground Productions'i, mis on filmide tootmisega tegelev ettevõte. Netflix palkas ettevõtte dokumentaalfilmide tegemiseks. Üks nende dokumentaalfilmidest, "American Factory", võitis 2019. aasta parima dokumentaalfilmi eest Oscari.

Ta töötab ^{[millal? ]} ka presidendi memuaaride kallal.

2020. aasta mais kritiseeris Obama president Trumpi vastuse eest koronaviiruse pandeemiale, öeldes, et tegemist on "absoluutse kaootilise katastroofiga".