Joe Biden — USA poliitik ja endine asepresident (2020. aasta kandidaat)
Joseph Robinette Biden Jr. ehk Joe Biden (/ˌrɒbɪˈnɛt ˈbaɪdən/; sündinud 20. novembril 1942) on Ameerika Ühendriikide poliitik. Biden oli Ameerika Ühendriikide 47. asepresident aastatel 2009–2017 Barack Obama eesistumise ajal. Ta kuulub Demokraatlikku parteisse ja on pärit Wilmingtonist, Delaware'i osariigist. Enne asepresidendiks saamist oli ta aastatel 1973–2009 Delaware'i USA senaator. Ta oli senatis töötanud kauem kui ükski teine asepresident. Biden oli 2020. aasta demokraatide kandidaat ning võitis 2020. aasta presidendivalimised. Ta astus ametisse Ameerika Ühendriikide 46. presidendina 20. jaanuaril 2021.
Varajane elu ja haridus
Biden sündis Scrantonis, Pennsylvania osariigis, ning kasvas üles Wilmingtonis, Delaware'is. Ta õppis University of Delaware'is, kus omandas bakalaureusekraadi ajaloos ja rahvusvahelistes suhetes, ning lõpetas õigusteaduse Syracuse University College of Law'is. Enne riigiteenistust töötas ta juristina ja osales kohalikus poliitikas — ta valiti 1970. aastal New Castle'i maakonna nõukogusse.
Poliitiline karjäär
Biden valiti esmakordselt USA senatisse 1972. aastal ning astus ametisse 1973. aastal, olles ühes Ameerika nooremaid senaatoreid. Senatis töötades kuulus ta mitmetele olulistele komisjonidele, sealhulgas Kohtu- ja Välissuhete komisjonile, ning tegeles siseriiklike ja välispoliitiliste küsimustega. Ta kandideeris esimest korda presidendiks 1988. aastal ja uuesti 2008. aastal, kuid mõlemal korral ei saavutanud lõplikku võitu.
2008. aasta valimistel valis toonane senaator Barack Obama ta oma kandidaadikandidaadiks, mille tulemusena sai Bidenist 2009.–2017. aastatel ametis olnud asepresident. Asepresidendina osales ta administratsiooni poliitikate kujundamises nii majandus-, välis- kui ka sisepoliitika teemadel ning esindas USA-d välisvisiidi ajal.
Järgnev tegevus ja 2020. aasta kampaania
Pärast oma teist ametiaega asepresidendina alustas Biden õppetööd ja poliitilist konsulteerimist, sealhulgas tööd Pennsylvania Ülikoolis. 25. aprillil 2019 alustas Biden oma presidendikampaaniat 2020. aasta valimisteks. 8. aprillil 2020 sai Bidenist eeldatav kandidaat demokraatide kandidaadiks pärast seda, kui Bernie Sanders lõpetas oma kampaania. Ta valis oma vastaskandidaadiks senati liikme ja California endise peaprokuröri Kamala Harrise ning nende paar saavutaski 2020. aasta valimistel võidu ning moodustas järgmise administratsiooni.
Asepresidendiks olemisest presidendiks saamiseni
Presidendina on Biden keskendunud mitmele peamisele valdkonnale: COVID-19 pandeemia ohjamisele ja majanduse taastamisele, infrastruktuuri investeeringutele, kliimameetmetele ning rahvusvaheliste liitude taastamisele. Tema administratsioon on taastanud osalised rahvusvahelised kokkulepped, millele eelnenud administratsioon oli vähem pühendunud. Samuti on tema hooaeg hõlmanud kohtunike ja ametnike nimetusi ning poliitilisi algatusi tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse turvalisuse valdkondades.
Isiklik elu
Biden on roomakatoliiklane. Ta on olnud abielus Jill Bideniga alates 1977. aastast; tal on elus kaks poega, kuigi tema perekond on läbi elanud ka raskeid kaotusi — 1972. aastal hukkusid autoõnnetuses tema esimene naine Neilia ja tütar Naomi ning 2015. aastal suri tema poeg Beau Biden ajukasvajasse. Biden on tuntud sotistikuga lapsepõlvest pärit kõneprobleemide ületamise loo poolest ning tema elus on rolli mänginud ka Amtraki rongireisid, mida ta pikki aastaid kasutas tööle sõitmiseks.
Auhinnad ja tunnustused
Biden on pälvinud mitmeid tunnustusi ja aukraade. Tal on viis aukodaniku tiitlit, sealhulgas üks oma alma materilt ja üks sealt, kus ta on õpetanud õigusteadust. Tema tegevust on tunnustatud eri riikide ja organisatsioonide tasandil — ta on saanud nii Kongressi kui ka välisriikide eriauhindu, sealhulgas mainitud Pakistani valitsuse tunnustuse.
Kokkuvõte
Joe Biden on pikkade aastakümnete jooksul Ameerika poliitikas silma paistnud isik, kelle tegevus hõlmab pikki senati aastakümneid, kaht asepresidendiperioodi (olnud kaheperioodilise administratsiooni osa) ning presidendiametit alates 2021. aastast. Tema karjäär on iseloomulik nii avalike teenuste pühendumusele kui ka isiklike tragöödiate ja taastumise lugudele.
Varajane elu
Joe Biden sündis 20. novembril 1942 Pennsylvania osariigis Scrantonis asuvas St Mary's Keller Memorial Hospitalis iiri katoliiklaste peres. Tema isa Joe Biden Sr. oli ärimees. Kui ta oli noor, kolis tema pere Delaware'i Wilmingtoni. Keskkoolis mängis Biden jalgpalli ja pesapalli, kuid ta ei olnud väga hea õpilane. Biden käis kolledžis Delaware'i ülikoolis ja Syracuse'i ülikoolis. Ta ei pidanud Vietnami sõjas võitlema, sest ta käis kolledžis ja tal oli lapsena astma.
Senatis
|
| See osa vajab rohkem teavet. (Mai 2020) |
![[icon]](https://www.alegsaonline.com/image/20px-Wiki_letter_w_cropped.svg.png){kind=small}
Biden oli aastaid Delaware'i USA senaator. Biden valiti USA senatisse 1972. aastal, kui ta oli 29-aastane. Tema valimine oli mõnevõrra üllatus. Teisel kandidaadil, J. Caleb Boggsil, oli rohkem kogemusi ja rohkem raha, mida ta oma kampaaniale kulutada sai. Ta on üks nooremaid inimesi, kes on saanud USA senaatoriks, sest ta oli vaid kaks kuud vanem kui vanuse alampiir, 30 aastat, mis oli selleks vajalik. (Kuigi ta oli valimiste ajal 29-aastane, sai ta enne senaatoriks saamist 30-aastaseks).
Biden valiti kuus korda tagasi senatisse. Hiljem oli Biden senati välissuhete komitee ja senati õiguskomisjoni esimees. Välissuhete komisjon tegeleb Ameerika küsimustega teistes riikides. Bideni eesistumise ajal tegeles komisjon 1991. aasta Pärsia lahe sõjaga, 2003. aasta Iraagi sõjaga ja mitmete lepingutega. Justiitskomisjon tegeles Clarence Thomase, Robert Borki ja teiste valimisega ülemkohtusse (SCOTUS). Biden arvas, et Thomas ja Bork ei peaks olema kohtus. Kuigi USA senaatorid töötavad Washingtonis, võttis Biden igal õhtul rongiga koju Delaware'isse.
Biden ja Jimmy Carter
Kandideerimine presidendiks ja asepresidendiks
Biden kandideeris presidendiks kolm korda: 1988, 2008 ja 2020. Esimesel korral peeti teda varakult heaks valikuks, kuid ta loobus pärast seda, kui avastati, et ta pidas kõne, mis oli kopeeritud Briti poliitikult Neil Kinnockilt.
Biden püüdis 2008. aasta presidendivalimistel uuesti Demokraatliku Partei kandidaadiks saada. Ta kandideeris peamiselt välisküsimuste, eelkõige USA vägede Iraagist väljatoomise teemal. Paljud pidasid teda heaks valikuks välisministriks. Ta lõpetas oma kampaania 3. jaanuaril 2008 pärast seda, kui ta ei saanud Iowa valimisringil palju hääli. Hiljem sai temast siiski Barack Obama valik asepresidendiks tänu sellele, mida ta Iraagist teadis, ja kuna ta meeldis töölisklassile.
Kui Biden kandideeris presidendiks, kritiseeris ta Obamat, rääkides tema kogemuste puudumisest, kuid hiljem toetas ta Obamat presidendiks saamisel. Tema vastaskandidaat asepresidendiks oli Sarah Palin, kellel oli vähem kogemusi, kuid keda meedia pidas huvitavamaks. Enne valimisi toimusid debatid erinevate presidendiks või asepresidendiks kandideerivate kandidaatide vahel. Bideni ja Palini vahelisel debatil uskusid paljud, et Biden teab Ameerika juhtimisest rohkem kui Palin. Kui Obama valiti 4. novembril 2008 presidendiks, valiti Biden asepresidendiks.
Biden kampaania koos toonase senaatori Barack Obamaga 2008. aastal
Asepresidendina
|
| See osa vajab rohkem teavet. (Mai 2020) |
Bidenist sai 20. jaanuaril 2009 asepresident ning ta on esimene Delaware'ist pärit inimene ja esimene roomakatoliiklane, kes on saanud asepresidendiks. Kui Biden sai asepresidendiks, ütles ta, et teeb asju teisiti kui Dick Cheney, kes oli enne teda asepresident. Biden on öelnud, et tema asepresidendiks olemine ei ole nagu ükski teine.
Bideni peamine roll oli Obama nõustaja, peamiselt välispoliitika ja majanduse küsimustes. Obama on palunud Bideni arvamust enamiku oma suuremate otsuste puhul, näiteks selle kohta, keda ta oma kabinetti paneb ja kuidas sõda Afganistanis pidada. Obama on pannud Bideni juhtima rühmi, mis tegelevad töölisklassi probleemidega, samuti jälgima raha kasutamist tema stiimulite seaduseelnõus. Biden on ka mitu korda Obama ja USA nimel Lähis-Itta reisinud, kui ta on olnud asepresident. 2011. aastal juhtis Biden läbirääkimisi eelarve ja võla üle. 6. novembril 2012 valiti Biden koos president Barack Obamaga teiseks ametiajaks uuesti asepresidendiks.
Pärast valimiste võitmist oli Biden asepresident kuni 20. jaanuarini 2017.
Joe Biden saab 20. jaanuaril 2009 asepresidendiks.
2016. aasta presidendivalimised
2015. aasta augustis ütles Biden, et ta otsib võimalikku võimalust kandideerida 2016. aasta USA valimistel uuesti presidendiks. Biden moodustas oma võimaliku kandideerimise jaoks erakonna PAC. 21. oktoobril teatas Biden Roosiaia poodiumilt kõneldes koos abikaasa ja president Obama kõrval oma otsusest mitte kandideerida 2016. aasta valimistel demokraatide presidendikandidaadiks.
2020. aasta presidendivalimised
Enne ametist lahkumist, 5. detsembril 2016, ütles Biden USA senatis toimunud ringkäigul ajakirjanikele, et pärast asepresidendi ametist lahkumist on võimalik presidendikandidaat 2020. aasta presidendivalimistel. Biden saab valimispäeval 77-aastaseks ja 2021. aasta inauguratsioonipäeval 78-aastaseks. 7. detsembril The Late Show's koos Stephen Colbertiga, kus ta teatas, et "ära ütle kunagi mitte kunagi", et kandideerib 2020. aastal presidendiks, kuid samas tunnistas, et ei näe stsenaariumi, kus ta uuesti kandideeriks. 13. jaanuaril 2017, täpselt nädal enne Donald Trumpi ametisse astumist, et ta ei kandideeri. Neli päeva hiljem, 17. jaanuaril võttis ta aga selle avalduse tagasi, öeldes: "Ma kandideerin, kui saan kõndida".
Bidenit mainisid paljud uudisteagentuurid kui potentsiaalset kandidaati 2020. aasta demokraatide kandidaadiks. Märtsis 2019 ütles ta, et võib kandideerida.
Ta alustas ametlikult oma kampaaniat 25. aprillil 2019.
2020. aasta aprillis sai Bidenist ainus kandidaat eelvalimistel, mis teeb temast eeldatava kandidaadi kandidaadi. Esialgu kaotas ta esimesed kolm eelvalikuvõistlust senaator Bernie Sandersile. Pärast Lõuna-Carolina eelvalimiste võitmist sai ta hoogu juurde ja võitis enamiku Super Tuesday võistlustest.
Biden lubas, et kui ta valitakse, kaitseb ta Roe v. Wade'i otsust, loob riikliku ravikindlustuse võimaluse, dekriminaliseerib meelelahutusliku kanepi, võtab vastu võrdõiguslikkuse seaduse, tasuta kogukonna kolledži ja 1,7 triljoni dollari suuruse kliimakava, mis toetab rohelist uut kokkulepet. Ta toetab reguleerimist, mitte täielikku keelustamist frackingule.
2020. aasta alguses lubas Biden, et valib oma kandidaadiks naise. Samuti lubas ta, et tema esimeseks ülemkohtu kohtunikuks saab mustanahaline naine. Augustis 2020 valis ta oma kandidaadiks California USA senaatori Kamala Harrise.
15. septembri 2020. aasta seisuga ennustas FiveThirtyEighti statistiline mudel, et Bidenil on 76% tõenäosus võita Donald Trump.
Biden oma esimesel presidendikampaaniaüritusel Philadelphias, Pennsylvanias, mai 2019
Väited füüsilise väärkohtlemise kohta
On olnud palju fotosid, kus Biden kallistab ja või puudutab naisi, mida kommentaatorid pidasid sobimatuks, kuna tema tegevus naiste ja laste suhtes oli suudlemine ja või puudutamine. Biden on öelnud, et selline käitumine on teda varem raskustesse viinud.
2019. aasta märtsis ütles Nevada endine saadik Lucy Flores, et Biden suudles teda ilma tema nõusolekuta 2014. aasta kampaaniakogunemisel Las Vegases. Flores kirjutas, et Biden astus tema selja taha, pani käed tema õlgadele, nuusutas tema juukseid ja suudles ta tagakülge. HuffPostile antud intervjuus teatas Flores, et tema arvates peaks Bideni käitumine sundima teda 2020. aastal mitte kandideerima. 2019. aasta aprilli alguseks oli selliseid süüdistusi Bideni kohta esitanud kokku seitse naist.
2019. aasta aprillis ütles Bideni endine töötaja Tara Reade, et ta tundis end mitu korda ebamugavalt, kui Biden puudutas teda 1993. aastal oma senati kabinetis töötades õlgadel ja kaelal. 2020. aasta märtsis ütles Reade, et Biden surus teda 1993. aastal Capitol Hillil olles vastu seina ja tungis temasse. Biden eitas süüdistusi.
Isiklik elu
Kolledžis olles abiellus ta oma esimese naise Nelia Hunteriga. Neil oli kolm last, kaks poega (Beau ja Robert) ja tütar (Naomi). Pärast kolledžit sai ta juristiks ja töötas maakonna volikogus, mis koosneb inimestest, kes juhivad maakonda. 1972. aastal hukkusid Nelia ja Naomi autoõnnetuses ning Beau ja Robert said väga raskelt vigastada. Mõlemad jäid õnnetusest ellu. Beau oli kuni 2015. aasta jaanuarini Delaware'i peaprokurör ja teenis sõdurina Iraagis. Beau suri ajuvähki 30. mail 2015 Bethesdas, Marylandis. Ta oli 46-aastane. Biden mõtles oma poja surma tõttu asepresidendi ametist tagasi astuda.
Biden abiellus oma teise abikaasa Jill Tracy JacobsBideniga 1977. aastal. Ta on õpetaja ja endine Ameerika Ühendriikide teine leedi. 1981. aastal sündis neil tütar Ashley, kes on praegu sotsiaaltöötaja. 1988. aastal kannatas Biden ajuverejooksu all ja vajas kaks korda ajuoperatsiooni. Oma perekonnas ja ümbruskonnas nähtu tõttu ei joo Biden alkoholi.
Varajane foto Jill ja Joe Bidenist
Auhinnad ja autasud
Biden on saanud aukraadi Scrantoni Ülikoolist (1976), Saint Joseph's Universityst (1981), Wideneri Ülikooli õigusteaduskonnast (2000), Emersoni kolledžist (2003), oma alma materist Delaware'i Ülikoolist (2004), Suffolki Ülikooli õigusteaduskonnast (2005) ja oma teisest alma materist Syracuse'i Ülikoolist (2009).
Biden sai 1980. aastal oma alma materi, Syracuse'i ülikooli kantsleri medali. 2005. aastal sai ta George Arentsi pioneerimedali - Syracuse'i kõrgeima vilistlaste auhinna - "silmapaistvate saavutuste eest avalikes suhetes".
2008. aastal sai Biden ajakirja Working Mother auhinna Best of Congress "Ameerika elukvaliteedi parandamise eest peresõbraliku tööpoliitika kaudu". Samuti jagas Biden 2008. aastal koos kaassenaator Richard Lugariga Pakistani valitsuse Hilal-i-Pakistani auhinda, "tunnustuseks nende järjekindla toetuse eest Pakistanile". 2009. aastal sai Biden Kosovo kuldse vabaduse medali, selle piirkonna kõrgeima autasu, selle eest, et ta toetas 1990ndate lõpus häälekalt nende iseseisvust.
Biden on Delaware'i vabatahtlike tuletõrjujate assotsiatsiooni kuulsuste saali liige.
Asepresident Biden külastas Kosovot, mai 2009
Küsimused ja vastused
K: Kes on Joseph Robinette Biden Jr.V: Joseph Robinette Biden Jr. on Ameerika Ühendriikide poliitik, 46. ja praegune Ameerika Ühendriikide president alates 2021. aastast.
K: Millisesse erakonda ta kuulub?
V: Ta kuulub Demokraatlikku parteisse.
K: Kus ta on sündinud?
V: Ta on sündinud Wilmingtonis, Delaware'is.
K: Kui kaua ta oli Delaware'i USA senaator?
V: Ta oli Delaware'i USA senaator 1973-2009.
K: Millist ametit pidas ta enne asepresidendiks saamist?
V: Enne asepresidendiks saamist oli Biden aastatel 1973-2009 Delaware'i USA senaator.
K: Millal alustas Biden oma presidendikampaaniat 2020. aasta valimisteks?
V: 25. aprillil 2019 alustas Biden oma presidendikampaaniat 2020. aasta valimisteks.
K: Milliseid auhindu on Joe Biden saanud?
V: Joe Biden on saanud mitmeid auhindu, sealhulgas viis aukodaniku tiitlit, "Kongressi parimate auhinna", Pakistani valitsuse auhinna ja presidendi vabaduse medali aumärgi.
