Joe Biden

Varajane elu

Joe Biden sündis 20. novembril 1942 Pennsylvania osariigis Scrantonis asuvas St Mary's Keller Memorial Hospitalis iiri katoliiklaste peres. Tema isa Joe Biden Sr. oli ärimees. Kui ta oli noor, kolis tema pere Delaware'i Wilmingtoni. Keskkoolis mängis Biden jalgpalli ja pesapalli, kuid ta ei olnud väga hea õpilane. Biden käis kolledžis Delaware'i ülikoolis ja Syracuse'i ülikoolis. Ta ei pidanud Vietnami sõjas võitlema, sest ta käis kolledžis ja tal oli lapsena astma.

Senatis

See osa vajab rohkem teavet. (Mai 2020)

Biden oli aastaid Delaware'i USA senaator. Biden valiti USA senatisse 1972. aastal, kui ta oli 29-aastane. Tema valimine oli mõnevõrra üllatus. Teisel kandidaadil, J. Caleb Boggsil, oli rohkem kogemusi ja rohkem raha, mida ta oma kampaaniale kulutada sai. Ta on üks nooremaid inimesi, kes on saanud USA senaatoriks, sest ta oli vaid kaks kuud vanem kui vanuse alampiir, 30 aastat, mis oli selleks vajalik. (Kuigi ta oli valimiste ajal 29-aastane, sai ta enne senaatoriks saamist 30-aastaseks).

Biden valiti kuus korda tagasi senatisse. Hiljem oli Biden senati välissuhete komitee ja senati õiguskomisjoni esimees. Välissuhete komisjon tegeleb Ameerika küsimustega teistes riikides. Bideni eesistumise ajal tegeles komisjon 1991. aasta Pärsia lahe sõjaga, 2003. aasta Iraagi sõjaga ja mitmete lepingutega. Justiitskomisjon tegeles Clarence Thomase, Robert Borki ja teiste valimisega ülemkohtusse (SCOTUS). Biden arvas, et Thomas ja Bork ei peaks olema kohtus. Kuigi USA senaatorid töötavad Washingtonis, võttis Biden igal õhtul rongiga koju Delaware'isse.

Biden ja Jimmy Carter

Kandideerimine presidendiks ja asepresidendiks

Biden kandideeris presidendiks kolm korda: 1988, 2008 ja 2020. Esimesel korral peeti teda varakult heaks valikuks, kuid ta loobus pärast seda, kui avastati, et ta pidas kõne, mis oli kopeeritud Briti poliitikult Neil Kinnockilt.

Biden püüdis 2008. aasta presidendivalimistel uuesti Demokraatliku Partei kandidaadiks saada. Ta kandideeris peamiselt välisküsimuste, eelkõige USA vägede Iraagist väljatoomise teemal. Paljud pidasid teda heaks valikuks välisministriks. Ta lõpetas oma kampaania 3. jaanuaril 2008 pärast seda, kui ta ei saanud Iowa valimisringil palju hääli. Hiljem sai temast siiski Barack Obama valik asepresidendiks tänu sellele, mida ta Iraagist teadis, ja kuna ta meeldis töölisklassile.

Kui Biden kandideeris presidendiks, kritiseeris ta Obamat, rääkides tema kogemuste puudumisest, kuid hiljem toetas ta Obamat presidendiks saamisel. Tema vastaskandidaat asepresidendiks oli Sarah Palin, kellel oli vähem kogemusi, kuid keda meedia pidas huvitavamaks. Enne valimisi toimusid debatid erinevate presidendiks või asepresidendiks kandideerivate kandidaatide vahel. Bideni ja Palini vahelisel debatil uskusid paljud, et Biden teab Ameerika juhtimisest rohkem kui Palin. Kui Obama valiti 4. novembril 2008 presidendiks, valiti Biden asepresidendiks.

Biden kampaania koos toonase senaatori Barack Obamaga 2008. aastal

Asepresidendina

See osa vajab rohkem teavet. (Mai 2020)

Bidenist sai 20. jaanuaril 2009 asepresident ning ta on esimene Delaware'ist pärit inimene ja esimene roomakatoliiklane, kes on saanud asepresidendiks. Kui Biden sai asepresidendiks, ütles ta, et teeb asju teisiti kui Dick Cheney, kes oli enne teda asepresident. Biden on öelnud, et tema asepresidendiks olemine ei ole nagu ükski teine.

Bideni peamine roll oli Obama nõustaja, peamiselt välispoliitika ja majanduse küsimustes. Obama on palunud Bideni arvamust enamiku oma suuremate otsuste puhul, näiteks selle kohta, keda ta oma kabinetti paneb ja kuidas sõda Afganistanis pidada. Obama on pannud Bideni juhtima rühmi, mis tegelevad töölisklassi probleemidega, samuti jälgima raha kasutamist tema stiimulite seaduseelnõus. Biden on ka mitu korda Obama ja USA nimel Lähis-Itta reisinud, kui ta on olnud asepresident. 2011. aastal juhtis Biden läbirääkimisi eelarve ja võla üle. 6. novembril 2012 valiti Biden koos president Barack Obamaga teiseks ametiajaks uuesti asepresidendiks.

Pärast valimiste võitmist oli Biden asepresident kuni 20. jaanuarini 2017.

Joe Biden saab 20. jaanuaril 2009 asepresidendiks.

2016. aasta presidendivalimised

2015. aasta augustis ütles Biden, et ta otsib võimalikku võimalust kandideerida 2016. aasta USA valimistel uuesti presidendiks. Biden moodustas oma võimaliku kandideerimise jaoks erakonna PAC. 21. oktoobril teatas Biden Roosiaia poodiumilt kõneldes koos abikaasa ja president Obama kõrval oma otsusest mitte kandideerida 2016. aasta valimistel demokraatide presidendikandidaadiks.

2020. aasta presidendivalimised

Enne ametist lahkumist, 5. detsembril 2016, ütles Biden USA senatis toimunud ringkäigul ajakirjanikele, et pärast asepresidendi ametist lahkumist on võimalik presidendikandidaat 2020. aasta presidendivalimistel. Biden saab valimispäeval 77-aastaseks ja 2021. aasta inauguratsioonipäeval 78-aastaseks. 7. detsembril The Late Show's koos Stephen Colbertiga, kus ta teatas, et "ära ütle kunagi mitte kunagi", et kandideerib 2020. aastal presidendiks, kuid samas tunnistas, et ei näe stsenaariumi, kus ta uuesti kandideeriks. 13. jaanuaril 2017, täpselt nädal enne Donald Trumpi ametisse astumist, et ta ei kandideeri. Neli päeva hiljem, 17. jaanuaril võttis ta aga selle avalduse tagasi, öeldes: "Ma kandideerin, kui saan kõndida".

Bidenit mainisid paljud uudisteagentuurid kui potentsiaalset kandidaati 2020. aasta demokraatide kandidaadiks. Märtsis 2019 ütles ta, et võib kandideerida.

Ta alustas ametlikult oma kampaaniat 25. aprillil 2019.

2020. aasta aprillis sai Bidenist ainus kandidaat eelvalimistel, mis teeb temast eeldatava kandidaadi kandidaadi. Esialgu kaotas ta esimesed kolm eelvalikuvõistlust senaator Bernie Sandersile. Pärast Lõuna-Carolina eelvalimiste võitmist sai ta hoogu juurde ja võitis enamiku Super Tuesday võistlustest.

Biden lubas, et kui ta valitakse, kaitseb ta Roe v. Wade'i otsust, loob riikliku ravikindlustuse võimaluse, dekriminaliseerib meelelahutusliku kanepi, võtab vastu võrdõiguslikkuse seaduse, tasuta kogukonna kolledži ja 1,7 triljoni dollari suuruse kliimakava, mis toetab rohelist uut kokkulepet. Ta toetab reguleerimist, mitte täielikku keelustamist frackingule.

2020. aasta alguses lubas Biden, et valib oma kandidaadiks naise. Samuti lubas ta, et tema esimeseks ülemkohtu kohtunikuks saab mustanahaline naine. Augustis 2020 valis ta oma kandidaadiks California USA senaatori Kamala Harrise.

15. septembri 2020. aasta seisuga ennustas FiveThirtyEighti statistiline mudel, et Bidenil on 76% tõenäosus võita Donald Trump.

Biden oma esimesel presidendikampaaniaüritusel Philadelphias, Pennsylvanias, mai 2019

Väited füüsilise väärkohtlemise kohta

On olnud palju fotosid, kus Biden kallistab ja või puudutab naisi, mida kommentaatorid pidasid sobimatuks, kuna tema tegevus naiste ja laste suhtes oli suudlemine ja või puudutamine. Biden on öelnud, et selline käitumine on teda varem raskustesse viinud.

2019. aasta märtsis ütles Nevada endine saadik Lucy Flores, et Biden suudles teda ilma tema nõusolekuta 2014. aasta kampaaniakogunemisel Las Vegases. Flores kirjutas, et Biden astus tema selja taha, pani käed tema õlgadele, nuusutas tema juukseid ja suudles ta tagakülge. HuffPostile antud intervjuus teatas Flores, et tema arvates peaks Bideni käitumine sundima teda 2020. aastal mitte kandideerima. 2019. aasta aprilli alguseks oli selliseid süüdistusi Bideni kohta esitanud kokku seitse naist.

2019. aasta aprillis ütles Bideni endine töötaja Tara Reade, et ta tundis end mitu korda ebamugavalt, kui Biden puudutas teda 1993. aastal oma senati kabinetis töötades õlgadel ja kaelal. 2020. aasta märtsis ütles Reade, et Biden surus teda 1993. aastal Capitol Hillil olles vastu seina ja tungis temasse. Biden eitas süüdistusi.

Isiklik elu

Kolledžis olles abiellus ta oma esimese naise Nelia Hunteriga. Neil oli kolm last, kaks poega (Beau ja Robert) ja tütar (Naomi). Pärast kolledžit sai ta juristiks ja töötas maakonna volikogus, mis koosneb inimestest, kes juhivad maakonda. 1972. aastal hukkusid Nelia ja Naomi autoõnnetuses ning Beau ja Robert said väga raskelt vigastada. Mõlemad jäid õnnetusest ellu. Beau oli kuni 2015. aasta jaanuarini Delaware'i peaprokurör ja teenis sõdurina Iraagis. Beau suri ajuvähki 30. mail 2015 Bethesdas, Marylandis. Ta oli 46-aastane. Biden mõtles oma poja surma tõttu asepresidendi ametist tagasi astuda.

Biden abiellus oma teise abikaasa Jill Tracy JacobsBideniga 1977. aastal. Ta on õpetaja ja endine Ameerika Ühendriikide teine leedi. 1981. aastal sündis neil tütar Ashley, kes on praegu sotsiaaltöötaja. 1988. aastal kannatas Biden ajuverejooksu all ja vajas kaks korda ajuoperatsiooni. Oma perekonnas ja ümbruskonnas nähtu tõttu ei joo Biden alkoholi.

Varajane foto Jill ja Joe Bidenist

Auhinnad ja autasud

Biden on saanud aukraadi Scrantoni Ülikoolist (1976), Saint Joseph's Universityst (1981), Wideneri Ülikooli õigusteaduskonnast (2000), Emersoni kolledžist (2003), oma alma materist Delaware'i Ülikoolist (2004), Suffolki Ülikooli õigusteaduskonnast (2005) ja oma teisest alma materist Syracuse'i Ülikoolist (2009).

Biden sai 1980. aastal oma alma materi, Syracuse'i ülikooli kantsleri medali. 2005. aastal sai ta George Arentsi pioneerimedali - Syracuse'i kõrgeima vilistlaste auhinna - "silmapaistvate saavutuste eest avalikes suhetes".

2008. aastal sai Biden ajakirja Working Mother auhinna Best of Congress "Ameerika elukvaliteedi parandamise eest peresõbraliku tööpoliitika kaudu". Samuti jagas Biden 2008. aastal koos kaassenaator Richard Lugariga Pakistani valitsuse Hilal-i-Pakistani auhinda, "tunnustuseks nende järjekindla toetuse eest Pakistanile". 2009. aastal sai Biden Kosovo kuldse vabaduse medali, selle piirkonna kõrgeima autasu, selle eest, et ta toetas 1990ndate lõpus häälekalt nende iseseisvust.

Biden on Delaware'i vabatahtlike tuletõrjujate assotsiatsiooni kuulsuste saali liige.

Asepresident Biden külastas Kosovot, mai 2009