Ameerika Ühendriikide asepresident (sageli lühendatult VP või VPOTUS) on presidendi järel teine kõrgeim täidesaatev ametnik. Asepresidendil on nii konstitutsioonilised kui ka praktikas kujunenud ülesanded: ta asendab presidenti vajaduse korral, täidab reeglipäraselt senaadi esimehe rolli ja osaleb valitsuse kõrgetasemelistes otsustusprotsessides ning rahvusvahelises esindamises.

Peamised ülesanded

  • Senaadi esimees: asepresident on USA senati ametlik esimees ja tal on õigus anda hääl vaid viigiseisude lahendamiseks.
  • Presidendi asendamine ja ametijärgsus: asepresident asub presidendi sucesioonijärjekorras esimesena ning saab presidendi kohustused, kui president sureb, astub tagasi või on võimetu oma kohustusi täitma.
  • Riikliku esindaja roll: kaasaegne asepresident esindab sageli Ameerikat välisvisiitidel, juhib delegatsioone ning esineb presidendi nimel avalikel üritustel.
  • Nõuandja ja administraator: paljud asepresidendid osalevad presidendi nõunikena poliitikavalmistamises, formaneb osa kabinetist ja turvalisusega seotud nõukogudest (nt National Security Council).
  • Elektoraadi häälte kinnitamine: asepresident juhib Kongressi ühisseanssi, kus loetakse ja kinnitatakse valimiskolledži (Electoral College) hääli.

Volitused ja õiguslik raamistik

Asepresidendi roll on osaliselt sätestatud Ameerika Ühendriikide põhiseaduses ja seda täpsustavad hilisemad parandused. Olulised sätted on:

  • 12. parandus: muutis viisile, kuidas presidenti ja asepresidenti valitakse (separate hääled elektoraadis) ning selgitas teatud valimistehnilisi küsimusi.
  • 25. parandus: käsitleb presidendi ametist lahkumist, asendamist ja ajutisi võimetuseolukordi ning määratleb kinniseadused asepresidendi muutmiseks või presidendi ajutiseks asendamiseks (nt kui president annab üle ajutise volituse asepresidendile).
  • Senaadi viigihääle õigus: viigiseisu puhul saab asepresident anda otsustava hääle senaadi seadusandlike küsimuste juures.

Nõuded ja valimise kord

  • Põhiseaduslikud nõuded: asepresident peab vastama samadele nõuetele kui president: olema sündinud USA kodanikuna, olema vähemalt 35-aastane ja olnud Ameerika Ühendriikide elanik kokku vähemalt 14 aastat.
  • Valimise kord: tänapäeval valitakse asepresident enamasti koos presidendikandidaadiga ühe valimisnimekirjana (running mate) ning nad saavad osariikide elektoraatide hääled samal viisil nagu president. Ajalooliselt oli algselt asepresidendiks see kandidaat, kes sai valimistel teisena kõige rohkem hääli, enne 12. paranduse jõustumist.
  • Ametiaeg: asepresidendi ametiaeg on neli aastat ja ta võib kandideerida uuesti. Kui asepresident peab ametiajal presidendiks tõusmise tõttu täitma osa presidentuuri, kehtivad presidendi ametiaegade piirangud (22. parandus) vastavalt keerukatele reeglitele.

Asepresidendi asendamine ja võimetuse menetlus

25. paranduse alusel

  • sektsioon 1: asepresident saab presidendi ametikohustused, kui president surma korral või muul põhjusel ei saa ametis olla;
  • sektsioon 2: annab protseduuri, kuidas täita asepresidendi vaba ametikoht (president nimetab uue asepresidendi, keda peab kinnitama mõlema kongressikoja enamus);
  • sektsioon 3 ja 4: reguleerivad ajutist võimetuse deklareerimist ja asepresidendi määramist ajutiseks teostajaks juhul, kui president ei saa oma kohustusi täita.

Ajalooline ja kaasaegne praktika

Asepresidendi roll on ajaloo jooksul muutunud: algselt oli see pigem formaalne amet (John Adams oli esimene asepresident), kuid 20. sajandist alates on asepresidendi poliitiline tähtsus kasvanud. Kaasaegsed asepresidendid osalevad tihti sisuliselt poliitikavalmistamises, juhtivad spetsiifilisi initsiatiive (nt majandus-, tervise- või välispoliitikaalgatused) ning esindavad presidenti nii kodumaal kui välismaal. Mitmed asepresidendid on pärast ametiaega kandideerinud presidendiks või saanud selleks valitud.

Näiteks 2017–2021 oli asepresident Mike Pence. Alates 20. jaanuarist 2021 on ametis Kamala Harris.

Lõppsõna

Asepresident on konstitutsiooniliselt oluline ametikoht, mille praktikas kujunenud ülesanded ulatuvad lihtsast senaadi viigihäälest kuni riigi esindamiseni rahvusvahelisel tasandil ja presidendi ajutise või püsiva asendamiseni. Tema täpne mõjukus sõltub suuresti presidendiga sõlmitud töösuhtest ja konkreetse administratsiooni tööjaotusest.