AlegsaOnline.com

Richard Nixon — USA 37. president: diplomaatia, reformid ja Watergate

Richard Nixon — 37. president: diplomaatia Hiinaga, siseriiklikud reformid ja sügav Watergate’i skandaal, mis viis tagasiastumiseni. Avastage tema pärand ja vastuolud.

Autor: Leandro Alegsa

18-09-2025

Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 - 22. aprill 1994) oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli Ameerika Ühendriikide 37. president aastatel 1969-1974, mil ta oli ainus tagasiastunud president. Enne seda oli Nixon USA vabariiklasest esindaja ja senaator Californiast ning USA 36. asepresident (1953-1961 president Dwight D. Eisenhoweri ajal).

Tema presidendiaeg on tuntud diplomaatia alustamise poolest Hiinaga, Vietnami sõja aeglase lõpetamise, siseriiklike õigusaktide (nagu OSHA ja keskkonnakaitse) ning Nõukogude Liiduga (kommunistliku Venemaaga) saavutatud rahu ajastu poolest. Ta on tuntud ka korruptsiooni ja Watergate'i skandaali tõttu, mille tulemusel kaotas avalikkus usalduse tema vastu ja tema ametist tagandamise protsessi tõttu. Skandaal põhjustas tema tagasiastumise.

Varane elu ja karjäär

Richard Nixon sündis 9. jaanuaril 1913 Yorba Lindas, Californias. Ta õppis Whittier College'is ja omandas õigusteaduse kraadi Duke'i ülikoolist. Teise maailmasõja ajal teenis ta Ameerika mereväes Vaikse ookeani piirkonnas. Pärast sõda valiti Nixoniks Kongressi Esindajatekoja liikmeks (1947–1950) ja seejärel senaatoriks Californiast (1950–1953). Ta oli Dwight D. Eisenhoweri asepresident kahe ametiaja jooksul (1953–1961).

Teekond presidendiks

Nixon kandideeris esimest korda presidendiks 1960. aastal, kus kaotas väga napilt John F. Kennedyle. 1962. aastal kaotas ta California kuberneri kohal toimunud valimised, kuid tegi poliitilise tagasituleku: 1968. aasta presidendivalimistel alistas ta demokraatide kandidaadi Hubert Humphrey ning valiti Ameerika Ühendriikide 37. presidendiks. 1972. aastal valiti ta uuesti, olles selgelt ülekaalus demokraatide kandidaadist George McGovernist.

Välispoliitika

Nixoni välispoliitika oli keskne osa tema pärandist:

Hiina avamine: 1972. aastal külastas Nixon Hiinat – see oli ajalooline samm, mis avas diplomaatilised suhted Hiina Rahvavabariigiga ja muutis külma sõja geomeetriaid.
Détente Nõukogude Liiduga: ta soodustas pingete lõdvendamist, mille tipphetkeks oli SALT I (Strategic Arms Limitation Talks) ja 1972. aasta ABM-leping, mis piiras raketitõrje süsteeme.
Vietnami sõda ja "vietnamiseerimine": Nixon algatas USA vägede astevise väljaviimise ja suurendas lõunavietnami relvajõudude vastutust – protsessi, mida nimetati vietnamiseerimiseks. Tema administratsiooni ajal sõlmiti 1973. aastal Pariisi rahulepingud, mis võimaldasid Ameerika vägede ametliku väljaviimise, ent konflikt lõppes kogu regioonis alles hiljem.
Konfliktide varjatud tegevused: tema administratsioon tegi ka vastuolulisi otsuseid, näiteks salajased pommitamised Kambodžas ja Laosis, mis tekitasid palju kriitikat.

Sise- ja ühiskondlikud reformid

Nixonile omistatakse mitmeid märkimisväärseid sisealgatusi, kuigi ta oli konservatiivne paljudes küsimustes:

Keskkonnakaitse ja regulatsioonid: 1970. aastal asutati Environmental Protection Agency (EPA) ja samal perioodil võeti vastu ranged keskkonnaseadused ning täiustati puhast õhu ja vee kaitset. Samuti jõustusid järelmeetmed saaste vähendamiseks.
Tööohutus: 1970. aastal vastu võetud Occupational Safety and Health Act lõi OSHA agentuuri, mis tõstis töökohtade ohutust ja tervist reguleerivaid norme.
Sotsiaal- ja majanduspoliitika: Nixon toetas teatud sotsiaalprogramme, laiendas sotsiaalkindlustust ja katsetas uusliikumist föderaalse võimu jagamiseks osariikidega (nn "New Federalism").
Majandus: tema ametiajal toimusid ka raskused: 1973. aasta naftaembargo ja inflatsioon tekitasid majanduslikke probleeme ning lõid eeldused 1970. aastate stagflatsiooniks.

Watergate ja ametist lahkumine

Richard Nixoni administratsiooni varjutas tõsiselt Watergate'i skandaal. 1972. aasta juunis toimunud murdumine demokraatliku partei peakorteri juurde Watergate'i hoones ja sellejärgne varjamine paljastasid süsteemse kuritarvituse võimu ja kampaaniarahastuse valdkondades:

Murdluse taga oli presidenti toetanud kampaania ja selle katse andmeid ning sidemeid varjata tekitas USAs ja Kongressis laialdast pahameelt.
Nixon salvestas paljusid vestlusi Valges Majas – need lindistused olid omakorda võtmetõendid. Kohtulahendid nõudsid neid salvestisi välja andma.
1973. aastal toimunud "Saturday Night Massacre" (öösel vallandamiste episood), mil Nixon käskis vallandada eriprokuröri Archibald Coxi, tõi kaasa peamiste õiguskaitsejuhtide lahkumised ja suurendas avalikku survet.
1974. aasta juulis kinnitas USA Kongressi Esindajatekoja Õiguskomitee mitmed ametist tagandamise artiklid, sealhulgas kuritarvitamine võimu ja kohtuekspertiisi takistamine.

Kohtuvõitlus ja kasvav poliitiline surve viisid lõpuks Nixonini otsuseni tagasi astuda. Ta teatas oma tagasiastumisest 8. augustil 1974; ametist lahkumine sai efektiks 9. augustil 1974. Pärast tema lahkumist andis uus president Gerald Ford Nixonile täieliku amnestiapardooni (1974), mis lõpetas kriminaaljuurdlused, kuid tekitas vastuolulisi arvamusi avalikkuses.

Pärast presidendiametit ja pärand

Pärast tagasiastumist elutses Nixon suhteliselt eraldatud elu, kuid pidas mitmeid kontakte välispoliitikaga, kirjutas memuaarid ja osales nõustamisüritustel nii Ameerika kui ka välisriikide juhtidega. Ta suri 22. aprillil 1994 New Yorgis (südamerabanduse ja insuldi tagajärjel) ning on maetud Yorba Linda lähedal asuvasse Nixon Presidential Library & Museumisse.

Kokkuvõte

Richard Nixon oli keeruline ja vastuoluline liider: tema diplomaatilised saavutused (Hiina avamine, leevendatud pinged NSV Liiduga) jäävad ajalukku, samas kui Watergate varjutas tema ametiaega ja viis esimese Ameerika presidendi tagasiastumiseni.
Tema administratsioon jättis püsiva jälje nii välis- kui siseasjadele: nii saavutatud kokkulepped ja institutsioonide loomine (nt EPA, OSHA) kui ka poliitilised kuritarvitused on osa tema pärandist.

Varajane elu, uskumused ja Kalifornia pärand

Nixon sündis 1913. aastal oma perekonna kodus Yorba Lindas, Californias, Hannah ja Francis Nixoni peres. Ta on ainus Californias sündinud president. Ta sai nime kuningas Richard Lõvisüdame järgi ja teda kasvatati kveekerina. Tema vend Edward oli ärimees. Herbert Hoover oli ainus teine Ameerika Ühendriikide president, kes kuulus kveekerite usku (juhuslikult oli Hoover ka üks kolmest presidendist, kellest üks oli Nixon, kes oli pärit Californiast). Nixon kasvas üles Whittieris, Californias. Tema isa oli šoti-iiri päritolu ning ema saksa, inglise ja iiri päritolu. Ta käis Whittier High School'is, Whittier College'is ja Duke'i ülikoolis. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes. Hiljem abiellus ta Thelma Nixoniga (hiljem Patricia Nixon) ja neil oli kaks tütart, Tricia ja Julie.

Harvardi stipendium & rohkem

Nixon oli väga tark. Ta oli ühel hetkel kogu California kõige targem õpilane. Ühel hetkel sai ta stipendiumi Harvardisse, kuid keeldus sellest, et aidata oma peret talus. Nixon võeti ka FBI-sse tööle. Ta oli väga rahul, kuid viimasel hetkel lükati ta eelarvekärbete tõttu tagasi.

Varajane poliitiline karjäär

Nixon valiti 1946. aastal esindajatekotta. Kui ta oli esindajatekojas, kuulus ta House Un-American Activities Commission'i, kongresmenide rühma, mis püüdis paljastada Ameerika Ühendriikides inimesi, kes võisid olla kommunistid.

Hiljem valiti ta 1950. aastal senaatoriks pärast vastuolulist kampaaniat Helen Gahagan Douglase vastu.

1952. aasta presidendivalimistel valis Dwight D. Eisenhower Nixoni asepresidendiks. Inimesed süüdistasid teda selles, et ta on saanud ebaseaduslikke rahasüsti oma kampaaniasse, ja mõned inimesed soovisid, et Eisenhower valiks teise asepresidendi, kuid Eisenhower jättis siiski Nixoni. Nixon pidas pärast süüdistusi kõne, milles ütles, et ükskõik, mida inimesed teda kampaania ajal ebaseaduslikult saadud raha eest ka ei süüdistaks, ta hoiab siiski ühe kampaaniakingituse: oma koera nimega Checkers.

Vabariiklik partei otsustas jätta Nixoni oma asepresidendikandidaadiks ja kui Eisenhower võitis valimised, sai Nixonist Ameerika Ühendriikide asepresident aastatel 1953-1961. Oma asepresidendiameti ajal oli ta väga hõivatud ja reisis üle maailma, näiteks Lõuna-Ameerikasse. Kui ta oli asepresident, käis ta Nõukogude Liidus ja pidas arutelu Nõukogude liidri Nikita Hruštšoviga. Nad mõlemad väitsid, et nende riik on parem.

1960. aasta presidendivalimistel kandideeris ta demokraat John F. Kennedy vastu. Esialgu eeldati, et Kennedy võidab (sest ta võitis esimese teledebati Nixoni vastu), kuid valimispäeva lähenedes jõudis Nixon järjest lähemale. Lõpuks võitis Kennedy, kuid valimised olid väga napid.

1962. aastal kaotas Nixon California kuberneri valimistel Pat Brownile. Pärast kaotust ütles Nixon: "Teil ei ole enam Nixonit, keda peksta, sest, härrased, see on minu viimane pressikonverents." See viis paljud eksperdid järeldusele, et Nixoni poliitiline karjäär on läbi.

1968. aastal võitis Richard Nixon presidendivalimistel Hubert Humphrey ja sai 1969. aastal Ameerika Ühendriikide presidendiks. Kuigi Humphrey kaotas napilt rahvahääletuse, kaotas ta valijaskonna ülekaalukalt, saades vaid viieteistkümnes osariigis esikoha.

Eesistujariik

Nixon võttis Vietnami sõja Lyndon Johnsonilt üle ja jätkas seda USA vägede aeglase väljaviimise strateegiaga, et Lõuna-Vietnami väed saaksid ise lahingutegevuse üle võtta. Nixon pommitas salaja paljusid vaenlase sihtmärke Kambodžas ja Põhja-Vietnamis, samal ajal kui ta tõi Ameerika väed koju, et hõlbustada Lõuna-Vietnami võitu. Kui tema pommitamise laiendamine Kambodžasse ja Laosesse 1970. aastal teatavaks sai, põhjustas see Ameerikas suuremaid proteste kui kunagi varem, sealhulgas Kent State'is ja isegi Washingtonis, kus 1971. aasta mais, protestide kõrgpunktis, arreteeriti üle 12 000 inimese. Osaliselt vastuseisu suuruse tõttu kiirendas Nixon vägede väljaviimist ja lõpetas ajateenistuse.

Nixon oli väga edukas diplomaatias (läbirääkimised suhetes välisriikidega). Ta alustas poliitikat, mida nimetati "leebumiseks", mis vähendas pingeid Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel. Kaks riiki said omavahel läbi ja sõlmisid lepingud, mis piirasid mõlema poole vahel tuumarelvade tootmist. Nixon sõitis kommunistlikku Hiinasse ja lõi nendega väga head suhted. Enne seda ei olnud Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel peaaegu mingeid suhteid. See avas ukse aastakümnete pikkuseks kaubanduseks tulevikus, mistõttu paljud Ameerika Ühendriikide esemed valmistati Hiinas. Tema diplomaatiat Hiinaga peetakse üheks tema suurimaks saavutuseks. Hiljem, president Carteri ajal, katkestas USA suhted Hiina Vabariigiga ja tunnustas kommunistlikku Hiinat, mitte Taiwani, kui Hiina seaduslikku valitsust.

Kodus viis Nixon paljud reformid seadusena ellu. Ta lõi Keskkonnakaitseameti, toetas uimastivastaseid seadusi, toetas kuritegevuse vastaseid seadusi ja diskrimineerimisvastaseid seadusi. Kui inflatsioon (see tähendab, et raha väärtus langeb ja hinnad tõusevad) oli kõrge, andis ta korralduse, et hinnad tuleb 90 päevaks külmutada. Kuigi teda tunti enne presidendiks saamist konservatiivse vabariiklasena, toetas ta presidendina olles mõningaid liberaalseid ideid, mida demokraadid toetasid. 1974. aastal pidas Nixon kõne, milles visandas üldise tervishoiu kava.

Nixon valiti 1972. aastal ülekaalukalt tagasi ja enamik ameeriklasi kiitis teda heaks, kuid varsti pärast seda hävitati Nixoni maine ja enamik ameeriklasi ei kiitnud teda heaks. Skandaali "Watergate" tõttu, mille käigus Nixon püüdis kaitsta (või tõenäoliselt käskis) mehi, kes murdsid sisse demokraatide rahvuspartei peakorterisse, kavatses kongress ta kohtu alla anda protsessis, mida nimetatakse impeachment'iks (et teda võimult kõrvaldada). Nixon püüdis skandaali varjata, kuid lõpuks nõudis ülemkohus, et ta saadaks neile oma lindistatud vestlused (milles ta rääkis Watergate'i varjamisest). Alexander Haig arvas, et Nixon mõistetakse süüdi ja visatakse ametist välja. Et seda vältida, astus Nixon 1974. aastal presidendist tagasi (loobus).

Pärast eesistumise lõppu

Nixoni teine asepresident Gerald Ford andis Nixonile armu kõikidest Watergate'i ajal toime pandud kuritegudest. Ford tahtis kriisi võimalikult kiiresti lõpetada, sest riigil seisid ees tähtsamad probleemid. Paljud inimesed heitsid Fordile ette, et ta lasi Nixonil karistuseta, ja hääletasid tema vastu, kui ta 1976. aasta valimistel kandideeris.

Nixoni avalik maine ei taastunud kunagi täielikult, kuid ta kogus siiski mõningast heakskiitu vabariiklaste seas, sest ta kaitses sageli oma pärandit. Ta jäi hilisemate presidentide ning teiste valitsuses ja meedias töötavate inimeste, eriti Briti ajakirjaniku David Frosti konsultandiks. Tema memuaare peetakse oluliseks lugemiseks. Tema tööd läbirääkimistel Hiinaga 1970. aastate alguses kiideti tema ja Hiina vaheliste suhete parandamise eest. Nixon suri 1994. aastal insuldi tagajärjel, kümme kuud pärast tema abikaasa Pat'i surma. Kuna ta ei suutnud enam oma pärandit kaitsta, langes tema üldine populaarsus ning enamik inimesi tunnistab tänapäeval tema Watergate'iga seotud vigu. Maja, kus ta sündis, on nüüd osa Richard M. Nixoni presidendi raamatukogust ja muuseumist. Ta maeti raamatukokku.

Seotud leheküljed

Richard Nixoni surm ja riiklikud matused

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Richard Milhous Nixon?

V: Richard Milhous Nixon oli Ameerika Ühendriikide poliitik, kes oli Ameerika Ühendriikide 37. president aastatel 1969-1974, mil ta ainsa presidendina tagasi astus. Ta oli varem 36. asepresident (1953-1961 president Dwight D. Eisenhoweri ajal) ning USA esindaja ja senaator Californiast. Ta oli vabariiklane.

K: Kus Nixon sündis?

V: Nixon sündis Yorba Lindas, Californias.

K: Millega tegeles Nixon pärast ülikooli lõpetamist?

V: Pärast kolledži lõpetamist naasis Nixon Californiasse, et tegutseda advokaadina.

K: Millal ta alustas oma karjääri poliitikas?

V: Nixon alustas oma karjääri poliitikas pärast seda, kui ta valiti 1946. aastal esindajatekotta.

K: Milliseid diplomaatilisi suhteid lõi ta oma eesistumise ajal kahe riigi vahel?

V: Oma eesistumise ajal lõi Nixon diplomaatilised suhted Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel, külastades 1972. aastal Hiinat.

K: Milliseid sisepoliitilisi meetmeid ta presidendiaja jooksul kehtestas?

V: Presidendi ajal kehtestas Nixon 90 päevaks palga- ja hinnakontrolli, lasi lõunapoolsed koolid desegregatsiooni kaotada (lõpetades inimeste eraldamise nende rassi järgi), asutas Keskkonnakaitseameti (EPA) ja Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (OSHA) ning alustas sõda vähktõvega.

K: Kuidas lõppes tema eesistumine?

V: Tema eesistumine lõppes, kui ta 9. augustil 1974. aastal Watergate'i skandaali tõttu tagasi astus; sellega sai temast esimene Ameerika president, kes seda tegi. Tema järeltulija Gerald Ford andis talle pärast seda armu.