Laose Demokraatlik Rahvavabariik ehk Laos (ລາວ) on riik Kagu-Aasias. Laose pealinn on Vientiane.

Laos on sisemaa (tal puudub mere- või ookeanirannik). Ta piirneb Myanmari (varem tuntud inglise keeles kui "Burma") ja loodes Hiinaga, idas Vietnami, lõunas Kambodža ja läänes Taiga. (Selles kontekstis viitab "Taiga" Tai kuningriigile — ehk Thailandile.) Mekongi jõgi moodustab suure osa Tai ja Laose omavahelisest piirist lääne pool. Laose paadid ei pääse Mekongi kaudu ookeani, sest riigi lõunaosas on kosked ja juga, mis takistavad meresõitu.

Geograafia ja loodus

Laos on mägine ja metsane riik, kus kõrgustikud ja orud vahelduvad lahtiste riisipõldudega. Pindala on ligikaudu 236 800 km² ja elanike arv on hinnanguliselt 7–8 miljonit. Kliima on tropiline mussoonikliima — kuum ja niiske suvi ning jahedam kuiv hooaeg mägistes piirkondades. Peamised jõed on Mekong ja selle lisajõed, mis annavad olulise osa veeressurssidest ning viljakaid alasid riisipõllunduseks.

Keel ja rahvused

Ametlik keel on lao, mis kuulub tai keelerühma. Lao keel kirjutatakse laopärase pärislao tähestikuga ja on suguluses Tai keeltega, näiteks taiga (tahi) keelega. Riigis elab palju eri etnilisi gruppe — suurimad on madalmaa lao (Lao Loum), aga ka mägirahvad nagu Khmu ja Hmong ning mitmed teised vähemused. Lisaks laole räägitakse paljudes piirkondades kohalikke keeli ja murdeid.

Usk ja kultuur

Suurem osa elanikkonnast järgib Theravada-budismi, mis on integratsioonis kohalike animistlike ja esivanemate uskumustega. Budistlikud templid (wat’id) on kogukondade keskused nii religioosses kui ka sotsiaalses elus. Tradiitsioonilised tavad, rituaalid ja festivalid — näiteks laose uus-aasta festivali Pi Mai — mängivad olulist rolli kultuuriruumis.

Majandus

Laose majandus põhineb suurel määral põllumajandusel: peamine põllukultuur on riis, mida kasvatatakse nii toidu- kui ka kultuuripõllumajanduseks. Paljud pered sõltuvad väiketootmisest ja hooajalisest põllumajandusest. Majanduse teised olulised sektorid on:

  • Hüdroenergia — Mekongi ja selle lisajõgede hüdroelektrijaamad (näiteks Nam Theun 2 ja teised) on tähtsad energiaallikad ning ekspordiartikkelised, kuid nende ehitamine on vallandanud keskkonna- ja sotsiaalseid arutelusid.
  • Kaevandamine ja metsandus — eksporditakse metsa- ja maavarasid (nt vask, kuld), mis toovad tulu, kuid tekitavad samuti jätkusuutlikkuse ja keskkonnaprobleeme.
  • Tekstiilid ja tootmine — tööstus on väike, kuid kasvav, suunatud ekspordile naaberriikidesse.
  • Turism — loodus- ja kultuuriturism on kasvav majandusharu, eriti Vientiane, Luang Prabang ja Mekongi-vaated meelitavad külastajaid.

Riik on siiski üks vähem arenenud Aasia riike ning sõltub välisinvesteeringutest ja naaberriikide majanduslikust mõjust — eriti Hiina, Taimaa ja Vietnami investeeringutest. Rahanduslik süsteem kasutab valuutat Laosi kip (LAK).

Poliitika ja areng

Laos on üksparteiriik, mida juhib Lao Rahvapartei. Riik on viimastel aastakümnetel teinud samme infrastruktuuri ja majanduse arendamiseks, ent säilitab väljakutseid nagu vaesus, piirkondlik ebavõrdsus, infrastruktuuri nappus ja keskkonnahoid.

Laos jätkab oma rolli Kagu-Aasia maastikus, kus tema loodusvarad, strateegiline asukoht ning kultuuriline pärand on nii võimalused kasvuks kui ka valdkonnad, mis vajavad hoolikat haldamist.