Myanmar (Birma): Kagu-Aasia riik — geograafia, ajalugu ja faktid
Myanmar on riik Kagu-Aasias. Selle täielik nimi on Myanmari Liidu Vabariik. Mõnikord nimetatakse seda ka Birmaks. Myanmar on Kagu-Aasia suurim riik, mis ei ole saar. Samuti kuulub see Lõuna-Aasia osasse.
See piirneb põhjas Hiinaga, idas Laosega, kagus Taiga, (õigemini Tai ehk Tais) läänes Bangladeshiga ja loodes Indiaga, lõunas on Andamani meri ja edelas Bengali laht. Rannajoont on üle 2000 kilomeetri.
Geograafia ja loodus
Myanmar on pindalalt suur riik, mille maastikud on mitmekesised: põhjas on mäestikud ja kõrged tipud (sh Hkakabo Razi), kesk-osas voolab suurim jõgi Irawaddy (Ayeyarwady), idapool on Shan'i kõrgustik ning lääne- ja lõunarannikul on lai liivane rannik ja saarestik Andamani mere suunas. Riigi kliima on valdavalt troopiline mussoon‑kliima: selge kuiva periood novembrist aprillini ja vihmane hooaeg maist oktoobrini.
Rahvastik ja keel
Myanmaris elab mitmekesine rahvastik, kuhu kuuluvad suurim etniline grupp bamari (Bamar) ning arvukad vähemused nagu šanid, karenid, rakhained, chinid, kachinid, monid ja teised. Põhikeel on burma keel (myanmar keel); piirkondades kasutatakse laialdaselt ka kohalikke keeli ja murdeid.
Usund ja kultuur
Enamik elanikkonnast on budistid (theravada budism). Lisaks on Eestis tuntud Myanmar kui pagoodide ja templikomplekside maa — Yangonis asuv Shwe-dagon on üks riigi tuntuimaid pühapaiku. Kultuuris on tugevad traditsioonid külaelu, käsitöö, tseremooniad ja perekondlikud sidemed.
Ajalugu lühidalt
Myanmari ajalugu hõlmab mitmeid kunagisi kuningriike ja riigivõimu tsüklilisi tõuse ning langusi. 19. sajandil tuli suur osa alast Briti India osaks; riik sai iseseisvuse 1948. aastal. Pärast sõjalist riigipööret 1962 järgnes pikk sõjaväeline valitsus, mille järel toimusid perioodilised liberaalsemad reformid. 2010. aastate algul avanes riik väljapoole rohkem, kuid 2021. aasta veebruaris toimunud sõjaväeline riigipööre viis taas suure poliitilise ebastabiilsuseni ja laialdasteks konfliktideks.
Majandus
Majandus põhineb põllumajandusel (eriti riis), loodusvaradel (maagaas, mineraalid), metsandusel ja tekstiilitööstusel. Turism oli oluliseks sissetulekuallikaks, kuid poliitiline olukord ja konfliktid on mõjutanud turismivoogu ja investeeringuid. Konfliktid on kohaliku elanikkonna elutingimusi oluliselt raskendanud.
Kiired faktid
- Pealinn: Naypyidaw (Nay Pyi Taw) (alates 2005).
- Suurim linn ja endine pealinn: Yangon (Rangoon).
- Pindala: suur riik Kagu-Aasias, pindala üle 600 000 km².
- Rannajoon: enam kui 2000 km lõunarannikul ja läänerannikul.
- Peamised jõed: Irawaddy (Ayeyarwady), Salween (Thanlwin), Chindwin.
Myanmar on ajalooliselt ja kultuuriliselt oluline riik Kagu-Aasias, mille rikas pärand ja loodusvarad on tihedalt seotud riigi tulevikuväljavaadetega. Samas kujutavad poliitiline ebastabiilsus ja etnilised konfliktid jätkuvalt olulisi väljakutseid rahvale ja arengule.
Valitsus
Aastatel 1962-1988 valitses riiki sõjaväehunta, mida juhtis kindral Ne Win. Tänapäeval on poliitiline süsteem endiselt sõjaväelise valitsuse range kontrolli all. 1991. aastal hakkas riiki valitsema vanem kindral Than Shwe. 2011. aastal valiti U Thein Sein esimeseks tsiviilvalitsuse presidendiks. 2016. aastal sai Htin Kyaw teiseks valitud tsiviiljuhiks. Aung San Suu Kyi, keda Myanmari põhiseadus takistab presidendiks saamast, tegutseb Kyawi nõunikuna.
2018. aasta märtsis sai Win Myintist riigi kümnes ja praegune president.
Nime päritolu ja ajalugu
1989. aastal muutis sõjaväehunta ametlikult oma nime ingliskeelse versiooni Birmast Myanmari nimeks. Samuti muutis ta riigi kohtade, näiteks endise pealinna Rangoonist Yangoniks, uue ingliskeelse nime. Riigi ametlik birmalikeelne nimi Myanmar siiski ei muutunud. Ümbernimetamine oli vastuoluline, mõned pidasid seda keeleliselt halvaks. Nimemuutuse aktsepteerimine ingliskeelses maailmas on olnud aeglane, paljud inimesed kasutavad riigile viitamiseks endiselt nime Birma. Suuremad uudisteorganisatsioonid, nagu BBC, kutsuvad seda endiselt Birmaks. Mõned seavad kahtluse alla sõjaväe hunta volitused, mis lubasid üldse "ametlikult" nime inglise keeles muuta. Aung San Suu Kyi aga nimetab riiki nüüd Myanmari.
Ajalugu
Myanmaril oli iidsetel aegadel tugev kuningriik, kuid 1800. aastatel võtsid riigi üle britid. 1940. aastatel okupeeris seda Jaapani impeerium. Myanmar sai 1948. aastal Birma Liiduna iseseisvaks ja tal oli algul demokraatlik valitsus. Kuid 1962. aastal tõi riigipööre sõjaväe võimule, kus see on sellest ajast saadik püsinud. Tänapäevase Myanmari rajaja Aung San mõrvati mõni kuu enne iseseisvumist. Tema tütar Aung San Suu Kyi pandi mitu korda koduaresti, sest ta juhtis demokraatiat.
1991. aastal nõustus sõjaväehunta demokraatlike valimistega, mille võitis Rahvuslik Demokraatialiiga ja mis oleks pidanud tegema Aung San Suu Kyi peaministriks. Kuid diktatuur ignoreeris valimistulemusi ja jätkas valitsemist. Novembris 2005 teatas sõjaväe valitsus, et riigi pealinn viiakse Yangonist Pyinmana lähedale, mis nimetati 2006. aasta märtsis ümber Naypyidawiks.
Alates 1948. aasta iseseisvumisest ja Aung Sani mõrvast on Birmas olnud kodusõjad valitsuste ja selliste vähemusrahvuste nagu kachinid, karenid, shanid ja teised vahel. Neid konflikte tuntakse Birma sisekonfliktina.
Myanmari riiklikud sümbolid
· 
Myanmari riiklik loom
· 
Myanmari rahvuslind
· 
Myanmari rahvuslill
Maa
Praegu on 14 sektsiooni. 7 nimetatakse osariikideks ja ülejäänud 7 osakondadeks.
Rajoonid on jagatud valdadeks. Linnad jagunevad küladeks ja valdadeks.
Suurimad linnad
|
· v · t · e Suurimad linnad või asulad Myanmaris | |||||||||
| Koht | Nimi | Osakond | Pop. | ||||||
|
| 1 | Yangon | Yangon | 5,211,431 |
| ||||
| 2 | Mandalay | 1,225,546 | |||||||
| 3 | Naypyidaw | Naypyidaw | 1,160,242 | ||||||
| 4 | Bago | Bago | 491,434 | ||||||
| 5 | Hpa-An | Kayin | 421,575 | ||||||
| 6 | Taunggyi | Shan | 381,636 | ||||||
| 7 | Monywa | Sagaing | 372,095 | ||||||
| 8 | Myitkyina | Kachin | 306,949 | ||||||
| 9 | Mawlamyine | Mon | 289,388 | ||||||
| 10 | Magway | Magway | 289,247 | ||||||
.jpg)
.jpg)
Myanmari kaart
Fotod
· 
· 
· 
· 
Seotud leheküljed
- Myanmari jõgede loetelu
- Myanmar olümpiamängudel
- Myanmari jalgpallikoondis
Küsimused ja vastused
K: Mis on Myanmari täisnimi?
V: Myanmari täisnimi on Myanmari Liidu Vabariik.
K: Mis oli Myanmari varasem nimi?
V: Myanmari varasem nimi oli Birma.
K: Kas Myanmar on saareriik?
V: Ei, Myanmar ei ole saareriik. See on osa Kagu-Aasiast ja Lõuna-Aasiast.
K: Millised riigid piirnevad Myanmariga?
V: Myanmar piirneb põhjas Hiinaga, idas Laosega, kagus Taiga, läänes Bangladeshiga ja loodes Indiaga.
K: Kui pikk on Myanmari rannajoon?
V: Myanmari rannajoon on üle 2000 kilomeetri pikk.
K: Kus asuvad selle lähedal veekogud?
V: Selle lähedal asub kaks veekogu - Andamani meri lõunas ja Bengali laht edelas.
