Andamani meri
Andamani meri ehk Birma meri on Bengali lahest kagus asuv veekogu. See asub Birmast lõuna pool, Taist lääne pool ja Indias asuvatest Andamani saartest ida pool. See on osa India ookeanist.
Merd on kasutatud kalapüügiks ja kaubavedudeks rannikuriikide vahel. Selle korallrahud ja saared on populaarsed turismiobjektid. Paljud ehitised said 2004. aasta India ookeani maavärina ja tsunami tõttu tugevasti kahjustada.
Mere keskmine sügavus on umbes 1000 meetrit. Põhja- ja idaosa on madalam kui 180 meetrit (600 jalga) Irrawaddyjõe poolt ladestunud muda tõttu. See suur jõgi voolab merre põhjast läbi Birma. Lääne- ja keskosa on 900-3000 meetri sügavusel. Vähem kui 5% merest on sügavam kui 3000 meetrit (10 000 jalga). Andamani-Nikobari seljandikust ida pool asuvas veealuste orgude süsteemis on sügavus üle 4000 meetri (13 200 jalga). Merepõhi on kaetud kivide, kruusa ja liivaga.
Flora
Andamani mere rannikualadel on mangroovimetsad ja mererohumaad. Mangroovide juured kinnitavad pinnast ja seteteid. Nad pakuvad peavarju ning on kalade ja väikeste veeorganismide kasvukohaks. Nende korpus kaitseb kaldaid tuule ja lainete eest. Nende jäätmed on osa vee-elustiku toiduahelast.
Muud olulised toitainete allikad Andamani meres on mererohi ning laguunide ja rannikualade mudapõhjad. Paljud veeloomad liiguvad mererohust kas iga päev või oma elutsükli teatud etappides.
Fauna
Malai poolsaare merevesi soodustab molluskite kasvu. Seal on umbes 280 söödavat kalaliiki, mis kuuluvad 75 perekonda. Neist 232 liiki (69 perekonda) elab mangroovides ja 149 liiki (51 perekonda) merepõldudel. 101 liiki on levinud mõlemas kohas. Meres elab ka palju ohustatud loomaliike, sealhulgas dugong, mitu delfiiniliiki, näiteks iravaddy delfiin ja neli merikilpkonnaliiki: kriitiliselt ohustatud nahkhiirte ja hawksbilli kilpkonn ning ohustatud roheliste kilpkonnade ja Olive Ridley kilpkonnade liigid. Andamani meres elab vaid umbes 150 dugongi, mis on hajutatud Ranongi ja Satuni provintside vahel.
Phantom bannerfish (Heniochus pleurotaenia), Similani saared, Tai
Dugong
Vulkaaniline aktiivsus
Suurest Andamani saarte rühmast ida pool asub Barreni saar. Barreni saar on ainus praegu aktiivne vulkaan, mis on seotud India subkontinendiga. Selle saarevulkaani läbimõõt on 3 km ja see tõuseb 354 meetrit üle merepinna. Selle hiljutine aktiivsus algas taas 1991. aastal pärast peaaegu 200 aastat kestnud vaikust. Viimane purskamine algas 13. mail 2008 ja kestab endiselt. Veel põhja pool asuv Narcondami vulkaaniline saar. Selle aktiivsuse kohta ei ole andmeid.
Barren Islandi vulkaani purskamine 1995. aastal. Andamani saared (üleval) on ca. 90 km kaugusel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Andamani meri?
V: Andamani meri ehk Birma meri on India ookeani osaks olev Bengali lahe kaguosas asuv veekogu.
K: Millised riigid asuvad Andamani mere ümber?
V: Andamani meri asub Birmast lõuna pool, Taist lääne pool ja Indias asuvatest Andamani saartest ida pool.
K: Mis on Andamani mere peamine kasutusala?
V: Andamani merd on kasutatud kalapüügiks ja kaupade transpordiks rannikuriikide vahel.
K: Millised on Andamani mere populaarsed turismiobjektid?
V: Andamani mere korallrahud ja saared on populaarsed turismiobjektid.
K: Milline sündmus põhjustas Andamani meres asuvatele hoonetele kahju?
V: 2004. aasta India ookeani maavärin ja tsunami kahjustasid tõsiselt paljusid Andamani meres asuvaid hooneid.
K: Milline on Andamani mere keskmine sügavus?
V: Andamani mere keskmine sügavus on umbes 1000 meetrit.
K: Milline on Andamani mere kõige sügavam punkt?
V: Andamani-Nikobari seljandikust ida pool asuvas veealuste orgude süsteemis on sügavus üle 4000 meetri (13 200 jalga).
