Andamani meri ehk Birma meri on Bengali lahest kagus asuv veekogu. See asub Birmast lõuna pool, Taist lääne pool ja Indias asuvatest Andamani saartest ida pool. See on osa India ookeanist.
Merd on laialdaselt kasutatud kalapüügiks ja kaubavedudeks rannikuriikide vahel. Selle korallrahud ja saared on populaarsed turismiobjektid. Paljud ehitised said 2004. aasta India ookeani maavärina ja tsunami tõttu tugevasti kahjustada, mis mõjutas oluliselt nii kohalikke kogukondi kui ka turismisektorit.
Geograafia ja piirid
Andamani meri ulatub Bengali lahe lõunapiirkondadest India ookeani idaossa. Piirkonda iseloomustavad arvukad saarestikud (sh Andamani ja Nikobari saared), sügavad mereorgud ning rannikualadel laiuvad mangroovimetsad. Mere idakallas moodustab osa Birma (Myanmar) ja Tai rannikust, lõunapoolsete piirideni jäävad India Andamani ja Nikobari saared.
Sügavus ja merepõhi
Mere keskmine sügavus on ligikaudu 1 000 meetrit. Põhja- ja idaosa on suhteliselt madal — sageli alla 180 meetri — mis tuleneb Irrawaddyjõe ja teiste suurtulvavate jõgede poolt merre kantud sette kuhjumisest (muda). Lääne- ja keskosa on sügavam, tavaliselt 900–3 000 meetrit. Vähem kui 5% merest on sügavam kui 3 000 meetrit (10 000 jalga). Andamani–Nikobari seljandiku idapoolsetes veealustes orudes on kohati sügavused üle 4 000 meetri (13 200 jalga). Merepõhi koosneb peamiselt kivist, kruusast ja liivast, kohal on ka settedest moodustunud alad.
Hüdrograafia ja kliima
Andamani mere hüdrodünaamika on tugevalt mõjutatud monsoonidest: suvine (lõuna-lääne) ja talvine (põhja-kagu) monsoon muudavad tuulte ja hoovuste suunda ning intensiivsust. Piirkonnas voolavad sisse veemassid Bengali lahest ning mõjutavad vee temperatuuride, soolasuse ja setete levikut. Rannikupiirkondades on olulised suurveeretused ja sadamate navigatsioonitingimusi kujundavad hoovused ning tuuleolud.
Kliima on troopiline: kõrge temperatuur, suur õhuniiskus ja märkimisväärne sademehulk, eriti monsooniperioodil. Andamani meres ja selle rannikualadel esineb aeg-ajalt tugevamaid torme ja tsükloneid. 2004. aasta 26. detsembri maavärina põhjustatud tsunami oli meeldejääv ja laastav näide ookeanitõugete mõjust sellele piirkonnale.
Elurikkus ja ökosüsteemid
Piirkonna elustik on mitmekesine. Tüüpilised ökosüsteemid hõlmavad:
- korallrahusid — koduks arvukatele kalaliikidele, lihtloomadele ja teistele mereelukatele;
- mangroove ja lahtiseid mudamaid rannikualadel, mis toimivad elupaigana noortele kaladele ja kaitsevad kaldajoont erosiooni eest;
- ruhmikuid ja roostikke, mis toetavad linnustikku ja merelisi imetajaid.
Põhisaakloomade hulka kuuluvad mitmed kalaliigid (nt tuunikalad, makrellid, kohalikud reef-kalad), krevettide- ja kalastusliigid. Samuti elavad siin kilpkonnad, dugongid (vihakaru), haid ja mitmed vaal-liigid. Korallidele ohuks on eriti merevee soojenemine ja valkumine (coral bleaching), samuti reostus ja liigne kalapüük.
Kalandus, majandus ja ressursid
Andamani mere kalavarud on olulised kohalike elatusallikate ja eksporditurule suunatud kalapüügi jaoks. Seal tegutsevad nii väikekalurid kui kommertskalapüügiga tegelejad. Peamised saakide rühmad on erinevad merelised kalad, krevett ning molluskid.
Lisaks kalandusele toimub piirkonnas intensiivne laevaliiklus — mere kaudu kulgevad kaubateed ühendavad Lõuna- ja Kagu-Aasia riike. Mõnes piirkonnas on huvi ka nafta- ja gaasimaardlate uurimise vastu ning merre maetud setete ja geoloogilise struktuuri tõttu on toimunud geoloogilised uuringud ja puurimistööd.
Turism
Andamani mere saared ja korallrahud on populaarsed sihtkohad sukeldumise, snorgeldamise, loodusturismi ja rannapuhkuse jaoks. Tuntud turismipiirkondade hulka kuuluvad Tai läänerannik (nt Phuket, Krabi), Myanmar’i lõunarannik ning India Andamani ja Nikobari saared. 2004. aasta tsunami kahjustas paljusid turismiinfrastruktuure, kuid paljud kohad on sellest taastunud ja arendavad jätkusuutlikumaid turismipraktikaid, et kaitsta looduslikke ressursse.
Keskkonnaprobleemid ja kaitse
Andamani meres on peamised keskkonnaprobleemid:
- ülepüügi ja ebasihipärase püügivõtte tõttu vähenenud kalavarud;
- korallrahude degradatsioon (õhutemperatuuri tõus, valkumine, reostus);
- rannikualade arengust tingitud mangroovide hävimine ja elupaikade kadu;
- meri- ja rannareostus, sealhulgas plastprügi.
Erinevad riigid on kehtestanud kaitsealasid ja kalastuspiiranguid ning rahvusvaheline koostöö on vajalik transpiirkondlike probleemide lahendamiseks (nt merereostuse vähendamine ja liikuva elustiku kaitse). Kohalikud ja rahvusvahelised programmid töötavad ka taastamise ja käitumismuutuste suunamise nimel turismis ja kalanduses.
Kokkuvõte
Andamani meri on geograafiliselt ja ökosüsteemiliselt mitmekesine piirkond, millel on suur majanduslik ja ökoloogiline tähendus vahetult kallaspiirkondadele. Selle mere tervis sõltub tasakaalust inimtegevuse, kestliku kalanduse ja kaitsemeetmete vahel. Tähelepanu vajavad nii korallrahud, mangroovialad kui ka rannikukogukondade sotsiaal-majanduslikud huvid, et säilitada Andamani mere elurikkus ja teenuseid tulevastele põlvedele.
