2004. aasta 26. detsembri India ookeani maavärin ja tsunami (Sumatra-Andaman)

2004. aasta India ookeani maavärin ja tsunami (Sumatra‑Andaman) — 26. detsembri võimas katastroof: põhjused, laastavad tagajärjed, inimkaotus ja mälestused.

2004. aasta India ookeani maavärin ja tsunami, mida nimetatakse ka Sumatra-Andamani maavärinaks (teadlaste poolt tuntud), oli suur veealune maavärin. See toimus 26. detsembril 2004 kell 00:58:53 UTC (07:58:53 kohaliku aja järgi).

Maavärina epitsenter oli Indoneesias Sumatra läänerannikul. Esmalt mõõdeti maavärinaks 9,0 Richteri skaalal. See oli pikim kunagi registreeritud ookeani maavärin. See kestis 500 (8,3 minutit) kuni 600 (10 minutit) sekundit. See oli nii võimas, et tekitas kogu Maa vibratsiooni. See vallandas teisi maavärinaid nii kaugel kui Islandil.

Põhjused ja geoloogia

Suur maavärin oli tekitatud megakolossaalse subduktsioon-tüüpi sündmuse tõttu, kus India-Austraalia laamatihke triivib ja sukeldub Burma/Sunda plaadi alla piki Sunda megakolju. Võims lohorõhk (rupture) ulatus hinnanguliselt 1 200–1 300 kilomeetrini ning maapinna nihkumine (slip) oli mõnes kohas kümneid meetreid (hinnanguliselt kuni ~20–25 m). See plahvatuslik tervikuveeretõmme tõmbas suuri veekoguseid kaasa ja tekitas massiivse tsunami, mis levis üle India ookeani.

Laastavad tagajärjed

• Tabatud riigid: tsunamilaine tekitas surma- ja hävingu paljudes riikides, eeskätt Indoneesias (Acehi provints), Sri Lankas, Indias (Tamil Nadu, Andamanid ja Nicobarid), Taimaal, Maldiividel, Somaalias, Tansaanias, samuti Kenias, Seychellidel, Myanmaris, Bangladeshis ja teistes India ookeani rannikuriikides.
• Hinnanguline hukkunute arv on väga suur — kokku suri või jäi kadunuks ligikaudu 230 000–280 000 inimest. Indoneesia Aceh oli kõige rängemalt mõjutatud piirkond, kus hukkunuid ja kannatanuid oli kõige enam.
• Tsunamilained olid kohati äärmiselt kõrged: mõnes rannikualas mõõdeti laine kõrgust üle 20–30 meetri (kohalikud geomeetrilised tingimused ja lahe-kujulised rannavormid võisid laine kõrgust tugevalt suurendada).
• Tsunami jõudis distantsidele — laine liikus India ookeanil tuhandeid kilomeetreid ja jõudis Aafrika idarannikule (Somalia, Tansaania, Kenya) mitme tunni jooksul, põhjustades seal ka inimohvreid ja hävingut.

Seire, hoiatus ja tagajärjed

1920. ja 1990. aastate tsunamihoiatusesüsteemid sellises massiivses ulatuses puudusid India ookeanis; seetõttu ei olnud enamik kohalikke elanikke ette valmistatud ega teavitatud. See tragöödia kiirendas rahvusvahelist tegevust ja põhjustas uue India ookeani tsunamihoiatus- ja seirevõrgustiku loomise ning suurema koostöö riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel varasema hoiatusteabe jagamiseks.

Pikaajalised mõjud ja abi

Võims katastroof põhjustas suurt humanitaarabi vajadust: majutus- ja toitlustusprobleemid, haiguste leviku oht, infrastruktuuri ja majanduse häving. Rahvusvaheline abiorganisatsioonide vastus oli ulatuslik, kiirabi, rahaline tugi ja taastamisprojektid kestsid aastaid. Paljud piirkonnad on taastunud alles osaliselt — sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud jäid pikaajaliseks.

Kõikuv mõju Maale

Suur maavärin muutis Maa massijaotust nii, et planeedi pöörlemisperiood muutus kergelt: päev pikenes või lühenes mikrosekundite võrra (suurusjärk mikrosekundid kuni kümned mikrosekundid sõltuvalt arvutustest). Samuti registreerisid seismograafid üle maailma püsivaid madalpõhjalisi laineid ja planeedi resonantsivõnkeid.

Järeldus

2004. aasta India ookeani maavärin ja sellest tulenenud tsunami olid üks kõige laastavamaid loodusõnnetusi 21. sajandil. See tõstis esile vajaduse globaalse ja regionaalse hoiatussüsteemi järele ning parandas teaduslikku arusaama ookeanipõhja suurtähtsusega geofüüsikalistest sündmustest. Mäletus ja taastamistöö jätkuvad: tragöödia mõjutas miljoneid elusid ja muutis mereturvalisuse poliitikat üle maailma.

Otsing