Tsunami
Tsunami on loodusõnnetus, mis on ookeanis kiiresti liikuvate lainete seeria, mille põhjustavad võimsad maavärinad, vulkaanipursked, maalihked või lihtsalt asteroidi või meteoriidi kokkupõrge ookeani sees. Tsunami on väga pika lainepikkusega. See võib olla sadu kilomeetreid pikk. Tavaliselt algab tsunami ootamatult. Lained liiguvad suure kiirusega üle ookeani väikese energiakaduga. Nad võivad rannast liiva ära viia, hävitada puid, visata ja lohistada sõidukeid, maju ja isegi hävitada terveid linnu. Tsunami võib tekkida isegi siis, kui meteoriit tabab maapinda, kuigi see on väga haruldane. Tsunami tekib tavaliselt Vaikses ookeanis, eriti nn tulekahjurõngas, kuid võib tekkida mis tahes suures veekogus.
Vesi tõmbub sageli pool laineperioodi enne laine rannikule jõudmist merekaldalt tagasi. Kui ranniku kalle ei ole järsk, võib vesi tõmbuda sadu meetreid tagasi. Inimesed, kes ei tea ohust, jäävad sageli kaldale.
Tsunamite teket ei saa ära hoida. Siiski on olemas viisid, kuidas aidata vältida inimeste surma tsunami tagajärjel. Rahvusvahelised ja piirkondlikud hoiatussüsteemid, eriti Vaikse ookeani puhul, annavad hoiatusi enne suurte lainete kaldale jõudmist. Kuna tsunami põhjustanud maavärinat saab tunda enne, kui laine jõuab kaldale, saab inimesi hoiatada, et nad läheksid ohutusse kohta.
Tsunami nimetatakse sageli loodete laineteks, sest need tõusevad ja langevad tavaliselt aeglasemalt kui tavalised ookeanipinnalained. See nimetus on eksitav, sest tsunamid ei ole seotud loodetega; nad lihtsalt tõusevad aeglaselt kiirelt liikuvate lainete seeriatena ookeanis, mida põhjustavad võimsad maavärinad või vulkaanipursked.
Dokumenteeritud ajaloo kõige surmavam tsunami toimus 26. detsembril 2004. aastal ja on tuntud kui 2004. aasta India ookeani tsunami. Selle põhjustas maavärin. Maavärina suurus oli väidetavalt 9,3 Momendi skaalal. Selle keskpunkt oli Indoneesias Sumatra ranniku lähedal. Selle katastroofi tagajärjel hukkus üle 215 000 inimese, peamiselt India ookeani kaldal. Hiiglaslik laine liikus väga kiiresti. Tuhanded inimesed Indoneesias, SriLankal, Tais, Indias, Somaalias ja teistes riikides said selle tagajärjel surma või vigastada.
Ometi oli 2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami kõige kallim tsunami. Väidetavalt läks see Jaapani valitsusele maksma umbes 150 miljardit dollarit, mis vastab umbes 12 triljonile jeenile. See läks tohutult kaugele sisemaale ja on ühtlasi ajaloo suuruselt neljas tsunami.
On olemas veel üks tsunami tüüp, mida nimetatakse megatsunamiks ja mis on tingitud peamiselt välismõjudest ookeanile, näiteks asteroidi või meteoriidi kokkupõrkest, maalihkest, kaljuvoolust jne.
2004. aastal Tais toimunud tsunami. Taustal on näha palmipuude taga lainetuse vesi.
Tsunami prognoositav prognoositav aeg 2011. aasta Sendai tsunami jaoks, Jaapan.
Tsunamitest ellujäämine
Tsunamid on väga tugevad ja võivad ulatuda mitu kilomeetrit sisemaale. Umbes 5-10 minutit enne tsunami toimumist tundub, et meri läheb ebatavaliselt kaugele tagasi. See on hoiatus, et tsunami võib tekkida.
Parim viis evakueerumiseks on ronida kõrgemale alale. Kui inimene märkab loomade kummalist või ebatavalist käitumist, võib ta seda samuti hoiatuseks võtta ja minna sisemaale. Kui aga tundub, et laine võib inimese ikkagi endasse neelata, on kõige sobivam alternatiiv hoida kinni millestki tugevast, näiteks puust, et ta ei saaks täielikult kaasa haarata ja vigastada.
Küsimused ja vastused
K: Mis on tsunami?
V: Tsunami on loodusõnnetus, mis on ookeanis kiiresti liikuvate lainete seeria, mille põhjustavad võimsad maavärinad, vulkaanipursked, maalihked või lihtsalt asteroidi või meteoriidi kokkupõrge ookeani sees.
K: Kuidas tsunami algab?
V: Tsunami algab väikese lainena ja kasvab järsku suuremaks laineks. Lained liiguvad suure kiirusega üle ookeani väikese energiakaduga.
K: Kus tsunamid tavaliselt tekivad?
V: Tsunamid tekivad tavaliselt Vaikses ookeanis, eriti nn tulekahjurõngas, kuid võivad tekkida ka mis tahes suurtes veekogudes, näiteks järvedes ja meredes.
K: Mis juhtub, kui rannikukalle ei ole tsunami korral järsk?
V: Kui ranniku kalle ei ole järsk, siis võib vesi tõmbuda sadu meetreid tagasi. Inimesed, kes ei tea seda ohtu, jäävad sageli kaldale.
K: Kas tsunami tekkimist saab kuidagi ära hoida?
V: Tsunamite tekkimist ei saa ära hoida, kuid on siiski viise, mis aitavad vältida inimeste surma, näiteks rahvusvahelised ja piirkondlikud hoiatussüsteemid, mis annavad hoiatusi enne suurte lainete kaldale jõudmist.
K: Millist tüüpi tsunami on registreeritud kõige surmavamana?
V: Kõige surmavam dokumenteeritud tsunami oli 26. detsembril 2004. aastal ja see oli tuntud kui 2004. aasta India ookeani tsunami. Selle põhjustas Indoneesia Sumatra lähistel toimunud maavärin, mille tugevus oli Momenti skaalal 9,1. Selle tagajärjel hukkus üle 230 000 inimese peamiselt India ookeani rannikul.
Küsimus: Milline tsunami on haruldane?
V: Megatsunami, mis on peamiselt tingitud ookeanide välismõjudest, nagu näiteks asteroidi või meteoriidi kokkupõrked, maalihked või kaljuvoolud, juhtub harva.
