Mis on tsunami? Põhjused, tagajärjed ja hoiatussüsteemid

Mis on tsunami? Selgitatud põhjused, hävitavad tagajärjed ja usaldusväärsed hoiatussüsteemid — praktilised nõuanded elude päästmiseks rannikuohutuses.

Tsunami on loodusõnnetus, mis on ookeanis kiiresti liikuvate lainete seeria, mille põhjustavad võimsad maavärinad, vulkaanipursked, maalihked või lihtsalt asteroidi või meteoriidi kokkupõrge ookeani sees. Tsunami on väga pika lainepikkusega. See võib olla sadu kilomeetreid pikk. Tavaliselt algab tsunami ootamatult. Lained liiguvad suure kiirusega üle ookeani väikese energiakaduga. Nad võivad rannast liiva ära viia, hävitada puid, visata ja lohistada sõidukeid, maju ja isegi hävitada terveid linnu. Tsunami võib tekkida isegi siis, kui meteoriit tabab maapinda, kuigi see on väga haruldane. Tsunami tekib tavaliselt Vaikses ookeanis, eriti nn tulekahjurõngas, kuid võib tekkida mis tahes suures veekogus.

Vesi tõmbub sageli pool laineperioodi enne laine rannikule jõudmist merekaldalt tagasi. Kui ranniku kalle ei ole järsk, võib vesi tõmbuda sadu meetreid tagasi. Inimesed, kes ei tea ohust, jäävad sageli kaldale.

Tsunamite teket ei saa ära hoida. Siiski on olemas viisid, kuidas aidata vältida inimeste surma tsunami tagajärjel. Rahvusvahelised ja piirkondlikud hoiatussüsteemid, eriti Vaikse ookeani puhul, annavad hoiatusi enne suurte lainete kaldale jõudmist. Kuna tsunami põhjustanud maavärinat saab tunda enne, kui laine jõuab kaldale, saab inimesi hoiatada, et nad läheksid ohutusse kohta.

Tsunami nimetatakse sageli loodete laineteks, sest need tõusevad ja langevad tavaliselt aeglasemalt kui tavalised ookeanipinnalained. See nimetus on eksitav, sest tsunamid ei ole seotud loodetega; nad lihtsalt tõusevad aeglaselt kiirelt liikuvate lainete seeriatena ookeanis, mida põhjustavad võimsad maavärinad või vulkaanipursked.

Dokumenteeritud ajaloo kõige surmavam tsunami toimus 26. detsembril 2004. aastal ja on tuntud kui 2004. aasta India ookeani tsunami. Selle põhjustas maavärin. Maavärina suurus oli väidetavalt 9,3 Momendi skaalal. Selle keskpunkt oli Indoneesias Sumatra ranniku lähedal. Selle katastroofi tagajärjel hukkus üle 215 000 inimese, peamiselt India ookeani kaldal. Hiiglaslik laine liikus väga kiiresti. Tuhanded inimesed Indoneesias, SriLankal, Tais, Indias, Somaalias ja teistes riikides said selle tagajärjel surma või vigastada.

Ometi oli 2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami kõige kallim tsunami. Väidetavalt läks see Jaapani valitsusele maksma umbes 150 miljardit dollarit, mis vastab umbes 12 triljonile jeenile. See läks tohutult kaugele sisemaale ja on ühtlasi ajaloo suuruselt neljas tsunami.

On olemas veel üks tsunami tüüp, mida nimetatakse megatsunamiks ja mis on tingitud peamiselt välismõjudest ookeanile, näiteks asteroidi või meteoriidi kokkupõrkest, maalihkest, kaljuvoolust jne.

Kuidas tsunami tekib ja kuidas need liiguvad

Tsunami tekib siis, kui suure hulga vee vertikaalne asend muutub kiiresti. Kõige sagedasemad põhjused on merepõhja kiired liikumised (näiteks allmaavärin), suurad vee liigutused vulkaanipurske või kaldalt alla vajumise (maalihke, kaljuvoolu) tõttu ning väga harva meteoriidi- või asteroidikokkupõrked. Oluline on, et vee liikumine mõjutaks vee kogu veergu (pinnast kuni sügavuseni), mitte ainult pinda.

Laine kiirus ja kõrguse muutus: sügavates vetes liiguvad tsunamilained väga kiiresti (sõltuvalt sügavusest kuni 500–800 km/h), kuid nende kõrgus on merel sageli madal ja neid on raske märgata. Kui laine läheneb madalamale rannikuosale, aeglustub see, lainepikkus väheneb ja energia koondub — laine kõrgus suureneb (nn shoaling), mistõttu tekivad räsivad lähiledalainete üleujutused.

Tsunami erinevad liigid ja omadused

• Submariinne maavärin — sagedasim põhjus; tekib, kui merepõhi nihkub hüppeliselt.
• Vulkaaniline tsunami — võib tekkida vulkaani koobaste purunemisel, allveelaava voolamisel või vulkaanilise barriääri kokkuvarisemisel.
• Maalihke või kaljuvoolust tingitud tsunami — lokaalsete kõrgete lainetega, võivad olla väga intensiivsed (näiteks Lituya lahe juhtum 1958).
• Megatsunami — eriti haruldane, tekib väga suure massi kiiresti kaalukeskme nihkumisel (suur meteoriit, hiidmaasihked); lainepuhangud võivad olla erakordselt suured.

Mõjud rannikualadel ja majanduslikud tagajärjed

Tsunami põhjustab:

• inimohvreid ja vigastusi
• rajatiste, kodude ja infrastruktuuri hävingut
• keskkonnakahjusid: soolane vesi rannikumuldadele, metsade ja niitude hävinemine
• majanduslikke kahjusid (sadamad, kalandus, turism, transport)

1994 ja eriti 2004 aasta sündmused on näidanud, et ka suhteliselt tagasihoidliku suurusega tsunamilainete seeria saab põhjustada tohutut kohalikku ja rahvusvahelist kahju. 2011. aasta Tōhoku tsunami tõi kaasa lisaks inimkannatanutele ka tuumaõnnetuse Keskkonna- ja energeetikakriisid (Fukushima) kujul.

Hoiatus- ja avastussüsteemid

Tänapäeval kasutatakse mitut tehnoloogiat tsunami avastamiseks ja hoiatuste saatmiseks:

• Seismoloogilised võrgustikud — annavad esimese signaali: suure maavärina registreerimine merealal võib olla tsunami eeldus.
• Merepinna mõõtmise ja kõikumise süsteemid (tide gauges), mis näitavad ootamatuid merepinna muutusi rannikul.
• DART-buoy süsteemid (Deep-ocean Assessment and Reporting of Tsunamis) — ookeanis olevad buumid ja süvavee rõhunõrguse andurid, mis mõõdavad lainete möödumist sügavvees ja edastavad andmed satelliidi kaudu.
• Hoiatussüsteemid ja tsentraalsed tsunamikeskused — rahvusvahelised (nt Vaikse ookeani tsunami hoiatuskeskus) ja riiklikud teenused, mis annavad kohalikule elanikkonnale hoiatusi ja käitumisjuhiseid.

Hoiatused põhinevad maavärina tugevusel, asukohal, merepõhja nihke iseloomul ning reaalajas merepinnaandmetel. Hoiatusmeetmed annavad inimestele väärtuslikku aega (minutitest tundideni), et kõrgele pinnale või ohutusse piirkonda evakueerida.

Kuidas enda ja teiste turvalisust tagada (praktilised soovitused)

• Kui tunned tugevat maavärinat rannikul: ära jää vaatama merd — liiguta end kõrgemale maale või sügavamale sisemaale kohe.
• Kui märkad, et meri tõmbub ebatavaliselt kaugele või tekib tugev vool või koheselt langev veepind — see on looduslik hoiatussilt: lahku rannast viivitamatult.
• Järgi kohalikke evakuatsioonikoridore ja hoiatuskanaleid (häired, sireenid, raadio, telefoniteavitused).
• Koosta pere evakuatsiooniplaan ja varu hädaolukorra kotike (vesi, toit, esmased ravimid, taskulamp, akupank jne).
• Ära naase rannikule enne ametlikku teavitust—tsunami koosneb sageli mitmest lainest, ja suurim võib tulla hiljem.

Kuulsad tsunami juhtumid

• 2004. aasta India ookeani tsunami — üks ajaloo surmavamaid, üle 215 000 hukkunuga.
• 2011. aasta Tōhoku tsunami — Jaapanis suured inim- ja majanduslikud kaod ning tuumaõnnetus Fukushima ning suur kahjutõst.
• 1958. aasta Lituya laht (Alaska) — maa-alune kaljulan­k langes lahele, tekitades megatsunamit, mille tipu ületõusmeks mõõdeti üle 500 m (väga lokaalne kuid erakordselt suur).
• 1883 Krakatoa purustus — vulkaaniline sündmus, mis tekitas üle ookeani laastavaid lained ja tekitas suurt globaalset mõju.

Müüdid ja selgitused

• Müüt: tsunami on alati üks väga kõrge laine. Selgitus: tsunamite puhul on tegemist laineperioodide ja mitme laine seeriaga; esialgne laine ei pruugi olla kõrgim.
• Müüt: kui näen suuri merelained, siis see on tsunami. Selgitus: tavalised surfilained on teistsugused; tsunami lainetel on palju pikem lainepikkus ja nad suudavad varem algset veejoont märgata (mere taandumine) ning põhjustada üleujutusi kaugele sisealadele.

Kokkuvõte

Tsunami on võimas ja sageli ootamatu loodusõnnetus, mida põhjustavad suured vee- või merepõhja liikumised. Kuigi tsunamide tekkimist ei saa ära hoida, saab nendega seotud surmajuhtumeid ja kahjusid vähendada tõhusate hoiatussüsteemide, evakuatsiooniplaanide ning inimeste teadlikkuse ja valmisoleku abil. Põhiteadmised — nagu maavärina tundmine rannas, mere ebatavaline taandumine ja mitme laine oht — võivad päästa elusid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tsunami?

K: Kuidas tsunami algab?

K: Kus tsunamid tavaliselt tekivad?

K: Mis juhtub, kui rannikukalle ei ole tsunami korral järsk?

K: Kas tsunami tekkimist saab kuidagi ära hoida?

K: Millist tüüpi tsunami on registreeritud kõige surmavamana?

Küsimus: Milline tsunami on haruldane?

Otsing