Linn: määratlus, ajalugu, linnaõigused ja erinevused külaga
Linn: määratlus, ajalugu, linnaõigused ja erinevused külaga — selgita, kuidas majandus, omavalitsus ja ajalugu määravad linna staatuse ning arenguteed.
Mõiste
Linn on asula, kus elab palju inimesi, on tihema ehituse ja arenenuma infrastruktuuriga hoonestus kui maapiirkondadel.
Linn on tavaliselt koht, kus on palju maju, kuid mitte linn. Nagu linnade puhul, on eri riikides rohkem kui üks viis öelda, mis on linn. Mõnes kohas on see omamoodi kohalik omavalitsus. Kui öeldakse "linn", mõeldakse tavaliselt suurt, tähtsat kohta. See võib olla isegi linn.
Termin "linn" hõlmab nii arvukaid elanikke, majanduslikku ja sotsiaalset keskendatust kui ka konkreetset halduslikku staatust — see võib olla nii rahvaarvu kui ka seadusega määratletud tähendus. Linnad jagunevad erinevalt: mõnes riigis on selged seaduslikud kriteeriumid, teises kohal on otsus pigem ajalooline või traditsiooniline.
Ajalugu ja linnaõigused
Keskajal sai koht linnaks harta abil, mis andis talle linnaõigused. Sellised hartadokumentid andsid õigusliku aluse turupidamiseks, maksude kogumiseks, oma võimu teostamiseks ja eri privileegide andmiseks. Linnaõigused määrasid tihti ka selle, milliseid ameteid ja gildisid linnas võis tekkida ning millised olid suhete reeglid maakonna või kuningriigiga.
Tööstusrevolutsiooni ajal kasvasid paljud külad ja väikesed asulad kiiresti linnadeks, kuna majandus muutus tööstuspõhisemaks ja inimesed kolisid töö tõttu linnadesse.
Majandus ja elulaad
Üldiselt on linnade ja külade või alevike erinevus selles, milline on nende majandus. Linnade elanikud saavad tavaliselt raha tööstusest (tehased jne), kaubandusest (kauplused jne) ja avalikust teenistusest (linna heaks töötamine), mitte põllumajandusest (toidu kasvatamine).
Linnades on tavaliselt rohkem töövõimalusi teenindussektoris (haridus, tervishoid, avalikud teenused), kultuuritegevusi, meelelahutust ja kõrgemat haridust pakkuvaid asutusi. Samuti on suurem infrastruktuuri tihedus — ühistransport, tänavavõrgud, veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid ning sidevõrgud.
Õiguslik staatus ja erinevused külaga
Kohal elavate inimeste arv ei ütle meile, kas tegemist on linna või külaga. Paljudes maailma piirkondades, näiteks Indias, võib suures külas olla palju rohkem inimesi kui väikelinnas. Samuti on raske öelda, kas koht on linn, sest tänapäeval on mõned linnad muutumas suuremaks.
Mõnikord on mingi koht linn, sest ta on saanud nime "linn" seadusega. Teistes riikides lähtutakse linna staatuse määramisel hoopis tihedusest, infrastruktuurist ja majanduslikust funktsioonist. Seetõttu võivad kaks asulat sarnase elanike arvuga kuuluda erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt riigist või kohaliku omavalitsuse otsusest.
Linna funktsioonid ja teenused
- Halduse- ja juhtimisteenused: linna otsused, eelarve, planeerimine ja sotsiaalteenused.
- Majanduslikud keskused: tööstus, kaubandus, finants- ja teenindussektor.
- Haridus ja tervishoid: koolid, ülikoolid, haiglad ja eriteenused, mis töötavad laiemale piirkonnale.
- Transport ja side: transpordisõlmed, ühistransport, tee- ja raudteevõrgud ning sideinfrastruktuur.
- Kultuur ja vaba aeg: teatrid, muuseumid, spordirajatised ja avalikud ruumid.
Tänapäevased muutused ja linnastumine
Globaalne linnastumine tähendab, et paljud inimesed kolivad maapiirkondadest linnadesse paremate töö- ja elutingimuste otsimiseks. See tekitab nii võimalusi (majanduskasv, innovatsioon) kui ka väljakutseid (elamispindade puudus, transpordi- ja keskkonnaprobleemid, ebavõrdsus).
Linna piire ja staatust muutuvad ajas: kasvavad linnad võivad liita ümbruskondi, tekkida võivad suurlinnapiirkonnad (metropol), samal ajal mõnes riigis säilitatakse ajalooline õigussüsteem, kus "linnaks" olemine põhineb traditsioonilisel staatusel.
Kokkuvõte
Linn on mitmetahuline mõiste, mis hõlmab nii ehituslikke, sotsiaalseid, majanduslikke kui ka õiguslikke aspekte. Linna ja küla vahe ei sõltu vaid rahvaarvust — olulised on ka majanduslikud funktsioonid, infrastruktuur, halduslik staatus ja ajalugu. Linnad on keskused, kus toimuvad tööturu-, kultuuri- ja halduslikud tegevused ning mille areng mõjutab laiemat ühiskonda ja majandust.
Näide Islandi väikelinnast
Näide Islandi väikelinnast
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriikides on linna mõiste tähendus igas osariigis erinev. Mõnes osariigis on linn linn, kui osariik ütleb, et see on linn. Teistes osariikides, näiteks Wisconsinis, on linn maakonna allüksus (nagu "parish" Louisianas). Teistes osariikides, näiteks Michiganis, ei ole linnal ametlik tähendus. Inimesed kasutavad seda mis tahes koha kirjeldamiseks, kus on palju inimesi.
Kuues Uus-Inglismaa osariigis on linn väiksem osa maakonnast. Kõigis kuues teevad linnad asju, mida enamikus teistes osariikides teevad maakonnad. Paljudes neist linnadest on linnakoosolekud peamine valitsemisvorm, nii et kodanikud saavad otsedemokraatia kaudu kaasa rääkida, mis toimub seal, kus nad elavad. Nendes osariikides on linnad tõesti tähtsamad kui maakond. Connecticutis ja Rhode Islandil on maakonnad ainult kaardil ja neil ei ole mingit võimu. Ülejäänud neljas osariigis on krahvkonnad enamasti kohtad, millel on õiguspädevus. Muude funktsioonidega maakonnad on enamasti New Hampshire'is ja Vermontis.
Alabama
Alabamas sõltub see, kas koht on "linn" või "linn" või mitte, sellest, kui palju inimesi seal elab. Koht, kus elab 2000 inimest või rohkem, on linn. Alla 2000 elanikuga koht on linn (Alabama 1975. aasta seadustik, paragrahv 11-40-6). Seadusandlikel eesmärkidel jagatakse kohad inimeste arvu alusel kaheksasse kategooriasse. Klassi 8 kuuluvad kõik linnad ja kõik linnad, mille elanike arv on alla 6000 (Alabama 1975. aasta seadustik, paragrahv 11-40-12).
Kansas
Kõiki Kansases asuvaid linnu nimetatakse linnadeks. Kui linn on Kansases registreeritud, on see jätkuvalt linn, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Linnad on kolmes kategoorias:
- 3. klassi linnad - kui linn ühineb, muutub ta 3. klassi linnaks. Selleks peab linnas üldjuhul elama vähemalt 300 inimest.
- 2. klassi linnad - linn võib taotleda 2. klassi linnaks saamist, kui seal elab 2000-15 000 inimest. Linn, kus elab 2 000-5 000 inimest, võib valida, kas ta soovib endiselt olla 3. klassi linn. Siiski peavad nad saama 2. klassi linnaks, kui seal elab 5000 inimest.
- 1. klassi linnad - linn võib taotleda 1. klassi linnaks saamist, kui seal elab vähemalt 15 000 inimest. Linn, kus elab ainult 15 000-25 000 inimest, võib valida, kas ta soovib olla 2. klassi linn. Siiski peab ta saama 1. klassi linnaks, kui seal elab 25 000 inimest.
Louisiana
Louisianas on "linn" koht, millel on linnavalitsus ja kus elab 1 001-4 999 inimest.
New York
New Yorgis on linn samuti väiksem osa maakonnast, kuid see on vähem tähtis kui New Englandis. New Yorgis annab linn inimestele rohkem otsest võimu kui selle maakond, andes peaaegu kõik linna teenused kohtadele, mis ei asu linnades, mida nimetatakse hamletiteks, ja mõned teenused kohtadele, mis asuvad linnades, mida nimetatakse küladeks. New Yorgis on linnal tavaliselt mõned hamletid ja külad. Kuid kuna küladel on võim ilma linnadeta (nad on iseseisvad), võivad nad olla kahes linnas või isegi kahes maakonnas. Kõik New Yorgi osariigis, kes ei ela indiaanlaste reservaadis (eriline koht Ameerika indiaanlaste jaoks) või linnas, elavad linnas ja võib-olla ka ühes linna küladest või küladest.
Utah
Utahis kasutatakse mõisteid "linn" ja "linn" vastavalt seal elavate inimeste arvule. Koht, kus elab 1000 või rohkem inimest, on linn. Alla 1000 elanikuga koht on linn. Linnad jagunevad inimeste arvu alusel viide erinevasse kategooriasse.
Virginia
Virginias on linn sarnane linnaga, kuid seal võib olla väiksem arv inimesi. Virginia seaduste kohaselt on linnad maakondadest sõltumatud (neil on võimu ilma maakondadeta), linnad on osa maakonnast.
Wyoming
Wyomingi seaduste kohaselt on linnad sellised linnad, kus elab vähem kui 4000 inimest. Kohad, kus elab 4000 või rohkem inimest, on "esimese klassi linnad".
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriikides on linna mõiste tähendus igas osariigis erinev. Mõnes osariigis on linn linn, kui osariik ütleb, et see on linn. Teistes osariikides, näiteks Wisconsinis, on linn maakonna allüksus (nagu "parish" Louisianas). Teistes osariikides, näiteks Michiganis, ei ole linnal ametlik tähendus. Inimesed kasutavad seda mis tahes koha kirjeldamiseks, kus on palju inimesi.
Kuues Uus-Inglismaa osariigis on linn väiksem osa maakonnast. Kõigis kuues teevad linnad asju, mida enamikus teistes osariikides teevad maakonnad. Paljudes neist linnadest on linnakoosolekud peamine valitsemisvorm, nii et kodanikud saavad otsedemokraatia kaudu kaasa rääkida, mis toimub seal, kus nad elavad. Nendes osariikides on linnad tõesti tähtsamad kui maakond. Connecticutis ja Rhode Islandil on maakonnad ainult kaardil ja neil ei ole mingit võimu. Ülejäänud neljas osariigis on krahvkonnad enamasti kohtad, millel on õiguspädevus. Muude funktsioonidega maakonnad on enamasti New Hampshire'is ja Vermontis.
Alabama
Alabamas sõltub see, kas koht on "linn" või "linn" või mitte, sellest, kui palju inimesi seal elab. Koht, kus elab 2000 inimest või rohkem, on linn. Alla 2000 elanikuga koht on linn (Alabama 1975. aasta seadustik, paragrahv 11-40-6). Seadusandlikel eesmärkidel jagatakse kohad inimeste arvu alusel kaheksasse kategooriasse. Klassi 8 kuuluvad kõik linnad ja kõik linnad, mille elanike arv on alla 6000 (Alabama 1975. aasta seadustik, paragrahv 11-40-12).
Kansas
Kõiki Kansases asuvaid linnu nimetatakse linnadeks. Kui linn on Kansases registreeritud, on see jätkuvalt linn, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Linnad on kolmes kategoorias:
- 3. klassi linnad - kui linn ühineb, muutub ta 3. klassi linnaks. Selleks peab linnas üldjuhul elama vähemalt 300 inimest.
- 2. klassi linnad - linn võib taotleda 2. klassi linnaks saamist, kui seal elab 2000-15 000 inimest. Linn, kus elab 2 000-5 000 inimest, võib valida, kas ta soovib endiselt olla 3. klassi linn. Siiski peavad nad saama 2. klassi linnaks, kui seal elab 5000 inimest.
- 1. klassi linnad - linn võib taotleda 1. klassi linnaks saamist, kui seal elab vähemalt 15 000 inimest. Linn, kus elab ainult 15 000-25 000 inimest, võib valida, kas ta soovib olla 2. klassi linn. Siiski peab ta saama 1. klassi linnaks, kui seal elab 25 000 inimest.
Louisiana
Louisianas on "linn" koht, millel on linnavalitsus ja kus elab 1 001-4 999 inimest.
New York
New Yorgis on linn samuti väiksem osa maakonnast, kuid see on vähem tähtis kui New Englandis. New Yorgis annab linn inimestele rohkem otsest võimu kui selle maakond. Linnad pakuvad peaaegu kõiki munitsipaalteenuseid kohtadele, mida nimetatakse hamletiteks, mis ei ole külades, ja mõningaid teenuseid kohtadele, mis on külades. New Yorgis on linnal tavaliselt mõned hamletid ja külad. Kuid kuna küladel on võim ilma linnadeta (nad on iseseisvad), võivad nad olla kahes linnas või isegi kahes maakonnas. Kõik New Yorgi osariigis, kes ei ela indiaanlaste reservaadis (eriline koht Ameerika indiaanlaste jaoks) või linnas, elavad linnas ja võib-olla mõnes linna külas või külas.
Utah
Utahis kasutatakse mõisteid "linn" ja "linn" vastavalt seal elavate inimeste arvule. Koht, kus elab 1000 või rohkem inimest, on linn. Alla 1000 elanikuga koht on linn. Linnad jagunevad inimeste arvu alusel viide erinevasse kategooriasse.
Virginia
Virginias on linn sarnane linnaga, kuid seal võib olla väiksem arv inimesi. Virginia seaduste kohaselt on linnad maakondadest sõltumatud (neil on võimu ilma maakondadeta), linnad on osa maakonnast.
Wyoming
Wyomingi seaduste kohaselt on linnad sellised linnad, kus elab vähem kui 4000 inimest. Kohad, kus elab 4000 või rohkem inimest, on "esimese klassi linnad".
Inglismaa ja Wales
Inglismaal ja Walesis on nimi "linn" ainult kohtadel, millel on kuninglik harta (spetsiaalne dokument), mis lubab neil seda nime kanda.
Varem oli linnadel tavaliselt katedraal. Mõned inglased arvavad, et koht, kus on katedraal, peab olema linn, kuid tänapäeval ei vasta see tõele. Näiteks Northampton, Blackburn ja Middlesbrough on kõik katedraaliga linnad.
Varem oli koht tavaliselt linn, mitte küla, kui seal oli regulaarselt turg või laat (turg, aga mitte nii tihti). Mõned Inglise külad (näiteks Kidlington, Oxfordshire) on suuremad kui mõned väikelinnad (näiteks Middleham, North Yorkshire).
Inglismaa ja Wales
Inglismaal ja Walesis on nimi "linn" ainult kohtadel, millel on kuninglikharta (spetsiaalne dokument), mis lubab neil seda nime kanda.
Varem oli linnadel tavaliselt katedraal. Mõned inglased arvavad, et koht, kus on katedraal, peab olema linn, kuid tänapäeval ei vasta see tõele. Näiteks Northampton, Blackburn ja Middlesbrough on kõik katedraaliga linnad.
Varem oli koht tavaliselt linn, mitte küla, kui seal oli regulaarselt turg või laat (turg, aga mitte nii tihti). Mõned Inglise külad (näiteks Kidlington, Oxfordshire) on suuremad kui mõned väikelinnad (näiteks Middleham, North Yorkshire).
Jaapan
Jaapanis on linna (町) rahvaarv alla 50 000 inimese.
Küsimused ja vastused
K: Mis on linn?
V: Linn on paljude majadega koht, mis on väiksem kui linn, kuid suurem kui küla, mille majandus põhineb tööstusel, kaubandusel ja avalikel teenustel.
K: Kas on olemas linna universaalne määratlus?
V: Ei, linna mõiste on erinevates riikides ja piirkondades erinev.
K: Mis vahe on linnal ja linnal?
V: Üldiselt on linn väiksem kui linn, kuid mõnikord võib linn olla piisavalt suur ja oluline, et teda saaks pidada linnaks.
K: Millest linnade inimesed tavaliselt elatist teenivad?
V: Linnade inimesed saavad tavaliselt raha pigem tööstusest, kaubandusest ja avalikust teenistusest kui põllumajandusest.
K: Kas külas võib olla rohkem inimesi kui linnas?
V: Jah, paljudes maailma piirkondades võib suures külas olla rohkem inimesi kui väikelinnas.
K: Miks on raske öelda, kas mingi koht on linn?
V: Tänapäeval on mõned linnad muutumas suuremaks ja mõnikord nimetatakse mõnda paika linnaks, isegi kui see on väike. Samuti sai keskajal linn linnaks linnaõigusega, mis tänapäeval ei pruugi nii olla.
K: Milline on ajalooline viis, kuidas ühest kohast saab linn?
V: Keskajal sai koht linnaks linnaõigusega, mis andis talle linnaõigused.