Somaalia (somaali: Soomaaliya; araabia keeles: الصومال), ametliku nimega Somaalia Liitvabariik (somaali: Jamhuuriyadda Soomaaliya; araabia keeles: جمهورية الصومال), on riik Aafrikas. Varem oli see tuntud kui Somaalia Vabariik. See on kujuga nagu number seitse. See on riik Aafrika Sarve piirkonnas. Piirneb loodes Djibouti, edelas Keenia, põhjas Adeni laht koos Jeemeniga, idas Guardafui kanal ja Somaalia meri ning läänes Etioopia. Somaaliast pärit inimest nimetatakse somaallaseks.

Geograafia

Somaalia asub Aafrika kaguosas Aafrika Sarve idaküljel. Riigi pindala on ligikaudu 637 657 km², muutes selle üheks suuremaks Ida-Aafrika riigiks. Maastik on valdavalt tasane ja kuiv: liivadüünid, savannid ja poolkõrbed. Põhjaosas on mägiseid alasid (nt Golis ja kõrgeim tipp Shimbiris, ~2 416 m), lõuna- ja keskosas voolavad kaks tähtsat jõge — Juba ja Shabelle, mis toetavad põllumajandust ja niisutatud viljeldamist.

Kliima

Kliima on valdavalt kuiv ja poolkõrbeline. Aasta jooksul esineb kaks põhilist vihmaperioodi (gu ja daga), kuid vihmad on ebaregulaarsed ning riik kannatab sageli põuaperioodide ja toidupuuduse all. Asukoht Bab el-Mandebi ja Adeni lahe lähedal teeb rannikuala strateegiliselt oluliseks rahvusvahelise mereveo jaoks.

Rahvastik ja keel

  • Rahvaarv: hinnanguliselt umbes 16–17 miljonit inimest (hinnangud varieeruvad).
  • Pealinn: Mogadishu (somaali keeles Muqdisho).
  • Keel: ametlikud keeled on somaali ja araabia. Somaali keel on kusiitikeelne ning alates 1972. aastast kasutatakse sõnastamiseks ladina tähestikku.
  • Usuroll: enamik elanikest on sunniitlikud moslemid.
  • Rahvusrühmad: enamus on somaallased; olemas on ka vähemusrühmi (nt Bantu-taustaga kogukonnad, araablased ja teised).

Ajalugu — lühikokkuvõte

  • Algselt elasid piirkonnas erinevad somali hõimud ning rannikualad olid tihedalt seotud araabia ja India ookeani kauplemisvõrgustikuga.
  • 19. sajandil jagunes ala Brasiilia (British Somaliland) ja Itaalia (Italian Somaliland) mõjupiirkondadeks.
  • 1960 aastal said British Somaliland ja Italian Somaliland iseseisvaks ning ühinesid Somaalia Vabariigiks.
  • 1969–1991 valitses riiki diktatuur (Siad Barre). 1991. aastal keskvõim kokkuvarisemise järel algas pikk ja keeruline konflikt ja riigi killustumine.
  • 2000ndate jooksul toimusid pingutused uue riigikorra taastamiseks; Somaalia Liitvabariik moodustati ja 2012. aastal kuulutati välja föderaalne valitsus, mis alustas rahvusvahelise toe abil taastamistöid.
  • Riigis on jätkuvalt turvatõrked (sh äärmusrühmitused nagu Al-Shabaab), kuid viimastel aastatel on olnud arenguid stabiliseerimises mõnes piirkonnas.

Majandus

Majandus põhineb peamiselt põllumajandusel ja karjakasvatusel. Loomapidamine (neet, kitsed, kaamelid, lambad) ja nendega seotud ekspordid (eriti elusloomad) on olulised. Samuti mängivad suurt rolli välismaised ülekanded (remiitansid), mis toetavad leibkondi. Lõunarannikul on viljeldus Shabelle ja Juba orude lähedal. Kalandus ja võimalikud nafta- ja gaasivarud merel on tulevikupotentsiaaliks.

Kultuur ja ühiskond

  • Somali ühiskond on tugevalt klannipõhine; klannistruktuurid mõjutavad poliitikat ja kogukondlikke suhteid.
  • Rikka suulise pärandi tõttu on luule, jutustamine ja traditsiooniline muusika väga tähtsad — näiteks rahvalaulud ja tantsud nagu dhaanto.
  • Köök sisaldab roogasid nagu canjeero (sarnane pannkoogile), riis, liha ja tugev tee (shaah).

Poliitika ja haldus

Somaalia on ametlikult föderaalne vabariik. Pärast 1990.–2000. aastate konflikte liigub riik sammhaaval föderaalsete liikmesosariikide (nt Puntland, Galmudug, Jubaland jpt) ja keskvõimu vahelise kooselu suunas. Rahvusvaheline kogukond, sh ÜRO ja Aafrika Liit, on osalenud rahu- ja taastamiskatsetes.

Olulised faktid ja sümbolid

  • Riigilipp: helesinine põhi ja valge viiepunktiline täht — täht sümboliseerib viit regionaalset somali piirkonda.
  • Valuuta: Somaalia šilling (SOS).
  • Telefonikood: +252.
  • Ajaline tsoon: East Africa Time (UTC+3).

Väljakutsed ja tulevik

Somaalia silmitsi oluliste väljakutsetega: julgeolekuprobleemid, poliitiline lõhenemine, kliimamuutuste süvendatud põuad ja humanitaarkriisid. Samas on riigil ka võimalusi — noor ja energiline elanikkond, strateegiline asukoht mereväe- ja kaubandusteede lähedal ning loodusvarade potentsiaal. Rahu, stabiilsus ja investeeringud on võtmetegurid, mis määravad Somaalia edasise arengu.

See ülevaade annab lühiülevaate Somaaliast — riigist, mille ajalugu, kultuur ja geograafiline asend on teinud sellest ühe Aafrika keerulisema ja samas strateegiliselt tähtsaima piirkonna.