Somaalia

Valitsus

Somaalia on vabariik, mida juhib föderaalvalitsus, mille tegevust reguleerivad mikrotasandil erinevad piirkondlikud omavalitsused.

Somaalia on iseseisev riik. Alates Somaalia kodusõjast 1980. aastatel ei ole olnud toimivat valitsust, mis hõlmaks kogu Somaaliat; selle asemel on erinevad klannid võidelnud kontrolli eest. Somaalia üritab nüüd oma rahva üle kontrolli saavutada ja väga väheste ressurssidega taas jalule tõusta.

Somaalia poliitiline kaart (seisuga 25. mai 2012).

Klannisõjad

Somaalias on neli suurt hõimu: Hawiye, Dirweyn, Koofur Orsi elanikud ja Darood. Somaallased on sugulasrahvas, mida nimetatakse klannideks. Klannide rühmad ühinevad mõnikord ühise esivanema või muu veresuguluse alusel. Mõnikord ulatuvad need sugulussuhted sadu või isegi tuhandeid aastaid tagasi. Somaallased on enamasti kaameli- või kitsekasvatajad ja sõltuvad oma kariloomadest. Somaalias on joogivee ja karjamaade allikad piiratud ning vaidlused karjatamisõiguse, veeõiguste või maa üle üldiselt võivad viia perekondadevaheliste tülideni. Klannisüsteemi tõttu kutsuvad asjaomased pered oma klanni appi, mis viib klannisõjani. Nafta ja mineraalide avastamine Somaalias, samuti poliitika ja äriga seotud võim ja raha on loonud peredele rohkem võimalusi edasiminekuks ning tekitanud ka rohkem põhjusi perede vaidluste tekkeks.

Kuna Somaalias ei ole toimivat õigussüsteemi, on ainus võimalus, mis Somaalias perel on vaidluse lahendamiseks teise perega, kaasata oma klann. Ainus lahendus Somaalia klannisõdadele on toimiv õigussüsteem, kuid ainus rühmitus, kes on suutnud selle luua, on Islami Kohtute Liit. Kahjuks süüdistati Islami Kohtute Liitu terroristidena ja Etioopia tungis Somaaliasse, et kukutada nende valitsus ja panna selle asemel võimule nende loodud valitsus. . ^[]

Ajalugu

Iidsetel aegadel oli Somaalia koht, kuhu Egiptusest ja Araabiast pärit inimesed käisid ostmas kummiaraabiat, mürri ja eebenipuud. Vana-Egiptlased nimetasid seda Puntiks, mis tähendas "Jumala maa". Somaallased hakkasid umbes 4000 aastat tagasi karjatama kaameleid ja kitsi ning on tänapäevalgi enamasti karjakasvatajad.

Somaaliat külastasid külalised nii kaugelt kui Hiinast, näiteks Zheng He.

Keskaegne ajalugu

Veel 400 aastat hiljem teatas Etioopia kuningas oma alamatele, et Jumal vihkab Ifati ja tungis oma sõjaväega Ifati sisse, hävitades kõik, mis talle ette sattus, ning ajas Ifati kuninga Zeila ranniku lähedal asuvale saarele, kus ta suri. Seejärel võttis Etioopia kuningas osa Ifatist ja lisas selle oma kuningriigile ning sundis Ifatit talle kord aastas palju raha maksma. Ifati jäänused panid oma kuningriigi uuesti kokku ja nimetasid selle ümber Adaliks.

Umbes sada aastat hiljem tagandas Adali kuninga ametist mõjukas sõjapealik nimega Ahmad ibn Ibrahim al-Ghazi, kellel oli suur mõju Somaalia klannide seas kogu põhjas. Ta kuulutas välja džihadi Etioopia vastu, tõi kokku tohutu armee, kuhu kuulusid Türgi musketärid ja Somaalia ratsavägi. Somaalia ratsavägi oli eriti surmav, sest nad oskasid hobustel ratsutades nooli tulistada, mille poolest on kuulsad ka mongoli hordid ja Jaapani samurai.

Ahmad valis aga halva aja, sest Portugali impeerium oli tungimas Ida-Aafrikasse. Nad olid vallutanud kogu Ida-Aafrika ranniku kuni Baraawe'ni ja püüdsid vallutada Mogadishu. Portugallased otsustasid etiooplasi aidata, sest etiooplased olid kristlased ja portugallastele ei meeldinud moslemid. Ahmad oli vallutanud üle poole Etioopiast, kui Portugali musketäride väeosa ilmus, et aidata etiooplasi välja. Ühel Portugali musketärile õnnestus Ahmad ise maha lasta, tappes ta.

Suur osa Somaalia ratsaväest oli seal ainult Ahmadi tõttu, nii et džihaad lõppes ja Etioopia tungis Adali sisse. Türklased pidid saatma armee, et takistada neid Zeila vallutamisel, ja Adal sai lõpuks Türgi Osmanite impeeriumi osaks. Neil päevil ei leia me täpselt, kes elavad Zeilas, kuid ajalugu omistas mustanahalistele, ilma nende päritolu ja hõimude jälgimata. Kuid mõned ajaloolased omistasid Zeila elanikele semaale ilma pikema selgituseta.

Daraawiši riik

Türklased ja portugallased võitlesid Ida-Aafrika üle järgmised 200 aastat, kuid lõpuks võitsid türklased umbes 270 aastat tagasi. Põhja-Somaalia jäi pärast Ahmadi surma Türgi kaitse alla ja idarannik, sealhulgas Mogadishu, sattus Omani kuninga kaitse alla. Kui Egiptus kuulutas sada aastat hiljem türklastest iseseisvuse välja, sai Põhja-Somaalia Egiptuse osaks. Varsti pärast seda sattus Egiptus Briti kaitse alla ja Põhja-Somaalia sai põhimõtteliselt samuti Briti protektoraadiks. See muutus ametlikult umbes 130 aastat tagasi ja Põhja-Somaaliast sai ametlikult Briti Somaalimaa.

Itaalia Kuningriik oli just sel ajal ühinenud üheks riigiks ja tahtis samu asju, mida teised suured riigid, näiteks kolooniaid. Itaalia pakkus välja, et ostab Omaanilt, kes kaitses sealseid linnu ja väikekuningriike, õigused Ida-Aafrika rannikule, ja Omaan nõustus sellega. Itaalia sõlmis mõne suurema kuningriigi/sultanaadiga (nagu Nugaal Sultanaat) kokkuleppeid, et need oleksid Itaalia kaitse all, kuid väiksemad kuningriigid Itaalia lihtsalt vallutas. Sellest sai 1905. aastal Itaalia Somaalia, mille pealinn oli Mogadishu.

Etioopia, mis oli pärast Ahmadi džihadi taas lagunenud, oli end hiljuti samuti uuesti kokku pannud ja hakkas samuti sissetungima väikestesse Somaalia kuningriikidesse ning 1890. aastaks polnud neid enam palju alles. Ka prantslased sekkusid sellesse, kuid nad võtsid lihtsalt üle väikese ala, mis on tänapäeval Djibouti.

Paljudele somaallastele ei meeldinud see, mis toimus, nii et moslemi usuliider Mohammed Abdullah Hassan asutas rühmituse Darwiish, et võidelda brittide, itaallaste ja Etioopia vastu. Britid nimetasid teda "hulluks mullaks" ja võitlesid temaga umbes 30 aastat, kasutades lõpuks tema ratsaväe vastu hävituslennukeid. Oma kõrgajal kontrollisid Darwiishid peaaegu kolmandikku Somaaliast.

Itaalia lõi Mogadishu ümber koloonia ja laiendas Itaalia Somaalia territooriumi pärast esimest maailmasõda Juba jõest lõuna pool asuvate aladega. Järgmise 20 aasta jooksul kasvas Itaalia koloonia tähtsus, Hafunis oli maailma suurim soolatootmine ja Scebeli jõe ääres suur banaanitoodang, mida eksporditi Euroopasse. 1928. aastal loodi Somaalia pealinnas esimene lennujaam ja hiljem, 1939. aastal alustati Aafrika pikimat lennuliini Linea dell'impero, Rooma ja Mogadishu vahelist lendu.

2. maailmasõja ajalugu

Kui Benito Mussolini Itaalias võimule tuli, lõpetas ta suuremate Somaalia sultanaatidega sõlmitud kokkulepped ja vallutas nad, vallutades kogu ala, mis pidi olema Itaalia Somaalia koloonia. Seejärel tungis ta Etioopiasse ja vallutas selle, kasutades etiooplaste vastu mürgigaasi. Varsti pärast seda puhkes 2. maailmasõda ja ta tungis Briti Somaalimaale, kuid kaks aastat hiljem tulid britid tagasi ja vabastasid Briti Somaalimaa ja Etioopia ning võtsid üle Itaalia Somaalimaa.

Pärast sõda soovis Suurbritannia panna kõik somaallased ühte riiki, mis oleks Briti protektoraat. Etiooplased kaebasid, et nad peaksid saama oma vallutatud alad endale jätta, ja ka itaallased kaebasid sama, nii et lõpuks said etiooplased oma osa endale jätta ja itaallased samuti. Itaalia Somaalimaa allutati siiski ÜRO mandaadile, nii et itaallased ei saanud seda kolooniaks muuta.

Külma sõja ajalugu

1960. aastal kuulutasid nii Briti kui ka Itaalia Somaalimaa koos välja iseseisvuse Somaalia Vabariigina. Somaali keele jaoks valiti ladina tähestik. Paljud piirkonnad, kus somaallased elasid, kuulusid endiselt Suurbritanniasse, Etioopiasse ja Prantsusmaale. Somaalia soovis tagasi saada kõik piirkonnad, mis olid koloniseeritud prantslaste, Etioopia ja brittide poolt. Somaalia ja Etioopia pidasid 1964. aastal lühikest sõda Somaalia Etioopia osa pärast ja oli ilmselge, et tuleb veel rohkem võitlusi.

1969. aastal tappis Somaalia presidendi mees, kelle klanni tema poliitika oli kahjustanud, ja kindral Mohammed Siad Barre võttis riigi juhtimise üle. Siad Barre ehitas Nõukogude Liidu abiga üles tohutu armee ja kui Etioopia neljandat korda langes (seekord kommunistliku võimu ülevõtmise tõttu), tungis ta sinna sisse. Nõukogude Liit otsustas, et Etioopia on tähtsam kui Somaalia, ja pani Siad Barre'ile kaks korda vastu, tarnides Etioopiale tohutul hulgal relvi. Ka teised riigid, nagu Kuuba ja Iisrael, saatsid Etioopiale abi, nii et lõpuks kaotas Siad Barre sõja.

Etioopia uus valitsus hakkas seejärel aitama Somaalia mässuliste rühmitusi, kellele ei meeldinud, kuidas Siad Barre riiki juhtis, ning need mässulised rühmitused kukutasid 1991. aastal Siad Barre'i valitsuse ja sundisid teda riigist välja. Pärast seda hakkasid aga kõik mässuliste rühmitused omavahel võitlema selle üle, kes nüüd, kui Siad Barre oli kadunud, juhtima hakkab.

Lõpuks otsustasid mõned mässuliste rühmitused luua oma valitsused oma kontrolli all oleval maal. Üks neist, Somaalimaa, kuulutas end Somaaliast täielikult iseseisvaks, teine, Puntland, kuulutas end "esialgu" iseseisvaks, kuni Somaalia uue riikliku valitsuse moodustamiseni. Kümned katsed uue riikliku valitsuse loomiseks ebaõnnestusid.

Kaasaegne ajalugu

Kuna enamikus Somaalias puudus valitsus (välja arvatud seal, kus see oli nullist üles ehitatud, nagu Puntland ja Somaalimaa), oli Somaalia ainus õigussüsteem peale relvaseaduse traditsiooniline tava ja islami šariaat. Selle tõttu saavutasid šariaadi õigusõpetajad Somaalia õiguseta lõunaosas üsna suurt mõju. Umbes samal ajal pöördusid Etioopias asuvate Somaalia maade Somaalia osaks saamise eest võitlevad inimesed Afganistani mudžahiidide eeskujul ja lõid oma rühma nimega al-Ittihad al-Islamiyya ehk Islami Liit. 1990ndatel aastatel tungis Etioopia mitu korda Somaaliasse, et rünnata Islami Liitu, kes abistas Somaalia mässulisi Etioopias.

Pärast 2001. aastat hakkasid Ameerika Ühendriigid väga kahtlustama, et nii šariaadikohtud kui ka Islamiliit on terroristid. Sõjapealikud moodustasid rühmituse nimega Rahu taastamise ja terrorismivastase võitluse liit. Šariaadikohtud ühendasid end kaitseks ja lõid Islami Kohtute Liidu. Inimestele meeldisid šariaadikohtud ja nad vihkasid gängstereid, nii et kõik aitasid Islami Kohtute Liitu, kes võitis gängsterid ja ajas nad 2006. aastal Mogadishust välja. Seejärel moodustas Islami Kohtute Liit armee ja võttis üle suurema osa Somaalia lõunaosast.

Ameerika Ühendriigid ja Etioopia olid selle võimuhaaramise tõttu ärevuses, mistõttu Etioopia tungis 2007. aastal Lõuna-Somaaliasse ja pani võimule uue valitsuse, mis koosnes mässuliste rühmitustest, mida Etioopia oli 15 aastat varem rahastanud. Peaaegu kõik ei olnud selle otsusega nõus ja samal aastal puhkes Mogadishus mäss selle uue valitsuse vastu, mis 2008. aastaks levis üle kogu riigi. Umbes samal ajal röövisid Somaalia piraadid suurtest laevadest lääne inimesi lunaraha saamiseks.