Loodusõnnetus
Looduskatastroof on suurõnnetus, mille põhjustavad Maa looduslikud protsessid, nagu üleujutused, orkaanid, tornaadod, vulkaanipursked, maavärinad, tsunamid ja muud geoloogilised protsessid. Looduskatastroof põhjustab inimohvreid või varalist kahju ning jätab tagantjärele miljoneid maksma mineva majandusliku kahju.
Sageli on loodusõnnetuste põhjuseks ka inimtegevus, näiteks kliimamuutused ja metsade hävitamine.
Vulkaanipurse toimub siis, kui vulkaanist paisatakse välja kuuma materjali Maa sisemusest. Väljapaiskuvad materjalid on näiteks laava, kivimid, tolm ja gaasilised ühendid.
Väljapursked võivad tulla külgharudest või vulkaani tipust. Mõned pursked on kohutavad plahvatused, mis paiskavad välja tohutul hulgal kivimeid ja vulkaanilist tuhka ning tapavad palju inimesi. Mõned on vaiksed kuuma laava väljavoolud. Vulkanoloogid on kirjeldanud mitmeid keerulisemaid vulkaanipurskeid. Need on sageli nimetatud kuulsate vulkaanide järgi, kus seda tüüpi purskeid on nähtud. Mõnel vulkaanil võib aktiivsusperioodi jooksul esineda ainult ühte tüüpi purskeid, samal ajal kui teistel võib esineda mitmeid tüüpi purskeid seeriaviisiliselt.
Kõige rohkem loeb kahju inimestele ja nende varale. Seetõttu võib öelda: "Katastroofid toimuvad siis, kui ohud kohtuvad haavatavusega". Kui tugev maavärin toimub asustamata piirkonnas, ei peeta seda tavaliselt katastroofiks.
Pinatubo mäe purskamine, 1991
Küsimused ja vastused
K: Mis on looduskatastroof?
V: Looduskatastroof on sündmus, mille põhjustavad Maa looduslikud protsessid, näiteks üleujutused, orkaanid, tornaadod, vulkaanipursked, maavärinad, tsunamid ja muud geoloogilised protsessid. See võib põhjustada inimohvreid või varalist kahju ja jätta tagantjärele miljoneid maksma mineva majandusliku kahju.
K: Kuidas võib inimtegevus loodusõnnetusi põhjustada?
V: Inimtegevus, näiteks kliimamuutus ja metsade hävitamine, võib põhjustada loodusõnnetusi.
K: Mida tähendab, kui ohud kohtuvad haavatavusega?
V: Kui ohud kohtuvad haavatavusega, tähendab see, et kui tugev maavärin toimub haavatava elanikkonnaga piirkonnas, võib sellel olla katastroofilised tagajärjed ja jätta püsivaid kahjustusi, mille kõrvaldamine võib nõuda aastaid.
K: Kas ebasoodsat sündmust loetakse katastroofiks, kui see toimub asustamata piirkonnas?
V: Ei, ebasoodne sündmus ei tõuse katastroofi tasemele, kui see toimub piirkonnas, kus ei ole haavatavat elanikkonda.
K: Millised on mõned looduskatastroofide näited?
V: Looduskatastroofide hulka kuuluvad näiteks üleujutused, orkaanid, tornaadod, vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid.
K: Millist kahju põhjustavad loodusõnnetused?
V: Looduskatastroofid võivad põhjustada inimohvreid või varalist kahju ja jätta tagantjärele miljoneid maksma mineva majandusliku kahju.
