Tornaado: definitsioon, tekkemehhanism, EF-skala ja ohud

Tornaado: mis see on, kuidas tekib, EF-skala klassid ja ohud. Selged selgitused, faktid ja praktilised ohutusnõuanded tornaadode ennetamiseks ja mõistmiseks.

Tornaado on maapinda puudutav, ägedalt pöörlev õhutoru. Tuul tornaado sees keerleb väga kiiresti, kuid sageli on kõige ohtlikum tornaado ümber olev laiem ja väga tugev tuulevoog, mis rebib kaasa esemeid ja struktuure. Tornadod on eriti ohtlikud inimestele, kes viibivad autodess või mobiilkodudes; Ameerika Ühendriikides sureb tornaadodes keskmiselt umbes 60 inimest aastas.

Kuidas tornaadod tekivad

Tornadod tekivad tavaliselt tugevate äikesetormide, eriti nii‑öelda superrakkude (supercell) ajal. Tavaline tekkeprotsess hõlmab järgmist:

• Tuule suuna ja kiiruse muutus kõrguse suhtes (wind shear) tekitab õhumassis pöörise ehk mesosükloni.
• Tugev ülesvool (updraft) venitab ja tugevdab seda pöörist.
• Kui kondenseerub niiske õhk, tekib nähtav õhutoru ehk kondensatsioonivarras, mis mõnikord ulatub maapinnani ja muutub tornaadoks.
• Maapinnaga kokkupuutel hakkab tornaado koguma prahi ja purustusi, mis võivad muuta selle varasemastgi nähtavamaks ja laastavamaks.

Kuigi kuni tore selgitus on üldine, võivad tornaadod tekkida ka muul viisil ning nende täpne tekkemehhanism sõltub kohalike tingimuste ühisest toimimisest.

EF‑skaalal klassifitseerimine

Tornadod klassifitseeritakse tavaliselt täiustatud Fujita‑skaala (Enhanced Fujita, EF) alusel, mis hindab tornaado tekitatud kahjustusi ja sealt järeldatavat tuulekiirust. Peamised klassid on:

• EF0 – nõrgemad tornaadod; tuulekiirused ligikaudu 105–137 km/h; kerge kuni mõõdukas kahjustus (näiteks puude oksad, katusematerjalide kahjustused).
• EF1 – 138–177 km/h; mõõdukas kahjustus (autod võivad ümber paisata, katused kahjustuda).
• EF2 – 178–217 km/h; tugev kahjustus (majaseinad, tugevad ehitised saavad tõsiseid kahjustusi).
• EF3 – 218–266 km/h; ulatuslik kahjustus (majad võivad laguneda, suured sõidukid võivad paiskuda).
• EF4 – 267–322 km/h; äärmuslik kahju (tugevad konstruktsioonid purunevad, suur hävitusala).
• EF5 – üle 322 km/h; katastroofiline kahju (täielikult purunenud hooned, maa võib jääda paljandunud või kruvitud kujul).

EF‑klass määratakse tagasiulatuvalt, vaadeldes kahjustuste mustreid ja ehitiste tugevust — tuulekiirust ei mõõdeta enamasti otse tornaados.

Omadused: suurus, kiirus ja kestus

Tornadode mõõtmed ja kestus on väga varieeruvad. Enamik tornaadodest on suhteliselt kitsad (tavaliselt mõnekümne kuni mõnesaja meetri laiused) ja kestavad mõnest minutist kuni tunnini. Tavapäraseid näitajaid:

• Keskmine läbimõõt: umbes 80 m (ligikaudu 250 jalga), kuid võib olla palju laiem — mitu kilomeetrit.
• Tuule kiirus: väga varieeruv; mõningad tornaadod võivad jõuda üle 300 miili tunnis (~480 km/h), kuid enamikul on kiirused alla 110 miili tunnis (~180 km/h).
• Liikumiskiirus: tornaadoid kannab tavaliselt edasi tormisüsteemi liikumine — sagedasti 40–70 km/h, kuid see võib olla nii aeglasem kui ka palju kiirem.

Ohud ja mõjud

Tornadod põhjustavad mitmesuguseid otseseid ja kaudseid kahjusid:

• Inimohvrite ja vigastused (lennuvad prahid, purunevad ehitised).
• Elamute ja taristu purustamine, inimeste kodutuks jäämine; kodutuks jäämine on tavaline tagajärg suuremate tornaadode järel.
• Elektri- ja kommunikatsioonikatkestused, teede kahjustused ja keskkonnareostus.

Tornadod võivad tekkida juhul, kui kaks erineva suunaga tuulekihte kohtuvad ja tekib pöörismoment — selle protsessi lihtsustamiseks võib öelda, et nad võivad tekkida niiskusega vastassuunalistest tuultest. Kuigi tornaadod on tavaliselt väiksemad kui orkaanid, võivad nad olla kohapeal palju tugevamad ja põhjustada intensiivsemat hävingut.

Kus tornaadod esinevad

Tornado võib esineda peaaegu igas maailma piirkonnas. Ameerika Ühendriikides on tornaadoid registreeritud kõigis osariikides — keskosa on saanud hüüdnime "Tornado Alley", kuna seal esineb neid eriti palju. Ligi kolm neljandikku maailma teadaolevatest tornaadodest registreeritakse Ameerika Ühendriikides, kuid tornaadod võivad tekkida ka Euroopas, Aasias, Austraalias ja mujal.

Tuvastamine ja hoiatused

Modernsed meetodid tornaadode tuvastamiseks ja hoiusteks hõlmavad:

• Doppler‑radarit, mis näitab õhu pöörlemist tormis ja võimaldab anda tornadohoiatust.
• Meteoroloogilised märguanded: "watch" (sobivad tingimused) ja "warning" (tõenäoline või kinnitatud tornaado).
• Kaudsed märgid (paks, tumeda värvusega pilv, selgesti nähtav pöörlev toru, vilkuvad valgusallikad ja tugevalt puhuvad tuulepuhangud).

Kuidas käituda tornaado korral

• Kui võimalik, mine keldrisse või alumisele korrusele, sisemisse ruumi ilma akendeta (vannituba, koridor).
• Kui oled hoones, kinnita ennast raskete mööbliesemete lähedusse ja kata pea tugeva kattega (nt madrats, padi, kiiver).
• Mobiil- või kerget tüüpi majade elanikel tuleks varjuda tugevamas konstruktsioonis hoones — mobiilkodud on tornaado eest väga haavatavad.
• Sõidukis olles: kui võimalik, sõida kiiresti kindlasse hoonesse. Kui pole varjupaika, ära jää autosse — sõiduk võib ümber paiskuda. Viimane abinõu on otsida madalat koht võrreldes ümbritseva pinnasega ja lamada madalal, kaitstes pead; kaevikusse lamamine võib olla riskantne (veea kogunemine, lenduvad detailid), seega vali olukorra põhjal parim turvaline lahendus.
• Jälgi ametlikke hoiatusi ja tegutse neile vastavalt.

Muud sarnased nähtused

On mitmeid nähtusi, mida vahel segatakse tornaadodega, kuid mis erinevad tekkemehhanismi ja tugevuse poolest. Nendeks on muunatud gustnado, tolmudiir, tulevihm ja aurudiir. Need võivad olla kohalikult ohtlikud, kuid tavaliselt ei ole nende hävitusjõud tornaadodega võrreldav.

Tornadod on keerulised ja ettearvamatud ilmastikunähtused. Ilmateenistuste teadlikkus, hästitoimivad hoiatussüsteemid ja õige käitumine aitavad oluliselt vähendada inimohvreid ja kahjustusi.

Müüdid ja väärarusaamad

Sageli arvatakse, et akende avamine vähendab tornaado tekitatud kahju. Kuigi tugeva tornaado sees langeb atmosfäärirõhk suurel määral, on ebatõenäoline, et rõhulangus oleks piisav, et maja plahvataks. Akende avamine võib tegelikult suurendada tornaado kahju. Tugev tornaado võib maja hävitada, olenemata sellest, kas selle aknad on avatud või suletud. Teine levinud väärarusaam on, et maantee ülesõidud pakuvad piisavat kaitset tornaado eest. Venturi efekti tõttu on tornaadituuled ülekäiguradade väikeses ruumis tugevamad. aasta 3. mail 1999. aastal Oklahomas toimunud tornaado puhangul tabasid kolm maantee ülesõiduteed otse tornaadod. Kõigis kolmes kohas oli surmajuhtum ja palju eluohtlikke vigastusi. Võrdluseks, sama tornaadopuhangu ajal hävis täielikult üle 2000 kodu, veel 7000 sai kahjustada, kuid ometi hukkus oma kodudes vaid mõnikümmend inimest.

On piirkondi, mida inimesed peavad tornaadode eest turvaliseks, olgu need siis linnas, suure jõe, mäe või mäe lähedal või isegi üleloomulike jõudude poolt kaitstuna. Tornadod on teadaolevalt ületanud suuri jõgesid, roninud mägedesse, tabanud orgusid ja kahjustanud mitmeid linnakeskusi. Üldjuhul ei ole ükski piirkond tornaadode eest kaitstud, kuigi mõnes piirkonnas on tõenäosus, et neid tabab rohkem kui teistes.

1999. aasta Salt Lake City tornaado lükkas ümber mitmed väärarusaamad, sealhulgas arusaama, et tornaado ei saa linnades toimuda.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tornaado?

K: Millest tuleneb sõna "tornaado"?

K: Kui ohtlik on tornaado inimestele, kes elavad autodes või elamutes?

K: Kui suurt kahju tekitavad tornaadod?

K: Kus toimub enamik tornaadosid?

K: Millist skaalat kasutatakse tornaadode järjestamiseks selle alusel, kui palju kahju nad tekitavad?

Otsing