Pilvelõhkuja: mis see on, kõrgus, ehitus ja kuulsad näited maailmas

Avasta, mis on pilvelõhkuja: kõrgus, ehitusmeetodid ja kuulsad näited maailmas — New York, Hongkong, Tokio jt. Ülevaade arhitektuurist ja insenerteadusest.

Pilvelõhkuja on väga kõrge kõrghoone, mille kõrgus on tavaliselt üle 152 meetri. Enamik pilvelõhkujaid ehitatakse linnades, näiteks linnades, ja need on väga levinud paljude suurlinnade, sealhulgas New Yorgi, Chicago, Londoni, Pariisi, Sydney, Pekingi, Berliini, Toronto, Moskva, Hongkongi ja Tokyo kesklinna piirkondades.

Määratlus ja kõrguse kategooriad

Pilvelõhkujad loetakse tavaliselt hooneteks, mis on üle 152 meetri. Rahvusvahelised organisatsioonid ja arhitektuuriringkonnad kasutavad ka täpsemaid kategooriaid:

• Kõrghoone – üldine termin, mis katab kõik kõrged hooned (alates ~35–100 m sõltuvalt allikast).
• Pilvelõhkuja – tavaliselt 150–300 m vahemikus.
• Supertall – hooned, mis on 300 m või kõrgemad.
• Megatall – hooned, mis ületavad 600 m.

Ehitus ja konstruktsioon

Pilvelõhkujate ehitamine nõuab erilisi tehnilisi lahendusi ja tugevaid kandevõimeid. Mõned põhiaspektid:

• Vundament – tavaliselt sügavad paigalduspontoonid, vaiad või massiivsed betoonplaadid, mis jagavad koormust ja hoiavad hoonet stabiilsena ka pehmel pinnasel.
• Struktuuri tüübid – terasraam, raudbetoon, komposiitkonstruktsioonid, toru-süsteemid (nt “bundled tube”), kärgstruktuurid ja outrigger-süsteemid, mis suurendavad jäikust ja vastupidavust tuule ning maavärinate suhtes.
• Tuule- ja seismiline projekteerimine – aerodünaamiline kuju, proovioksjonid tuuletunnelis ja süsteemid nagu tundlik massidämp (TMD; näiteks Taipei 101-s) vähendavad tuule põhjustatud liikumist.
• Vertikaalne transport – liftisüsteemide planeerimine on võtmetähtsusega: kiirliftid, topeltkambrilised lifid, zonal elevator-süsteemid ja “sky lobby” lahendused, mis vähendavad ootusaegu ning ruumikasutust.
• Fassaad ja energiatõhusus – suletud seinasüsteemid, eraldusklaasid, päikesekaitse ja ventilatsiooniintegreeritud fassaadid aitavad vähendada energiakulu ja parandada sisekliimat.

Funktsioonid, ohutus ja mugavus

• Sisekasutus – paljud pilvelõhkujad on segakasutusega: bürood, korterid, hotellid, kaubanduspinnad ja vaatetornid ühes hoones.
• Ohutus – tulekahjuohutus (automaatne kustutussüsteem, suitsuvabastussüsteemid), survega trepikoja ehitus, evakueerimisplaanid ja varupeeglid on standardsed nõuded kõrghoone turvalisuseks.
• Teenused ja infrastruktuur – tehnoruumid, katlamajad, veepuhastus, jäätmekäitlus, sõlmpunktid kommunaalvõrkudele ning tihti eraldi teeninduskoridorid logistika jaoks.

Keskkonna- ja jätkusuutlikkus

Kaasaegsed pilvelõhkujad rõhutavad energiatõhusust ja väiksemat keskkonnamõju. Levinud praktikad:

• passiivsed ja aktiivsed päikese- ja ventilatsioonilahendused,
• sügavad klaasfassaadid koos päikesekaitsega,
• sademetevee taaskasutus, hallvee ringlus ja energiasäästlikud HVAC-süsteemid,
• sertifikaadid nagu LEED, BREEAM või muud rohelise ehituse standardid.

Kuulsad näited maailmas

Mõned tuntud pilvelõhkujad ja nende ligikaudsed kõrgused:

• Burj Khalifa
• Shanghai Tower
• Makkah Royal Clock Tower (Abraj Al-Bait)
• Ping An Finance Center
• Lotte World Tower
• One World Trade Center
• Taipei 101
• Petronas Twin Towers
• Willis Tower
• The Shard

Tulevikutrendid

Edaspidi keskendutakse pilvelõhkujate puhul veelgi enam mitmele suunale: kõrgemad ja energiatõhusamad konstruktsioonid, linnaelukesksed segakasutuse kontseptsioonid, modulaarne ehitus ning nutikad süsteemid hoonete käituse ja energiatarbimise optimeerimiseks. Samuti pööratakse tähelepanu sotsiaalsele ja esteetilisele mõjule linnaruumi kujundamisel.

Pilvelõhkujad kujutavad endas nii insenertehnilist saavutust kui ka linna ikooni — nende planeerimine ja ehitus nõuavad põhjalikku projekteerimist, tänapäevaseid materjale ja rangeid ohutusstandardeid.

Empire State Building, New York City, kuulus pilvelõhkuja.


Willis Tower, Chicago, teine kuulus pilvelõhkuja.

Ajalugu

Algselt tähendas sõna "pilvelõhkuja" purjelaeva kõrget purje. Aja jooksul on sõna tähendus muutunud ja tänapäeval tähendab see kõrget hoonet. Kuni üheksateistkümnenda sajandini ei olnud üle kuue korruse kõrgused hooned tavalised. Nõrkadest materjalidest valmistatud kõrged hooned kukkusid alla. Lisaks sellele ei meeldinud inimestele paljude treppide peal kõndimine ja voolavat vett sai tuua ainult viiekümne jala (15 m) kõrgusele.

Parem tehnoloogia aitas muuta pilvelõhkujad tavalisemaks. Töötati välja tugevamad ehitusmaterjalid, nagu teras ja raudbetoon, nii et sai teha tugevamaid hooneid. Veepumbad tõid vee üle viiekümne jala kõrgusele.

Esimene pilvelõhkujaks peetav hoone, Home Insurance Building, ehitati Chicagos, Illinoisi osariigis Ameerika Ühendriikides ja selle projekteeris William LeBaron Jenney. Kümnekorruseline hoone ehitati aastatel 1884-1885. See hävitati 1931. aastal, sest selle eelmisele kohale taheti ehitada teine hoone.

Samal aastal, mil Home Insurance Building hävis, avati New Yorgis üks vanimaid ja kuulsamaid pilvelõhkujaid, Empire State Building. Hiljem, 20. sajandil, hakati ehitama pilvelõhkujaid linnades, kus varem ei olnud palju kõrgeid hooneid. 1973. aastal valmis Chicagos tollane Sears Tower, millest sai kuni 1990. aastate lõpuni maailma kõrgeim hoone. See võttis rekordi New Yorgis asuvalt World Trade Centerilt, mis avati 1970. aastal, kuid hävis 2001. aasta 11. septembri rünnakutes.

Pärast seda on ehitatud palju kõrgemaid hooneid, sealhulgas Taipei 101 Taipeis. See hoone oli maailma kõrgeim 2004. aastast kuni 2008. aastani, mil avati Burj Khalifa Dubais. Burj Khalifa on praegu kõrgeim hoone ja inimtekkeline ehitis, kuid Jeddahi torn Jeddahis, mida alles ehitatakse, saab olema veelgi kõrgem.

Seotud leheküljed

• Maailma kõrgeimate ehitiste nimekiri
• Austraalia kõrgeimate hoonete nimekiri
• Kõrgeimate hoonete nimekiri Tais
• Ameerika Ühendriikide kõrgeimate hoonete nimekiri

Otsige