11. september 2001 (9/11): rünnakud, ohvrid ja tagajärjed
11. september 2001 (9/11): põhjalik ülevaade rünnakutest, ohvritest ja tagajärgedest — faktid, analüüs ning sündmuse mõju Ameerikale ja maailmale.
11. septembri rünnakud (mida nimetatakse ka 9/11) olid neli terrorirünnakut Ameerika Ühendriikide vastu. Need kõik toimusid teisipäeva, 11. septembri 2001. aasta hommikul. Rünnakutes hukkus 2996 inimest, sealhulgas 19 ründajat, mis teeb sellest ajaloo kõige surmavama terrorirünnaku. Nad tekitasid infrastruktuurile üle 10 miljardi dollari suuruse kahju. Need viidi läbi islami terrorirühmituse al-Qaeda poolt. Nad kasutasid reisilennukeid, et hävitada kuulsaid hooneid, lennates lennukitega neisse sisse. Kaks rünnakut toimusid New Yorgis ja üks Arlingtonis, Virginia osariigis. Neljas rünnak ei õnnestunud ja lennuk kukkus Pennsylvania osariigisShanksville'i lähedal põllule.
Rünnatud hooned olid Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid New Yorgis ja Pentagon Arlingtonis, Virginia osariigis. Neljas lennuk kukkus alla tühjale põllule Pennsylvanias, enne kui ta jõudis sihtmärgini Washingtonis, D.C. See sihtmärk oli kas Valge Maja või Ameerika Ühendriikide Kapitoolium. Pärast sündmust ütles Ameerika Ühendriikide valitsus, et rünnakute toimepanijad olid lähedased terrorirühmitusele al-Qaeda.
Rünnakute käik ja sihtmärgid
Hommikul 11. septembril 2001 rööviti neli reisilendu, mis startisid Ida-ranniku lennujaamadest. Kaks röövitud lennukit lendasid New Yorgi suunas ja jooksid sisse Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) kaksiktornidesse, põhjustades nende kiire kokkuvarisemise. Üks lennuk rammis Pentagoni, USA kaitseministeeriumi peakorterit, põhjustades suurt hävingut ja inimohvreid. Neljas lennuk – mis pidi tõenäoliselt ründama sihtmärki Washingtonis – kukkus alla Pennsylvanias asuvale väljakule pärast reisijate ja meeskonna vastupanu, hoides ära kahtluse kohaselt veel suurema ohvrite hulga.
Ohvrid, vigastatud ja majanduslik mõju
Rünnakutes hukkus kokku 2 996 inimest (sh ründajad). Surma sai nii tsiviilisikuid, lennukite pardal viibijaid, päästetöötajaid kui ka hoonetes viibijaid. Lisaks otsestele hukkunutele kannatasid sajad ja tuhanded vigastused, ning paljud päästetöötajad ja päästjad haigestusid hiljem pikajalise õhusaaste tõttu. Materiaalne kahju ja majanduslik mõju olid väga suured: esialgsed otsesed otsused ületasid 10 miljardi dollari, kuid laiemad majanduslikud ja kindlustusalased hinnangud ulatusid palju kõrgemale.
Uurimine ja vastutus
USA ametivõimud ja eriorganid alustasid koheselt ulatuslikke uurimisi. Õhupiraatide ja rünnakute kavandamise taga leitigi seoseid al-Qaeda'ga ning juhtumikomplektiga seotud isikuteks määrati muu hulgas Osama bin Laden ja rühmituse juhid. 2004. aastal avaldati 9/11 Commission raport, mis selgitas julgeolekulisi lüngaid, juhtimisvigu ja andis soovitusi edaspidiseks terrorismivastaseks tegevuseks.
Järelmõjud USA-s ja maailmas
- Välispoliitika ja sõjalised tegevused: Ameerika Ühendriigid alustasid 2001. aasta lõpul sõjalist operatsiooni Afganistanis eesmärgiga lõhkuda al-Qaeda võrgustik ja kukutada Taliban, kes varjas ründajaid. See põhjustas pikaajalise sõjalise kohaloleku ja keerulise geopoliitilise olukorra regioonis. Mõned sammud, mis järgnesid 9/11-ile (nt Iraagi sõda 2003), olid ja on rahvusvaheliselt laialdaselt arutatud ja vaidlustatud.
- Siseturvalisus ja seadusandlus: USA-s loodi uus ministeerium – Department of Homeland Security (Siseministeerium) – ja võeti vastu teatud ajutised ning püsivad õigusaktid, sealhulgas Patriot Act, mille eesmärk oli tugevdada terrorismivastast võitlust. Lennunduse turvameetmed üle maailma muutusid rangemaks ning tekkinud on ka Transport Security Administration (TSA) ja kitsamad pardaleminekureeglid.
- Tervise- ja keskkonnamõjud: suured tolmu- ja toksiliste ainete pilved WTC kokkuvarisemise järel mõjutasid tuhandete päästjate, läheduses elanud ja töötanud inimeste tervist – paljud haigestusid või surid hilisemas elus seoses sündmustega.
Meenutamine ja õiguslikud sammud
9/11 järel loodi mitu memoriaali ja muuseumi: New Yorgis asuv 9/11 Memorial & Museum, Pentagoni memoriaal ning Flight 93 National Memorial Pennsylvanias. Õigusprotsessid ja julgeolekuuurimused jätkusid aastaid: paljud kinni peetud kahtlusalused pandi eri kohtlemisse ning tekkisid vaidlused vangihoidjate kohtlemise ja Guantánamo laagriga seotud õigusküsimuste üle. Ühe märkimisväärse pöörde tõi 2011. aasta – Osama bin Laden tappis USA eriüksus, mis mõjutas rahvusvahelist pildikujutist al-Qaeda vastases võitluses.
Pikaajaline tähendus
11. september 2001 muutis püsivalt nii Ameerika Ühendriikide kui ka kogu maailma julgeolekupoliitikat, lennunduse turvameetmeid, era- ja avaliku sektori käitumist ning inimeste arusaamu ühiskondlikust ohust. Sündmus mõjutas muuhulgas pagulaste, immigratsiooni ja rahvusvahelise koostöö küsimusi, tuues kaasa uusi seadusi, organisatsioonilisi muutusi ja jätkuvat avalikku arutelu turvalisuse ja vabaduste tasakaalu üle.
Kuigi alates 2001. aastast on möödunud palju aega, jääb 11. september paljude jaoks päevaks, mil mõisteti terrorismi laastavat jõudu ning mille mälestus ja õppetunnid mõjutavad jätkuvalt poliitikat, julgeolekut ja ühiskonda üldisemalt.
Kaasatud lennukid
Neljast lennukist tõusis esimesena õhku American Airlinesi lend 11, Boeing 767-200ER. See oli 159 jalga (48 m) pikk ja 16 jalga (4,9 m) lai. Sellel oli kaks vahekäiku. Lennuk tegi igapäevaseid lende Bostoni ja Los Angelese vahel. Kui see üheteistkümnenda päeva hommikul kell 7.59 startis, oli selles 158 istekohal vaid 81 reisijat. Nelikümmend seitse minutit hiljem põrkas see 440 miili tunnis (710 km/h) Põhja-Torni. Lennuki pardal oli 9717 gallonit reaktiivkütust, 14 000 gallonit vähem, kui see oli võimeline vedama.
United Airlines'i lend 175, samuti Boeing 767-200ER, oli teine. Nagu American Airlines 11, pidi ka see lendama Bostonist Los Angelesse. Kui United 175 kell 8.14 hommikul startis, oli see isegi kergem kui Americani lend: 168 istekohast oli täidetud vaid 56. Kui see kell 9.03 kell 9:03 World Trade Centeri lõunatorni kukkus, läbis see 540 miili tunnis (870 km/h) ja selle paakides oli 9118 gallonit kütust. Seda kokkupõrget edastasid otseülekandes paljud telekanalid üle maailma, mis näitasid juba Põhja-Torni põlemist.
American Airlinesi lend 77 oli kolmas lennuk, mis startis. See oli Boeing 757-200. See väljus Washingtonist kell 8.20 hommikul ja suundus Los Angelesse. See oli kaks kolmandikku tühi, 58 reisijat 176 istekohal. Lennukil oli 4000 gallonit kütust, mis on vähem kui 11 500 gallonit, mida ta võiks vedada. Lennuk põrkas Pentagoni kell 9.37, lennates kiirusega 530 miili tunnis (850 km/h).
Neljas lennuk, United Airlines'i lend 93, oli samuti 757-200. See oli teel Newarkist, New Jersey'st San Franciscosse. Lennuk pidi väljuma kell 8 hommikul, kuid hilines 42 minutit. Kui see lõpuks startis, oli selles 182 istekohaga lennukis ainult 37 reisijat. Lennukil oli veidi üle 7000 galloni kütust. Kell 10.03 kukkus lennuk 560 miili tunnis (900 km/h) kiirusega tühjale põllule Shanksville'i lähedal Pennsylvanias.
Maailma Kaubanduskeskus 2001. aasta märtsis, mis hävis rünnakute käigus.
Pentagon 1998. aastal, mis sai kahjustada pärast American Airlinesi lennu 77 kokkupõrget.
Valge Maja (üleval) või Ameerika Ühendriikide Kapitoolium (all) olid ebaõnnestunud United 93 rünnaku sihtmärgiks Washingtonis.
Tulemus
Kõik neljas lennukis olnud 246 inimest hukkusid lennuõnnetustes. Rünnakutes hukkus ka 19 terroristi. Maailma Kaubanduskeskuse mõlemad tornid süttisid pärast kokkupõrkeid. Lõunatorn (2 WTC) põles 56 minutit, enne kui see alla kukkus ja hävis. Põhjatorn (1 WTC) põles 102 minutit, enne kui see samuti alla kukkus. Kui tornid kukkusid, tabasid tornide osad teisi neid ümbritsevaid hooneid. Arvatakse, et nende kahjustuste tõttu kukkus kolmas hoone, 7 World Trade Center (7 WTC), kell 17.20. Paljud teised ümbruskonna hooned said tugevasti kahjustada ja need tuli hiljem lammutada, nii et kogu World Trade Center'i kompleks hävis. Maailma Kaubanduskeskuses hukkus 2602 inimest.
Lennuk, mis tabas Pentagoni, tabas maapinda just siis, kui see tabas hoone läänepoolset külge. Seejärel põrkas see läbi kolmest viiest "rõngast", mis moodustavad Pentagoni. Kokkupõrkes hukkus 125 inimest Pentagonis.
Ameerika Ühendriikide valitsus maksis rünnakute ohvrite perekondadele keskmiselt 1,8 miljonit dollarit.
Rünnakutes hukkus 2996 inimest. Nende hulgas olid ka tuletõrjujad ja politseinikud, kes püüdsid teisi inimesi päästa. Nende hulka kuulusid ka 19 ründajat, kes kõik hukkusid.
Rünnakute tulemusena loodi ka Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministeerium, mis kaitseb riiki terrorirünnakute eest.
On ilmunud palju vandenõuteooriaid, mis väidavad, et teatud inimesed Ameerika Ühendriikide valitsuses teadsid rünnakutest või isegi panid need toimuma. Valitsus on öelnud, et need on valed.
Maailma Kaubanduskeskuse jäänused pärast rünnakuid
Sõda terrorismi vastu
Pärast rünnakut süüdistasid Ameerika Ühendriigid Al-Qaedat, mida USA pidas terrorirühmituseks. President George W. Bush ütles, et alustab "sõda terrorismi vastu". Ta pidas silmas, et Ameerika Ühendriigid teevad rohkem asju, et püüda terrorismi tulevikus peatada. Bush ütles, et selle eesmärk oli kaitsta ameeriklasi ja nende vara terroristide eest. Näiteks korraldataks Ameerika valitsus ümber. Turvalisus ja kontroll avalikes kohtades muudeti tugevamaks, eriti lennujaamades. Ameeriklastele teatati iga päev, kas on tõsine terrorismioht. (Seda tehti, andes päevaks värvi. Punane tähendas, et oht on suur, roheline tähendas madalat ohtu ja selle vahel oli palju astmeid).
Terrorismivastane sõda tõi kaasa ka tõelised sõjad. Al-Qaida juht Osama bin Laden elas Afganistani islami emiraadis. Ameerika Ühendriigid käskisid Afganistani valitsusel, mida nimetatakse Talibaniks, bin Ladeni neile üle anda. Taliban ei teinud seda. Talibani juht mulla Muhammad Omar nõudis Ameerika Ühendriikide valitsuselt tõendeid. Kui tõendeid ei anta, ütles mulla Omar, et ta ei anna bin Ladenit üle. President George W. Bush ütles, et ta ei pea tõendeid esitama. Seejärel astusid Ameerika Ühendriigid Afganistani vastu sõtta. Taliban kõrvaldati võimult, võimule pandi uus valitsus ja Afganistani rahvas valis uue presidendi.
Selle aja jooksul muutus Ameerika Ühendriikide valitsus mitmel viisil. Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium (DOT) lõi Transpordiohutuse Ameti (TSA). Enne 11. septembri 2001. aasta sündmusi hoolitsesid Ameerika lennujaamade turvalisuse eest lennuettevõtjad. TSA tegi lennujaama turvalisuse tagamise valitsuse ülesandeks. TSA palkas uusi ametnikke, kes töötasid lennujaamades ja lendasid lennukites lennundusohvitseridena. TSA tagab turvalisuse ka Ameerika rongides ja metroodes. Samuti loodi uus sisejulgeolekuministeerium. Nende ülesandeks sai ameeriklaste ja nende vara kaitsmine Ameerika Ühendriikides. Kui see osakond loodi, läks TSA ministeeriumist üle sisejulgeolekuministeeriumisse.
Pärast Talibani võitmist arvas president George W. Bush, et USA peaks tungima Iraaki. Ta uskus, et Iraak aitab terrorirühmitusi, sealhulgas al-Qaeda. Ta ütles, et tal on tõendeid, et Iraak valmistab ka massihävitusrelvi. Ta saatis välisminister Colin Powelli ÜROsse, et näidata neile mõningaid tõendeid. Märtsis 2003 alustasid Ameerika Ühendriigid sissetungi Iraaki. (Selles osales veel neli riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Austraalia, Poola ja Taani). Iraagi valitsus kukutati ja Iraagi rahvas valis uue valitsuse. Iraagist ei leitud massihävitusrelvi.
2. mail 2011 tapsid Ameerika Ühendriikide mereväe SEALid al-Qaida juhi Osama bin Ladeni, kes juhtis muu hulgas 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakuid.
Osama bin Laden, rünnakuid sooritanud rühmituse al-Qaeda juht, pildil 1997. aastal.
Uuringud
FBI
Kohe pärast rünnakuid käivitas Föderaalne Juurdlusbüroo PENTTBOMi. See oli suurim kriminaaluurimine Ameerika Ühendriikide ajaloos. Ühel hetkel töötas selle uurimisega üle poole FBI agentidest ja jälgis pool miljonit juhtlõnga. FBI jõudis järeldusele, et oli "selge ja ümberlükkamatu (ei saa eitada)" tõend, mis seob al-Qaeda ja bin Ladeni rünnakutega.
| 19 kaaperdaja päritolu | |
| Kodakondsus | Number |
| Saudi Araabia | 15 |
| Araabia Ühendemiraadid | 2 |
| Egiptus | 1 |
| Liibanon | 1 |
FBI ei registreerinud 2001. aasta vägivallakuritegude registris 2 977 rünnakute tagajärjel toimunud surmajuhtumit. Ka New Yorgi linn ei lisanud surmajuhtumeid oma 2001. aasta kuritegevuse statistikasse.
CIA
Luure Keskagentuuri (CIA) peainspektor vaatas läbi CIA tegevuse enne 11. septembrit. Ta oli väga kriitiline LKA kõrgemate ametnike suhtes, kuna nad ei teinud kõike võimalikku terrorismi peatamiseks. Ta kritiseeris nende suutmatust peatada kaks 9/11. aasta kaaperdajat, Nawaf al-Hazmi ja Khalid al-Mihdhar, kui nad sisenesid Ameerika Ühendriikidesse. Samuti kritiseeris ta nende suutmatust jagada teavet nende kahe mehe kohta FBI-ga. 2007. aasta mais kirjutasid mõlema USA suurema poliitilise partei senaatorid õigusakti, et muuta läbivaatamine avalikuks. Üks toetajatest, senaator Ron Wyden ütles: "Ameerika rahval on õigus teada, mida Luure Keskagentuur tegi neil kriitilistel (olulistel) kuudel enne 11. septembrit."
Kongressi uurimine
2002. aasta veebruaris lõid senati luurekomisjon ja esindajatekoja luurekomisjon ühise uurimise USA luureteenistuse tegevuse kohta. Nende 832-leheküljeline aruanne avaldati 2002. aasta detsembris. Aruandes kirjeldati üksikasjalikult FBI ja LKA puudusi olemasoleva teabe kasutamisel. See hõlmas ka teavet terroristide kohta, kelle kohta LKA teadis, et nad viibivad Ameerika Ühendriikides. Nad ei suutnud seda teavet kasutada plaanide peatamiseks. Ühisjuurdlus sai oma teabe Saudi Araabia valitsuse ametnike võimaliku seotuse kohta salastamata allikatest. Bushi administratsioon nõudis, et 28 sellega seotud lehekülge jääksid salajaseks.
Mohamed Atta, Egiptuse kodanik, oli kaaperdajate juht.
Ümberehitus
Rünnakute päeval ütles New Yorgi linnapea Rudy Giuliani: "Me ehitame üles. Me tuleme sellest välja tugevamana kui varem, poliitiliselt tugevamana, majanduslikult tugevamana. Skyline saab jälle terveks."
Pentagoni kahjustatud osa ehitati uuesti üles ühe aasta jooksul pärast rünnakuid. One World Trade Center'i ehitustööd algasid 27. aprillil 2006. See jõudis täies kõrguses 20. mail 2013. Sel kuupäeval paigaldati hoone tippu torn. Seega on 1 WTC-i kogukõrgus 1776 jalga (541 m). See teeb sellest Läänepoolkera kõrgeima hoone. 1 WTC lõpetas ehituse ja avati 3. novembril 2014.
Maailma Kaubanduskeskuse alale pidi ehitama veel kolm kontoritorni. Need pidid ehitama ühe kvartali jagu ida pool algsetest tornidest. 4 WTC avati 2013. aasta novembris. See on seega teine torn sellel alal, mis avati (7 World Trade Center oli esimene). 3 WTC avati 11. juunil 2018. Sellega on see neljas kõrghoone kohapeal, mis valmis.
Ümberehitatud One World Trade Center hakkab valmima 2013. aasta juulis
Küsimused ja vastused
K: Millised olid 11. septembri rünnakud?
V: 11. septembri rünnakud, tuntud ka kui 9/11, olid neli Ameerika Ühendriikide vastu suunatud terrorirünnakut, mis toimusid teisipäeva, 11. septembri 2001. aasta hommikul.
K: Mitu inimest hukkus rünnakutes?
V: Rünnakutes hukkus peaaegu 3000 inimest, sealhulgas 19 ründajat.
K: Kes oli vastutav rünnaku läbiviimise eest?
V: Rünnaku eest vastutas islami terrorirühmitus al-Qaeda.
K: Milliseid hooneid rünnati?
V: Rünnati kaksiktornid ja osa Pentagonist New Yorgis ja Arlingtonis, Virginia osariigis. Neljas lennuk kukkus alla tühjale väljale Shanksville'i lähedal Pennsylvanias, enne kui see jõudis kavandatud sihtmärgini Washingtonis, mis oli kas Valge Maja või Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi hoone.
K: Kui suurt kahju need rünnakud tekitasid?
V: Need rünnakud tekitasid infrastruktuurile üle 10 miljardi dollari suuruse kahju.
K: Millisele sündmusele seostatakse tavaliselt terrorismivastase sõja algust?
V: 11. septembri rünnakuid peetakse tavaliselt terrorismi vastu võitlemise sõja alguseks.
Otsige