11. septembri rünnakud (mida nimetatakse ka 9/11) olid neli terrorirünnakut Ameerika Ühendriikide vastu. Need kõik toimusid teisipäeva, 11. septembri 2001. aasta hommikul. Rünnakutes hukkus 2996 inimest, sealhulgas 19 ründajat, mis teeb sellest ajaloo kõige surmavama terrorirünnaku. Nad tekitasid infrastruktuurile üle 10 miljardi dollari suuruse kahju. Need viidi läbi islami terrorirühmituse al-Qaeda poolt. Nad kasutasid reisilennukeid, et hävitada kuulsaid hooneid, lennates lennukitega neisse sisse. Kaks rünnakut toimusid New Yorgis ja üks Arlingtonis, Virginia osariigis. Neljas rünnak ei õnnestunud ja lennuk kukkus Pennsylvania osariigisShanksville'i lähedal põllule.

Rünnatud hooned olid Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid New Yorgis ja Pentagon Arlingtonis, Virginia osariigis. Neljas lennuk kukkus alla tühjale põllule Pennsylvanias, enne kui ta jõudis sihtmärgini Washingtonis, D.C. See sihtmärk oli kas Valge Maja või Ameerika Ühendriikide Kapitoolium. Pärast sündmust ütles Ameerika Ühendriikide valitsus, et rünnakute toimepanijad olid lähedased terrorirühmitusele al-Qaeda.

Rünnakute käik ja sihtmärgid

Hommikul 11. septembril 2001 rööviti neli reisilendu, mis startisid Ida-ranniku lennujaamadest. Kaks röövitud lennukit lendasid New Yorgi suunas ja jooksid sisse Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) kaksiktornidesse, põhjustades nende kiire kokkuvarisemise. Üks lennuk rammis Pentagoni, USA kaitseministeeriumi peakorterit, põhjustades suurt hävingut ja inimohvreid. Neljas lennuk – mis pidi tõenäoliselt ründama sihtmärki Washingtonis – kukkus alla Pennsylvanias asuvale väljakule pärast reisijate ja meeskonna vastupanu, hoides ära kahtluse kohaselt veel suurema ohvrite hulga.

Ohvrid, vigastatud ja majanduslik mõju

Rünnakutes hukkus kokku 2 996 inimest (sh ründajad). Surma sai nii tsiviilisikuid, lennukite pardal viibijaid, päästetöötajaid kui ka hoonetes viibijaid. Lisaks otsestele hukkunutele kannatasid sajad ja tuhanded vigastused, ning paljud päästetöötajad ja päästjad haigestusid hiljem pikajalise õhusaaste tõttu. Materiaalne kahju ja majanduslik mõju olid väga suured: esialgsed otsesed otsused ületasid 10 miljardi dollari, kuid laiemad majanduslikud ja kindlustusalased hinnangud ulatusid palju kõrgemale.

Uurimine ja vastutus

USA ametivõimud ja eriorganid alustasid koheselt ulatuslikke uurimisi. Õhupiraatide ja rünnakute kavandamise taga leitigi seoseid al-Qaeda'ga ning juhtumikomplektiga seotud isikuteks määrati muu hulgas Osama bin Laden ja rühmituse juhid. 2004. aastal avaldati 9/11 Commission raport, mis selgitas julgeolekulisi lüngaid, juhtimisvigu ja andis soovitusi edaspidiseks terrorismivastaseks tegevuseks.

Järelmõjud USA-s ja maailmas

  • Välispoliitika ja sõjalised tegevused: Ameerika Ühendriigid alustasid 2001. aasta lõpul sõjalist operatsiooni Afganistanis eesmärgiga lõhkuda al-Qaeda võrgustik ja kukutada Taliban, kes varjas ründajaid. See põhjustas pikaajalise sõjalise kohaloleku ja keerulise geopoliitilise olukorra regioonis. Mõned sammud, mis järgnesid 9/11-ile (nt Iraagi sõda 2003), olid ja on rahvusvaheliselt laialdaselt arutatud ja vaidlustatud.
  • Siseturvalisus ja seadusandlus: USA-s loodi uus ministeerium – Department of Homeland Security (Siseministeerium) – ja võeti vastu teatud ajutised ning püsivad õigusaktid, sealhulgas Patriot Act, mille eesmärk oli tugevdada terrorismivastast võitlust. Lennunduse turvameetmed üle maailma muutusid rangemaks ning tekkinud on ka Transport Security Administration (TSA) ja kitsamad pardaleminekureeglid.
  • Tervise- ja keskkonnamõjud: suured tolmu- ja toksiliste ainete pilved WTC kokkuvarisemise järel mõjutasid tuhandete päästjate, läheduses elanud ja töötanud inimeste tervist – paljud haigestusid või surid hilisemas elus seoses sündmustega.

Meenutamine ja õiguslikud sammud

9/11 järel loodi mitu memoriaali ja muuseumi: New Yorgis asuv 9/11 Memorial & Museum, Pentagoni memoriaal ning Flight 93 National Memorial Pennsylvanias. Õigusprotsessid ja julgeolekuuurimused jätkusid aastaid: paljud kinni peetud kahtlusalused pandi eri kohtlemisse ning tekkisid vaidlused vangihoidjate kohtlemise ja Guantánamo laagriga seotud õigusküsimuste üle. Ühe märkimisväärse pöörde tõi 2011. aasta – Osama bin Laden tappis USA eriüksus, mis mõjutas rahvusvahelist pildikujutist al-Qaeda vastases võitluses.

Pikaajaline tähendus

11. september 2001 muutis püsivalt nii Ameerika Ühendriikide kui ka kogu maailma julgeolekupoliitikat, lennunduse turvameetmeid, era- ja avaliku sektori käitumist ning inimeste arusaamu ühiskondlikust ohust. Sündmus mõjutas muuhulgas pagulaste, immigratsiooni ja rahvusvahelise koostöö küsimusi, tuues kaasa uusi seadusi, organisatsioonilisi muutusi ja jätkuvat avalikku arutelu turvalisuse ja vabaduste tasakaalu üle.

Kuigi alates 2001. aastast on möödunud palju aega, jääb 11. september paljude jaoks päevaks, mil mõisteti terrorismi laastavat jõudu ning mille mälestus ja õppetunnid mõjutavad jätkuvalt poliitikat, julgeolekut ja ühiskonda üldisemalt.