Osama bin Mohammed bin Awad bin Laden araabia keeles: أسامة بن محمد بن عوض بن لادن Usāmah bin Muḥammad bin 'Awaḍ bin Lādin; 10. märts 1957 - 2. mai 2011) oli sunniitliku võitleva islamistliku organisatsiooni al-Qaida asutaja. Ta võttis endale vastutuse 11. septembri rünnakute eest Ameerika Ühendriikide vastu. Ta vastutab ka paljude teiste tsiviil- ja sõjaliste sihtmärkide vastu suunatud massiliste ohvrite rünnakute eest. Ta oli Saudi Araabia päritolu, jõuka bin Ladeni perekonna liige ja etniline Jeemeni Kindiit.

Varajane elu ja haridus

Sünni ja taust: Osama bin Laden sündis Saudi Araabias 1957. aastal ehitusärimees Mohammed bin Awad bin Ladeni perekonnas. Tema perekond oli pärit Jeemenist ja kuulus äriliselt mõjukasse bin Ladeni klanni. Bin Laden kasvas üles suure pereringi keskel ning sai hariduse, mis hõlmas nii religioosset kui ka sekulaarset õpetust.

Õpingud: Ta õppis 1970. aastate lõpus King Abdulazizi ülikoolis Jeddahas, kus ta omandas kraadi majanduses ja ärijuhtimises. Ülikooliajal kohtus ta islamiaktivistide ja põgenikega, sealhulgas Abdullah Azzamiga, kellega tal tekkis sõprus ja kes mõjutas tema vaateid relvastatud vastupanule (djihadile).

Afganistani sõda ja al-Qaida tekkimine

1979. aastal Nõukogude Liidu sissetungi järel Afganistani liitus bin Laden vabatahtlike toetamise ja värbamisega, et aidata vastupanu sõjapidamist. Ta aitas organiseerida Maktab al-Khidamat (teenistusbüroo), mis vahendas võitlejaid, raha ja relvi. 1980ndate lõpus, pärast seda kui külma sõja tingimused ja organisatsioonid muutusid, asutas ta 1988. aastal rahvusvahelise al-Qaida rühmituse, mille eesmärgiks ta seadis vägivallal põhineva globaalse džihadi levitamise.

Ideoloogia ja tegevus

Bin Ladeni vaated põhinesid äärmuslikul salafi-jihadi ideoloogial: ta kutsus üles relvastatud vastupanule Lääne poliitika ja kohalike valitsuste vastu, mida ta pidas ebaislamiõigeks. Tema organisatsioon kasutas nii terrorirünnakuid, väljaõpet kui ka propagandaüritusi, et edendada oma eesmärke ja värvata järgijaid üle maailma.

Peamised rünnakud ja vastutus

Al-Qaida juhtkonda ja organisatsiooni seoti mitme suurema terroriakti korraldamisega lõpul 1990ndatel ja varases 2000ndates, sh:

  • 1998 Ameerika suursaatkondade rünnakud Keenias ja Tansaanias
  • 2000 USS Cole'i pommitamine Jemeni sadamas
  • 2001 11. septembri rünnakud Ameerika Ühendriikides, mille eest bin Laden avalikult ja kaudselt võttis vastutuse

Nende rünnakute tõttu sai temast rahvusvahelise terrorismi peamine sümbol ja ta kuulutati mitmel pool maailmas tagaotsitavaks.

Põgenemine, tagaotsimine ja tapmine

Pärast 11. septembrit 2001 käivitasid USA ja liitlased ulatusliku manhunti bin Ladeni ja al-Qaida vastu. Ta kandis mitmeid varjatud elukohti Afganistanis ja hiljem Pakistanis. Rahvusvaheline kogukond, julgeolekuametid ja luureteenistused osalesid tema tabamises.

Abbottabadi operatsioon: 2. mail 2011 viisid Ameerika Ühendriikide eriväed (Navy SEALs, DEVGRU) Pakistanis Abbottabadi linnas läbi salajase rünnaku, mille käigus tapeti Osama bin Laden. Operatsiooni juhtisid Ameerika ja luureteenistused ning tegevuse autoriseerib USA administratsioon. Bin Ladeni surm kinnitati DNA-testidega ja tema surnukeha maeti merre lühikese aja jooksul pärast tapmist.

Mõju ja pärand

Bin Ladeni tegevus ja 11. septembri rünnakud muutsid maailmapoliitika suunda: need kiirendasid USA ja liitlaste sõjalisi sekkumisi Afganistanis ning tõid kaasa globaalse terrorismivastase kampaania, sealhulgas luurekoostöö ja julgeoleku- ning immigratsioonipoliitika tugevdamise. Samuti tekitasid need laialdased debatid inimõiguste, sõjaliste operatsioonide ja luurepraktikate, sealhulgas sihtmärgiks tehtud tapmiste ja droonirünnakute üle.

Al-Qaida jätkas pärast bin Ladeni surma olemasolu; tema ametlikuks järgijaks sai Ayman al-Zawahiri, kuid organisatsiooni võimekus ja struktuur on aja jooksul muutunud ning tekkinud on ka mitmeid teisi äärmusrühmitusi, näiteks ISIS, mis on mõjutanud radikaalse islamismi maastikku veelgi.

Kontroversid ja järeltulemus

Bin Ladeni isik ja tema mõtteviis tekitasid üle maailma sügavaid polariseerunud reaktsioone – leidsid nii järgijaid kui ka laialdast hukkamõistu. Tema surm lõi lõpu ühele ikoonilisemast juhtfiguurist rahvusvahelises terrorismis, kuid terrorirünnakute ja äärmusrühmituste oht ei kadunud ning on jäänud julgeoleku- ja poliitikateemaks ka järgnevatel aastatel.